1-10-6927/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01.juunil 2010.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-10-6927 (06231802417) Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Kohtuistungi sekretär Elina Huobolainen Tõlk Julia Griškova Kriminaalasi A.G süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi.

Prokuröri abi Kaito Puusepp Süüdistatav

A.G

elukoht: xxx; isikukood xxx; kodakondsus: kodakondsuseta; haridus: põhiharidus; emakeel: vene keel; töökoht: ei tööta; karistatus: varem kriminaalkorras karistatud

6 korral, viimati 07.09.2009 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8 alusel vangistusega 9 k, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 6 k , KarS § 65 lg 1 alusel vangistusega 1 a 10 k. Tõkend tõkend elukohast lahkumise keeld Kaitsja Milvi Söörd RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada A.G KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus)

kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista A.G-le 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda mõistetud kergem karistus, s.o. 4 (neli) kuud

2

vangistust kaetuks Harju Maakohtu 31.10.2006.a. otsusega mõistetud raskema karistusega, s.o. 1 (ühe) aasta 4 (nelja) kuulise vangistusega. Mõistes liitkaristuseks 1 (üks) aasta 4 (neli)

kuud vangistust. Liitkaristusest arvata maha Harju Maakohtu 31.10.2006.a. otsusega täielikult ärakantud karistus, s.o. 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust, seega lugeda karistus kantuks. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada. Välja mõista A.G-lt tsiviilhagi katteks TsMS § 440 lg 1; VÕS § 127 lg.1, 4; §

128 lg 1; § 132 lg 1; § 137 lg 1; § 1043; § 1045 lg.1 p.5 alusel AAkasuks kokku 9 490 (üheksa

tuhat nelisada üheksakümmend) krooni.

Välja mõista A.G-lt KrMS 180 lg 3; § 179 lg 1 p 2 § 175 lg.1 p. 4, 9 kaitsjatasu

osutatud õigusabi eest kokku 1 080 krooni (üks tuhat kaheksakümmend) krooni riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda.

Kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB

pangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele

221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777. Selgitusse märkida „A.G 1-10-6927, kaitsjatasu“ Kaitsjatasu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS

15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

Kohtuotsuse põhiosa

A.G süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse

19.08.2006 kella 16.00 ja 17.30 vahelisel ajal tungis akna kaudu sisse Tallinna linnas Xxx korterisse, kust ta võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära AA kuulunud

muusikakeskuse Sharp väärtusega 3490 krooni, mobiiltelefoni №kia 5110 väärtusega 1000 krooni ning kullast risti hõbeketiga väärtusega 5000 krooni

Seega pani A.G oma tahtliku tegevusega sissetungimise teel toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning seda isikuna, kes on varem toime pannud varguse, so KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

A.G süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja

kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. 19.08.2006.a. sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabelid, millest nähtub, et vaadeldavaks objektiks on Xxx, Tallinn. Vaatlusega tuvastati, et ülalnimetatud aadressil neljakorruselises majas asub ühetoaline korter esimesel korrusel. Korter koosneb köögist ühe aknaga, aken on puitraamiga ja suures toas kahe aknaga – üks aken on puitraamiga, teine aken on PVC-st. Aknaraami peal on sõrmejälg.

3

Aknal, mis on PVC-st puuduvad sissemurdmise jäljed. Kõik aknad vaatluse momendil on suletud. Suures toas on klaver, arvuti koos monitoriga, televiisor „Samsung“, kapp, voodi /tlk 2-

5/; kannatanu AA18.08.2006.a. ütlused, millest nähtub, et 19.08.2006.a. ajavahemikul 16.00-

17.50 tungiti tema korterisse suure toa plastikakna kaudu, see oli pandud tuulutusasendisse. Korterist varastati järgmised esemed: muusikakeskus Sharp, musta värvi, puldita, maksumus 3 490 krooni, mobiiltelefon №kia, sees oli Simpel kõnekaart nr xxx, asus PVC akna kõrval olevas

kapis. Telefoni maksumus oli 1 000 krooni. Korteris puudub signalisatsioon ning korter on kindlustamata. Kui tema varguse avastas, nägi, et PVC aken suures toas pole kinni, vaid praokil. Köögiaken oli pärani lahti ning raami küljes oli kraadiklaas ära väänatud /tlk 7-9/. Kannatanu

AA19.04.2010.a. ütlused, millest nähtub, et tema täiendab varem antud ütlusi ja täpsustab, et

päev pärast vargust avastas, tema korteri toariiulilt on kadunud kullast rist hõbeketi otsas,

maksumusega 5 000 krooni. Risti kadumist ei märganud tema kohe, vaid avastas selle alles järgmisel päeval. Varguse päeval oli selle just kaelast võtnud ja riiulile pannud, kui kodust välja

läks. Kui tema 45 minuti pärast tagasi tuli, avastas, et korteris on käinud vargad, Temale on tekitatud kahju summas 9 490 krooni. Kodutehnika ja ehte dokumente temal alles ei ole /tlk 18- 20/; 22.03.2010.a. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi sõrmejäljeosakonna ekspert Kristin Pikkur´i poolt koostatud sündmuskohajälje uuring /tlk 12/; 22.04.2010.a. sõrmejäljeekspertiisi akt nr SS- 0082-10-1287 /tlk 15-16/; 19.04.2010.a. hagiavaldus summas 9 490 krooni /tlk 22/; kahtlustatava A.G 15.04.2010.a. ütlused, milles tunnistas ennast süüdi, kahetseb puhtsüdamlikult

ja andis ütlusi, et ronis tõepoolset sisse 1 korrusel asuvasse korterisse. Aken oli tema meelest

praokiul. Lükkas selle lõpuni lahti, ronis korterisse, võttis kahtlustuses nimetatud asjad –

muusikakeskuse ja telefoni, ronis varastatud asjadega sama akna kaudu tänavale. Müüs need asjad maha. Kus, kellele ja kui kallilt ei mäleta. Varastas üksinda. Kedagi teist temaga ei olnud. Rohkem tema ei mäleta sellest sündmusest midagi /tlk 23-27/. Kahtlustatava A.G

20.04.2010.a. ütlused, milles tunnistas ennast süüdi, jäi ütluste juurde mida andis varem 15.04.2010 toimunud kahtlustatavana ülekuulamisel. Kahetseb puhtsüdamlikult, tunnistab ennast täielikult süüdi. Kinnitab, et võttis korterist risti koos ketiga, muusikakeskuse ja telefoni. Mida nendega tegi ja kelle müüs, seda tema ei mäleta /tlk 29-33/; väljavõtte karistusregistrist, millest nähtub, et A.G on varem karistatud kriminaalkorras 6-l korral ja väärteokorras 11- l korral /tlk 36-41/ ning toimiku teiste materjalidega.

A.G on varem kriminaalkorras karistatud milline asjaolu on kohtule

iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik

kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. A.G-le karistuse mõistmisel

tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning

lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada A.G

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et A.G ei ole võimalik

ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega, kuna A.G

ei ole teinud eelnevatest karistusest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuritegude toimepanemist. A.G kahetsus ei anna alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra

kaitsmise huvidest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist karistust, ka puudub isikul

kindel sissetulek. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud A.G suhtes ka põhjusel, kuna A.G ei ole tasunud temale eelnevalt mõistetud rahatrahve ning lisaks kuuluvad A.G-lt väljamõistmisele ka uued menetluskulud. Kohus leiab, et A.G suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale vangistuse. Kuriteoga on tekitatud kahju, mis on hüvitamata. AAon esitanud tsiviilhagi summas kokku 9 490 krooni, mis on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele TsMS § 440 lg 1; VÕS § 127 lg.1, 4; § 128 lg 1; §

4

132 lg 1; § 137 lg 1; § 1043; § 1045 lg.1 p.5 alusel. A.G-lt kuulub välja

mõistmisele sundraha 6 525 krooni, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 1080 krooni ja

menetluskulu, s.o. sõrmejäljeekspertiis ekspertiisiakt nr SS-0082-10/1287 22.04.2010.a. summas

10 388 krooni riigituludesse. Arvestades A.G

varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, siis kogu menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt

üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest, s.o. sundraha ja menetluskulu riigi kanda.

Kohtunik