3-20-1616/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

T A R T U H A L D U S K O H U S T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-20-1616 Määruse kuupäev 7. jaanuar 2021 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla E-hoone olmetingimuste (prill-laua puudumise) õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlusosalised Kaebaja - Juri Kolesnikov Vastustaja - Tartu Vangla RESOLUTSIOON 1. Tagastada kaebus. 2. Jätta kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. 4. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud

1. Juri Kolesnikov (edaspidi kaebaja) esitas 28.08.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada valeks olukord, kus vangla ignoreerib tema terviseriket ja ei võimalda kannatusi vähendada või välistada. Kaebajal on preventiivne huvi, et ta poleks sunnitud edaspidi seda küsimust tõstatama.

Kaebaja selgitas, et kui ta viibib Tartu Vangla E-hoones, puudub seal WC-potil prill-laud. Praegu paikneb kaebaja S-hoones, kus paljud tema probleemid on lahendatud. Kaebaja on invaliid ning talle on vastunäidustatud sundasendis olemine ja ebamugavuses istumine.

Kaebaja palus välja nõuda enda sellesisulised avaldused vanglale ja saata talle materjalide koopiaid, et ta saaks kaebuse täpsemalt koostada. Lisaks anda talle advokaat ja vabastada riigilõivust.

2. Kohus tegi kindlaks, et kaebaja on seoses kaebuse esemega Tartu Vanglale esitanud järgmised avaldused. - Kaebaja märgitud kuupäev 28.10.2019, registreeritud 31.10.2019 nr 6-43/1746-1 (tl 6-9). Kaebaja taotles väljastada talle plastikust WC-poti prill-laud. Tartu Vangla leidis (tl 10), et WC-potid ja prill-lauad on projekteeritud kõigile ühtselt ja puudub vajadus kaebajale erandi tegemiseks. Vangla hinnangul see ei ole meditsiiniline teema. - 06.01.2020 nr 6-43/38-1 (tl 11). Kaebaja märkis teiste probleemide seas, et tal pole prill-

2 lauda. Tartu Vangla selgitas (tl 12), et tegemist on korduva taotlusega, millele on juba vastatud ja rohkem midagi lisada ei ole. - Kaebaja märgitud kuupäev 20.02.2020, registreeritud 02.03.2020 nr 6-43/38-3 (tl 13-14). Kaebaja taotles väljastada talle WC-poti jaoks prill-laud. Kaebaja hinnangul ei mõista vangla meditsiiniosakond, et E-hoones ja S-hoones on erinevad WC-potid ning kaebajal on E-majas olevat WC-potti ebamugav ja valus kasutada. Tartu Vangla selgitas vastuses (tl 15), et alates 15.05.2020 paikneb kaebaja S-majas, lisaks ei ole prill-laud meditsiiniline abivahend ja seda ei ole võimalik kaebajale väljastada. - Kaebaja märgitud kuupäev 16.06.2020, registreeritud 17.06.2020 nr 1-11/371-1 (tl 16). Kaebaja esitas vaide eelmises punktis nimetatud otsusele ja palus tunnistada, et kaebajal peab E-hoones viibides olema prill-laud. Tartu Vangla vaatas vaide läbi toimingu sooritamiseks ettekirjutuse tegemise nõudes ja jättis 27.07.2020.a vaideotsusega (tl 17) vaide rahuldamata.

Kohtu seisukoht

3. Kohus mõistab kaebust nii, et kaebaja on esitanud tuvastamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 6). Kaebaja peab õigusvastaseks seda, et vangla keeldus kaebaja E-hoones viibimise ajal väljastamast talle WC-poti prill-lauda. Kohtuasja materjalide põhjal on E-hoones projektijärgselt metallist WC-potid, millele prill-laudu ette nähtud ei ole.

Kohus märgib, et kohustamisnõude esitamise võimalust kaebajal kaebuse esitamise ajal ei olnud, kuna kaebaja paiknes E-hoones kuni 15.05.2020. Pärast seda on kaebaja ümber paigutatud S-hoonesse.

4. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

Tuvastamiskaebuse esitamise õigus on seadusega piiratud ja kaebusele on esitatud lisatingimusi. Tuvastamiskaebuses tuleb selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg 4, § 44 lg 1). Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Kohtupraktikas ollakse üksmeelel, et tuvastamiskaebus peab aitama kaebajat edaspidi tema rikutud subjektiivsete õiguste kaitsel või teostamisel. Põhjendatud huviks ei ole lihtne huvi veenduda toimingu õigusvastasuses.

5. Kaebaja tugineb preventiivsele huvile, et ta ei peaks seda küsimust tulevikus uuesti tõstatama. Preventiivset huvi aktsepteeritakse kohtupraktikas tuvastamiskaebuse põhjendusena, kui on reaalne oht, et haldusorgan ka edaspidi kaebaja suhtes sarnaselt käitub ning kui kaebajal ei ole hiljem kohase kaebuse esitamisega võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta.

Kaebuse asjaoludel ei ole kaebajal preventiivset huvi, mis õigustaks tuvastamiskaebuse esitamist. Kaebaja ei ole põhistanud, et tema uus paigutamine E-hoonesse on tõenäoline. Probleemi kaalukust arvestades ei ole põhjendatud hinnata nii-öelda igaks juhuks seda, kas vangla minevikus õigesti leidis, et kaebajale erandi tegemiseks puudub alus.

6. Arvestada tuleb ka seda, et kaebaja väitel vajab ta E-hoones viibides erandina teistest kinnipeetavatest prill-lauda oma tervisliku seisundi tõttu. Inimese tervislik seisund on ajas muutuv. HKMS § 158 lg 2 kohaselt hindab kohus haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Mida pikem aeg on möödas vaidlustatud toimingu tegemisest, seda väiksema kaaluga on hinnang sellele, kas toiming oli kaebaja

3 tervislikku seisundit arvestades õiguspärane. Praeguseks on kaebaja S-hoonesse paigutamisest möödas juba 7,5 kuud.

7. Kui kaebaja paigutatakse uuesti E-hoonesse, siis on tal olemas tõhus õiguskaitsevahend. Kaebaja saab esitada vanglale taotluse soovitud toimingu tegemiseks (prill-laua paigaldamiseks). Taotluse rahuldamata jätmise korral saab kaebaja esitada vaide. Kui vangla tagastab vaide õigusvastaselt või jätab selle rahuldamata või tähtaegselt lahendamata, saab kaebaja pöörduda kohustamiskaebusega kohtu poole. Kui kaebaja leiab, et ta vajab prill-lauda kiireloomuliselt ja selle puudumine ohustab tema tervist, siis saab ta kohe pärast vaide esitamist esitada esialgse õiguskaitse taotluse.

Seevastu tuvastamiskaebuse põhjal ei saa kohus kohustada vastustajat midagi tegema (haldusakti andma või tühistama, toimingut tegema või sellest hoiduma). Tuvastamiskaebusega ei saavuta kaebaja seda, et sama probleemiga tulevikus uuesti tegelda ei tule. Isegi tuvastamiskaebuse rahuldamise korral tuleb kaebajal E-hoonesse paigutamise korral taotlus uuesti esitada ning vanglal tuleb see lahendada lähtudes kaebaja terviseseisundist ja muudest asjaoludest, mis esinevad taotluse esitamise ajal.

8. Kokkuvõttes ei saa tuvastamiskaebuse esitamine aidata kaasa kaebaja õiguste kaitsele ning kohus tagastab kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu.

Taotluse lahendamine

9. Kaebaja esitas menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna kaebus kuulub tagastamisele enne selle menetlusse võtmist, ei ole menetlusabi taotluse lahendamiseks vajadust.

10. Vastustaja esitas menetluse käigus vastuse kohtunõudele koos lisadega. Kohus edastab selle kaebajale. Sel juhul ei vaja enam lahendamist kaebaja taotlus ärakirjade saamiseks.

11. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

Kaebaja on Tartu Vangla kinnipeetav. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest (tl 19) nähtub, et kaebajal puudub raha õigusabi eest tasumiseks. Samas ei ole kaebaja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus.

Kohus jätab taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on seoses vaidluse esemega osalenud iseseisvalt haldusmenetlustes ja esitanud arusaadava kaebuse kohtule. Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline kaitsma oma õigusi iseseisvalt ka edaspidi.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks kohtunik