2-18-14264/106 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-18-14264

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. jaanuar 2021, Tallinn

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Meeli Kaur ja Ande Tänav

Kohtuasi

BioBag

International

AS-i

hagi

LEIF

ANDERSSON OÜ vastu 276 342,87 euro ja viivise

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.03.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

LEIF ANDERSSON OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

119 903,76 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): BioBag International AS (Norra

Kuningriigi registrikood 966534281), lepinguline

esindaja advokaat Martin Kirsipuu

Kostja

(apellant):

LEIF

ANDERSSON

OÜ

(registrikood

10669744),

lepinguline

esindaja

Tuulikki Laesson

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 04.12.2020

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 31.03.2020 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt

otsuse põhjendusi. Maakohtu otsus on jõustunud hagi rahuldamata jätmise osas.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta LEIF ANDERSSON OÜ kanda.

4. Rahuldada

BioBag

International

AS-i

taotlus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrata LEIF ANDERSSON OÜ poolt BioBag

International AS-ile hüvitatavateks menetluskuludeks 2 538,67 eurot.

5. Mõista LEIF ANDERSSON OÜ-lt BioBag International AS-i kasuks välja

apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 2 538,67 eurot.

2-18-14264

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. BioBag International AS esitas 24.09.2018 hagi LEIF ANDERSSON OÜ vastu, milles palus

hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 276 342,87 eurot ja viivise hagi esitamise hetkest

kuni põhinõude täitmiseni.

2. Hageja ja kostja sõlmisid 28.09.2015 Aktsiaseltsi Dagöplast (edaspidi Dagöplast) 100%

aktsiate müügilepingu (edaspidi müügileping). Hageja väitel rikkus kostja müügilepingut, sest

selles antud kinnitused ei vasta tegelikkusele. Hagejale sai teatavaks, et: 1) Dagöplasti poolt

opereeritud tehasel puudus kasutusluba ning ehitisele ei saagi kasutusluba taotleda ilma

eelnevalt ehitise dokumentatsiooni seadustamata ning ehitist ümber projekteerimata ja ümber

ehitamata; 2) kostja oli hagejale enne tehingu sõlmimist avaldanud andmeid Dagöplasti

veetarbimise kohta enam kui 20 korda madalamatena tegelikest kuludest; 3) kostja oli andnud

hagejale kinnituse mahakandmisele kuuluvate nõuete puudumisest, olgugi, et tegelikkuses oli

Dagöplast sunnitud kandma maha suures ulatuses nõudeid; 4) Dagöplasti laovarudena

presenteeritud kauba näol oli märkimisväärses ulatuses tegemist mahakandmisele kuuluva ning

müügikõlbmatu kaubaga.

3. Hageja hinnangul on hageja eest varjatud negatiivsete asjaolude mõju toonud hagejale kaasa

vajaduse finantseerida täiendavalt tema ainuomanduses olevasse Dagöplasti 276 342,87 eurot.

4. Hageja kahjuks on kasutusloa puudumise tõttu kantud kulu 111 022 eurot (s.o

tuleohutusauditi maksumus 1 200 eurot; ümberehitusprojekti maksumus 1 640 eurot;

tuleohutussüsteemi nõuetele vastavaks ehitamiseks tellitud projekti maksumus 770 eurot;

elektrisüsteemi nõuetele vastavaks ehitamiseks tellitud projekti maksumus 350 eurot; ehituslike

ümberehitustööde maksumus 72 963 eurot ning tuleohutussüsteemi rajamistööde maksumus

34 099 eurot). Hageja ei olnud teadlik kasutusloa puudumisest. Tuleohutuse puudused ei olnud

silmaga nähtavad ja hageja esindajal puuduvad vastavad eriteadmised, et neid visuaalselt

tuvastada.

5. Pärast aktsiate omandi üleminekut sai ostjale teatavaks, et tehase jahutussüsteem ei töötanud

(ei teinud seda 16 kuu jooksul) ning 2014. aasta jooksul oli Dagöplast esitanud vee-ettevõtjale

ebaõigeid veenäitusid. Tegelik Dagöplasti vee- ja kanalisatsiooni kulu 16-kuulise perioodi

vältel, mil jahutussüsteem ei olnud töökorras, oli 70 216,20 eurot. Lähtudes kostja poolt

hagejale antud kinnitustest oleks nimetatud kulu pidanud olema 4 254 eurot. Vahe avaldatud ja

kostja poolt eeldatud vee- ja kanalisatsioonikulu ning tegeliku kulu vahel oli 65 962,20 eurot.

2-18-14264

Sellest on kostja hüvitanud hagejale 14 374 eurot, mistõttu on nõude jäägiks 51 588,20 eurot,

millele lisandub jahutussüsteemi parandamise kulu 8 760 eurot, kokku 60 348,20 eurot.

Läbirääkimiste käigus avaldas kostja hagejale, et Dagöplastil on väga vähe mahakandmisele

kuuluvaid nõudeid, kuid tegelikkuses oli Dagöplast sunnitud kandma maha 29 813 euro eest

nõudeid. Mahakandmisele kuuluvad laovarud olid 42 270,54 eurot (siinkohal on võetud arvesse

jääkmaterjali müügist laekunud 15 273,67 eurot). Samuti kuulusid mahakandmisele

kasutamistähtaja ületanud ning keskkonnaohtu kujutanud värvid 30 372 eurot ning mille

utiliseerimine läks täiendavalt maksma 2 517 eurot. Hageja oli sunnitud tegema varude

mahaarvamisi kokku summas 42 270,54 eurot + 32 888 eurot = 75 158,54 eurot. Juhul, kui

müügihinda oleks mahakandmisele kuuluvate nõuete võrra alandatud, siis oleks vastav

kokkulepe sisaldunud ka müügilepingu tingimustes. Selline hagejale (kui ostjale) tekkinud

ettenägematu lisakulu on käsitletav hageja kahjuna. Hagi aluseks olevate negatiivsete (ja hageja

eest varjatud) asjaolude mitteesinemisel ei oleks hagejal selliseid täiendavaid kulutusi

Dagöplasti finantseerimiseks olnud vajalik teha.

6. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et hagejal puudub kas tervikuna või osaliselt kostja vastu

kahju hüvitamise nõue hagiavalduses toodud ulatuses, palub hageja käsitleda hagiavaldust

kostjale esitatud hinna alandamise avaldusena ulatuses, milles kahju summas 276 342,87 eurot

ei saa kuuluda hagejale hüvitamisele kahju hüvitamise sätete alusel. Müügilepingu p 2.2

kohaselt oli müügihind 1 100 400 eurot ning hageja hinnangul oli mittekohase täitmise väärtus

ja alandatud hind 276 340,74 eurot ning müügihind koos puudustega oleks 824 059,30 eurot

(1 100 400 – 276 340,70 eurot).

Kostja vastuväited

7. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

8. Kahju hüvitamise ja hinna alandamise eeldused on täitmata. Kostja müügilepingut rikkunud

ei ole ning kostja andis hagejale kohast informatsiooni ettevõtte seisust. Hageja oli teadlik, et

Dagöplasti hooned vajavad täiendavaid töid ja need pole lõplikult valminud, kuna hageja

esindajad käisid korduvalt Eestis ning nägid ka tootmishooneid. Lisaks tellis hageja KPMG-lt

auditi. Hoone kasutusloa olemasolu või puudumine on avalik info, mis on kättesaadav

ehitisregistri kaudu ning ehitisregistrist nähtub üheselt, et Spordi tn 5 tööstushoonele ei ole

väljastatud kasutusluba. Hageja ei ole kuidagi selgitanud ega tõendanud, et ostu hetkel oli hoone

sellises seisus, mis oleks tinginud kasutusloa vajaduse. Kuna hageja soovis hoonesse tuua oma

masinad, ei saanud hoonet ka enne nende saabumist ja paika panemist täiesti valmis ehitada,

sest erinevad tuleohutuse ja üldise ohutusega seotud elemendid olid seotud sellega, kui palju

hoones masinaid on ning kuidas need asetsevad. Hageja ei ole tõendanud, et kasutusloa

puudumine toob aktsionäridele kaasa hageja viidatud kahju. Äriühingu kulu ei ole automaatselt

aktsionäri kulu. Kostja hinnangul on kasutusloa hankimise kulu ka oluliselt väiksem.

9. Kostjale teadaolevalt oli jahutussüsteem töökorras, kostja kasutas seda ja tõrkeid ei esinenud.

Hageja pole esitanud ühtegi tõendit, et jahutussüsteem ei vastanud keskmiselt oodatavale

kvaliteedile ega tõendanud seonduva kulu suurust. Kostja ei vastuta asjaolude muutumise eest,

kui hageja on otsustanud seadmeid (hageja tõi oma seadmeid Dagöplasti ning kasutas muud

jahutussüsteemi) ja seoses sellega ka tööprotsesse ning tellitavaid ja tarbitavaid teenuseid

muuta. Dagöplast oli suuteline oma tegevust jätkama viisil, nagu see oli varasemalt toiminud,

mistõttu kostja ei ole lepingut rikkunud. Kostja leiab, et tõendamata on ka nõudesumma.

2-18-14264

10. Hageja pole selgelt välja toonud maha kantavate arvetega seotud asjaolusid ega kirjeldanud

täitmiseks kasutusele võetud õiguskaitsevahendeid. Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud,

millist mõju omab nõuete mahakandmine hagejale kui aktsionärile.

11. Kostjal ei ole olnud võimalik muuta ega mõjutada, millised laovarud ja millistel alustel

otsustab hageja maha kanda. Hageja ei ole toodete osas esitanud mingeid tõendeid. Isegi, kui

hageja on mingeid tooteid maha kandnud põhjendatult, puuduvad tõendid, et toodete

mahakandmise vajadus esines 28.09.2015 (s.o müügilepingu sõlmimise) seisuga. Isegi kui

värvid oli tootmishoones müügilepingu sõlmimise hetkel, siis kasutatavate materjalide

kasutusea möödumine ei kujuta endast lepingurikkumist, vaid on loomulik äririsk.

Maakohtu otsus ja põhjendused

12. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, tekitatud kahju 111 022 euro nõudes ja jättis ülejäänud

osas, summas 165 319,74 eurot, hagi rahuldamata.

13. Hageja poolt esile toodud asjaoludel võib hagi rahuldamisele kuuluda võlaõigusseaduse

(VÕS) § 115 lg 1 alusel, mille esmaseks eelduseks on kohustuse rikkumine kostja poolt. Pooled

sõlmisid 28.09.2015 Dagöplasti 100% aktsiate müügilepingu hinnaga 1 100 400 eurot ning

lepingu sõlmimisel kinnitas kostja, et Dagöplastil on olemas kõik load, mis on vajalikud

äritegevuse läbiviimiseks ning kõik load on kehtivad (müügilepingu p 6.2.15). Kohus leidis, et

ostjal on endal samuti kohustus teavet hankida ja muuhulgas teavet küsida ning samuti ei ole

vaidlust sellest, et enne lepingu sõlmimist viidi läbi due diligence. Kohus ei nõustunud aga

kostja seisukohaga, et kuna hageja oli teadlik, et Dagöplasti tööstushoone vajab täiendavaid

töid ja ei ole lõplikult valmis, siis ei saanud hoonel olla kasutusluba. Kohus nõustus hageja

seisukohaga, et hoone vaatlusel ei pidanud hageja seaduslik esindaja aru saama, kas hoone

vastab tuleohutuse nõuetele ja on ehitatud vastavalt projektile. Kostjal oli kohustus teavitada

hagejat kõikidest asjaoludest, mille vastu hagejal on lepingu eesmärki arvestades äratuntav

oluline huvi. Hagejal oli õigustatud huvi teada saada, kas hoone vastab kõikidele ehitus- ja

tuleohutusnõuetele ning kas hoonel on kasutusluba. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kostja

on rikkunud müügilepingu punkti 6.2.15, kuna hoone ei olnud ehitatud vastavalt ehitusloa

aluseks olevale projektile ning ehitis ei vastanud nõuetele, mis võimaldaks ehitisele kasutusloa

väljastada. Rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav. Hagejale kui aktsionärile tekib

ettenägematute lisakulude näol kahju. Hageja poolt kostjalt saadud vara väärtus ei olnud selline

nagu hageja lootis aktsiate müügilepinguga saada. Hageja sooviks oli omandada toimiv

äriühing, sh kõigi lubadega äritegevuse läbiviimiseks olev tootmisettevõte. Kuna kohus

tuvastas lepingu rikkumise, siis on tekkinud hagejale kasutusloa saamiseks vajalike toimingute

tegemise näol lisakuluna kahju. Seega on tegemist aktsionäri kahjuga. Hageja on tõendanud

kahju tekkimise summas 111 022 eurot. Kostja ei ole kahju suurust ümber lükanud ega

tõendanud, et kasutusloa hankimise kulu on väiksem. Kostja poolt tekitatud kahju on hõlmatud

rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga. Kostja pidi müügilepingu sõlmimise ajal

lubade puudumise tõttu ette nägema kahju tekkimise. Kohtu hinnangul ei tekitanud kostja

hagejale kahju tahtlikult, vaid raske hooletuse tõttu, kuna jättis olulistest asjaoludest hagejat

teavitamata.

14. Põhjendatud on ka hageja nõue välja mõista kostjalt viivis kahjusummalt 111 022 eurot

alates hagi esitamisest, s.o alates 24.09.2018 kuni põhinõude täitmiseni.

15. Muus osas leidis maakohus, et kostja ei ole müügilepingut rikkunud. Hagi osalise

rahuldamise tõttu jättis maakohus menetluskulud poolte endi kanda.

2-18-14264

Apellatsioonkaebus

16. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega

maakohus rahuldas hagi osaliselt ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning jätta

menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja saata asi tühistatud osas maakohtule

uueks lahendamiseks.

17. Maakohus on hagi osalisel rahuldamisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, jätnud

kohaldamata tähtsust omavad õigusnormid ning on ebaõigesti hinnanud asjas esitatud

seisukohti ja tõendeid, mis on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi.

18. Kasutusloa puudumine oli või pidi olema hagejale teada juba müügilepingu sõlmimise ajal,

kuna see informatsioon oli nähtav avalikust registrist. Lisaks teostasid pooled müügitehingule

enne selle sõlmimist due diligence`i. Olukorras, kus informatsioon kasutusloa olemasolu või

selle puudumise kohta oli ja on jätkuvalt igale isikule, sh hagejale hõlpsasti kättesaadav

avalikust registrist (ehitisregistrist) ning arvestades, et ehitusseadustiku (EhS) § 61 lõike 2

kohaselt omab kasutusloaga seonduv informatsioon ehitisregistris õiguslikku tähendust, ei ole

kasutusloa puudumisest eraldi teavitamata jätmine käsitletav müügilepingu punkti 6.2.15

rikkumisena.

19. Müügilepingu sõlmimise ajal ei olnud hoone veel terviklikult valmis. Kostjale teadaolevalt

soovis hageja hoonesse tuua oma masinad, mistõttu ei olnud võimalik hoonet ka enne masinate

saabumist ja paigaldamist lõplikult valmis ehitada, sest lõplik ehitustehniline lahendus sõltub

sellest, kui palju masinaid hoones on ning kus ja kuidas need asetsevad. Masinate arvu, suuruse

ja asukohaga on otseselt seotud ka võimalike tuleohutusnõuete vastavus ja nende täitmine.

Kuna hageja poolt paigaldatava masinapargi tõttu oli hoones vaja teha täiendavaid ehitustöid,

ei olnudki võimalik hoonet enne lõplikuna valmis ehitada ning kasutusluba taotleda. Kuna

ehitustööde teostamiseks on vajalik ehitusloa olemasolu (EhS § 38) ning pärast hoone

valmimist tuleb taotleda kasutusluba (EhS § 50), siis oli või pidi olema hageja teadlik, et hoonel

müügilepingu sõlmimise ajahetkel kasutusluba olla ei saanud. Maakohtu otsus on vastuoluline

(maakohus on tuvastanud, et hageja paigaldas hoonesse oma masinapargi, kuid ei ole

tuvastanud, et hoone ei olnud müügilepingu sõlmimise ajahetkel veel täielikult valminud);

maakohus on jätnud kohaldamata asjas tähtsust omavad materiaalõiguse normid (EhS § 38, EhS

§ 50, EhS § 61); maakohus on kohaldanud materiaalõiguse norme (VÕS § 14 lg 2, TsÜS § 95)

ebaõigesti ning samuti on kohus jätnud hindamata asjas esitatud tõendid (nt kostja seadusliku

esindaja kinnitus selle kohta, et müügilepingu sõlmimisel ei olnud hoone veel kasutusvalmis,

mistõttu ei saanudki hoonel kasutusluba olla).

20. Pärast hageja masinapargi paigaldamist oli vajalik suurendada selle jahutamiseks vajalikku

jahutusvõimsust. Samuti on tõendatud, et pärast müügitehingu toimumist on jahutussüsteem

tulenevalt uutest masinatest põhjalikult ümber ehitatud. Seega oli hagejal vaja taotleda sellest

tulenevalt uut ehitusluba ja kasutusluba, sõltumata sellest, kas müügilepingu sõlmimise hetkel

oli kasutusluba olemas või mitte.

21. Hageja ei ole tõendanud, et kasutusloa saamine oleks olnud takistatud. Hageja ei ole

müügilepingu sõlmimisest alates (so enam kui 4 aasta ja 7 kuu jooksul) pidanud isegi vajalikuks

kasutusluba taotleda.

22. Maakohus ei ole tuvastanud ega hinnanud tõendeid selles osas, kas hageja väide, et hoonele

ei saanud kasutusluba taotleda, kuna see ei vastanud ehitusloa aluseks olevale ehitusprojektile,

vastab tõele või mitte. Hageja poolt esitatud Tulipunane OÜ poolt 02.02.2017 koostatud töö nr

2-18-14264

EE-143A „Hoone tuleohutuse audit“ ei tõenda, et hoonel oleksid olnud puudused ja et nende

tõttu ei saanud hoonele kasutusluba taotleda. Auditi koostamisel on tuginetud 2008. a

ehitusprojektile, kuid see on tunnistatud 05.12.2012 kehtetuks ja väljastati uus ehitusluba uue

projekti alusel. Auditi koostaja on võtnud aluseks 27.10.2003 määruse nr 315. Sellist määrust

pole olemas olnud. Ka ei saanud võtta aluseks 27.10.2004 määrust nr 315, mille kehtivus lõppes

30.06.2015. Samuti on audit tuginenud Eesti Standardi EVS 812:2005 Tööstushoonete, ladude

ja garaažide tuleohutusele, mis aga oli samuti auditi koostamise ajahetkeks oma kehtivuse

kaotanud.

23. Lisaks tuleohutuse auditile on hageja esitanud kohtule 21.12.2018 DAGOpen

arhitektuuribüroo 2018. a märtsi töö nr 18-18 „Tootmishoone tuleohutusolukorra

parandamine“. Tuleohutuse projekti lehekülje 5 kohaselt on tuleohutuse parandamiseks

ettenähtu juures lähtutud Tulipunane OÜ poolt koostatud objekti auditist ja antud soovitustest.

Seega on tuleohutuse projekti aluseks olnud tuleohutuse audit, mis omakorda on tuginenud

omavalitsuse poolt kehtetuks tunnistatud ehitusprojektile.

24. Auditis märgitud tööd ei olnud müügilepingu sõlmimise hetkel vajalikud selleks, et

kasutusluba saada. Automaatne tulekustutussüsteem (ATS) ei ole vajalik hoones, mis kuulub I

tuleohuklassi, lisaks ei nõua seda tootmise iseloom (hageja enda tuleohutuse projekti kohaselt

on hoones tuleoht väike). Täidetud ei ole piksekaitse paigaldamise tingimused. Hoone ei asu

tuleohutusnõuete määruse § 37 lg-s 2 ettenähtud kõrgusest kõrgemal. Ka muude auditis

ettenähtud tööde vajalikkus ei ole tõendatud. Auditis märgitud tööd ei ole kohustuslikud, kuna

need pole ette nähtud Päästeameti ettekirjutusega. Seda, kas hoonele saab väljastada

kasutusluba, saab kinnitada kohalik omavalitsus. Sellist kinnitust pole.

25. Hageja ei ole nõudnud VÕS § 222 lg 1 kohaselt enne kahju hüvitamise nõude esitamist

asja parandamist (vajalike toimingute tegemist). Tegemist ei ole ka olulise lepingu rikkumisega,

mis annaks aluse nõuda kohe kahju hüvitamist. Samuti ei ole hageja andnud kostjale tähtaega

puuduse kõrvaldamiseks.

26. Hageja ei ole nõuetekohaselt tõendanud kahju suurust ning põhjuslikku seost väidetava

lepingu rikkumise ja väidetava kahju tekkimise vahel. Tulipunane OÜ poolt koostatud

tuleohutuse auditi näol ei ole tegemist ettekirjutusega, vaid üksnes hageja tellimusel koostatud

dokumendiga. Tavapärane on ehitustööde teostamise vajaduse korral võtta mitu konkureerivat

hinnapakkumist ning nende alusel valida vastavalt hinna ja kvaliteedi suhtele välja parim.

Lisaks on esitatud hinnapakkumised ja tõendid omavahel vastuolus. Hageja ei ole ka tõendanud

põhjuslikku seost kostja poolse väidetava müügilepingu rikkumise ning hagejale tekkinud

kahju vahel.

27. Isegi juhul kui eeldada, et kostja rikkus müügilepingut, hagejale tekkis kahju ning

rikkumine ja kahju on omavahel põhjuslikus seoses, tuleb kahju võimalikul hüvitamisel

arvestada ka VÕS § 139 lõikes 1 toodut, mille kohaselt vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses,

milles kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel. Olukorras, kus hageja ei

kontrollinud kergesti kättesaadavat infot ja ei kontrollinud avalikust registrist, kas hoonele on

kasutusluba väljastatud, on ka hageja ise süüdi hagejale väidetavalt tekkinud kahjus.

28. Maakohus on rahuldanud hagiavalduse osaliselt, ca 40% ulatuses. Seega ca 60% nõude

ulatuses on hagi jäetud rahuldamata. Maakohus oleks pidanud sellist proportsiooni arvesse

võtma ja vastavalt kulud jaotama, mitte jätma need poolte endi kanda.

2-18-14264

Vastustaja seisukoht

29. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda. Kostja ei tuginenud maakohtus sellele, et auditi algandmed on

ebaõiged või koostaja ei ole pädev ning et see audit ei tõenda tuleohutuse puuduste olemasolu

müügilepingu sõlmimise hetkel. Kostja ei esitanud maakohtus selle tõendi osas ühtegi

vastuväidet. Kostja tugineb ringkonnakohtus esmakordselt sellele, et hageja ei ole nõudnud

VÕS § 222 lg 1 kohaselt enne kahju hüvitamise nõude esitamist asja parandamist ega ole

andnud kostjale täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

30. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes

kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta

rahuldamata.

31. Maakohtu otsuse vaidlustas üksnes kostja, osas, milles kohus hagi rahuldas. Maakohtu

otsus on seega hagi rahuldamata jätmise osas jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib TsMS §

651 lg 1 alusel apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust

üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

32. Kõigepealt käsitleb ringkonnakohus apellatsioonkaebuses esitatud väidete lubatavust.

Kostja on apellatsioonkaebuses tuginenud sellele, et hageja poolt esitatud tõendid, Tulipunane

OÜ 02.02.2017 töö nr EE-143A „Hoone tuleohutuse audit“ ning 21.12.2018 DAGOpen

arhitektuuribüroo 2018. a märtsi töö nr 18-18 „Tootmishoone tuleohutusolukorra parandamine“

lähtuvad ebaõigetest eeldustest - kehtetust projektist, määrusest ja standardist. Samuti on kostja

tuginenud apellatsioonkaebuses sellele, et tuleohutuse audit ei tõenda puuduste olemasolu

müügilepingu sõlmimisel ning tuleohutuse auditis ettenähtud tööd ei olnud ette nähtud

Päästeameti ettekirjutusega. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostja ei ole maakohtus

nimetatud tõendite osas vastuväiteid esitanud. Samuti ei ole kostja maakohtus tuginenud sellele,

et tuleohutuse auditis ettenähtud tööd ei olnud ette nähtud Päästeameti ettekirjutusega. Lisaks

eeltoodule ei ole kostja maakohtus tuginenud sellele, et hageja ei ole nõudnud kostjalt VÕS §

222 lg 1 kohaselt enne kahju hüvitamise nõude esitamist asja parandamist ega ole andnud

kostjale täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Kõik kostja vastuväited piirdusid

maakohtus sellega, et hageja pidi teadma kasutusloa puudumisest ning hageja väidetud kulu

peaks olema väiksem. TsMS § 652 lg 1 p 2 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks menetlusosaliste esitatud uued faktilised asjaolud

niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud. Tulenevalt TsMS § 652 lg-st 3 võib

ringkonnakohus tuvastada esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid üksnes juhul,

kui asjaolu, millele tugineti, jäeti põhjendamatult tähelepanuta, samuti juhul, kui asjaolu ei

saanud varem esitada kohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval

põhjusel. Riigikohus on selgitanud viidatud sätetest tulenevat põhimõtet, et menetlusosalisel on

õigus esitada apellatsioonimenetluses uusi asjaolusid üksnes mõjuval põhjusel, st eelkõige

juhul, kui objektiivselt ei olnud võimalik selliseid asjaolusid varem esitada (vt Riigikohtu

11.02.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15, p 17). Lisaks peab ringkonnakohus võimaldama

uute asjaolude esitamist nt olukorras, kus pooltel jäid maakohtu selgitamiskohustuse rikkumise

tõttu asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid esitamata (vt Riigikohtu

23.11.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16, p 27). Kostja ei ole esile toonud, et maakohtus

oleks tal jäänud hageja esitatud tõenditele vastuväited esitamata objektiivsetel põhjustel,

2-18-14264

sealhulgas tulenevalt kohtu selgitamiskohustuse rikkumisest. Seetõttu jätab ringkonnakohus

kostja eelpooltoodud vastuväited tähelepanuta.

33. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled selle üle, kas kostja on rikkunud müügilepingu

punkti 6.2.15, andes selles kinnituse, et kõik Dagöplasti äritegevuse jaoks vajalikud load on

olemas. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jõudnud õigele lõppjäreldusele, et kostja on

müügilepingu punkti 6.2.15 rikkunud, kuid on jõudnud selleni osaliselt ebaõigetel põhjendustel.

34. Maakohus leidis õigesti, et hageja nõude rahuldamise aluseks saab olla VÕS § 115 lg 1,

mille eeldusena tuleb eelkõige tuvastada kostja poolne kohustuse rikkumine. Maakohus viitas

õigesti ka sellele, et tegemist on müügilepinguga VÕS § 208 lg 1 mõttes. Olukorras, kus

müügilepingu esemeks on äriühingu enamusosalus, saab VÕS § 217 lg 1 alusel

lepingutingimuste vastavuse hindamisel hinnata ka seda, kas selle äriühingu majandusüksuse

omadustes on kokku lepitud ja kas nendes esineb puuduseid. Pooled ei vaidle selle üle, et

müügilepingu punktis 6.2.15 on kostja andnud kinnituse, et Dagöplastil on olemas kõik load,

mis on vajalikud tema äritegevuse läbiviimiseks, nagu seda praegu tehakse, ning oma vara

omamiseks ja kasutamiseks, nagu neid praegu omatakse ja kasutatakse. Maakohus on jõudnud

järeldusele, et nimetatud kinnitus hõlmab ühtlasi ka kinnitust selle kohta, et Dagöplasti

tootmishoonel, aadressil Spordi tn 5, Käina, on olemas kasutusluba ja selle tegelikust

puudumisest oleks kostja pidanud hagejat teavitama, rikkudes selliselt müügilepingut.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste põhjendustega, neid kordamata.

35. Küll aga ei nõustu ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et hagejal oli müügilepingu

sõlmimisel VÕS § 14 lg 2 kohaselt äratuntav huvi teada saada, et tootmishoone ei vasta

tuleohutusnõuetele ja sellest asjaolust teavitamata jätmisega on kostja müügilepingut rikkunud.

Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Hageja tugines kostja poolse

müügilepingu rikkumisena asjaolule, et kostja ei teavitanud hagejat kasutusloa puudumisest.

Hageja väitel ei olnud müügilepingus eraldi kokku lepitud, millistele tingimustele peab

tootmishoone vastama. Seega sai hagejal olla müügilepingu sõlmimisel VÕS § 14 lg 2 kohaselt

äratuntav huvi üksnes selle vastu, et tootmishoonel oleks olemas kasutusluba. Selle

puudumisest teavitamata jätmisest ei saa aga omakorda järeldada, et kostja oleks pidanud

hagejat lisaks teavitama ka tootmishoone tuleohutusnõuete puudustest. Maakohtu ebaõige

järeldus ei ole siiski kaasa toonud ebaõiget kohtulahendit, kuna maakohus tuvastas

lõppkokkuvõttes õigesti, et hagejal on tekkinud kahju summas 111 022 eurot. Hageja tugines

sellele, et kasutusloa saamiseks on vaja täita tootmishoone tuleohutusnõuded, milleks hageja

on teinud kulutusi summas 111 022 eurot. Sellele, et hageja poolt esile toodud

tuleohutusnõuded on vajalikud kasutusloa saamiseks, ei ole kostja maakohtus vastuväiteid

esitanud. Hageja finantseeris Dagöplasti täiendavaid rahalisi vahendeid, st tegi kulutusi selleks,

et müügilepingu eseme puudus kõrvaldada ja kasutusluba saada. Sellest tulenevalt on

ringkonnakohtu hinnangul maakohus õigesti lõppjäreldusena leidnud, et hagejale tekkinud

kahju on põhjuslikus seoses kostja rikkumisega ja selline kahju on võimaliku tagajärjena

kostjale VÕS § 127 lg 3 kohaselt ettenähtav.

36. Hageja on enda poolt tehtud kulutuste tõendamiseks esitanud Tulipunane OÜ poolt

02.02.2017 koostatud töö nr EE-143A „Hoone tuleohutuse audit“, 21.12.2018 DAGOpen

arhitektuuribüroo 2018. a märtsi töö nr 18-18 „Tootmishoone tuleohutusolukorra parandamine“

ja kuludokumendid. Maakohus on antud tõendeid hinnanud ja on leidnud, et need tõendavad

hagejal kahju tekkimist hageja poolt märgitud summas. Samuti ei pidanud maakohus

põhjendatuks kostja väiteid kulu suuruse osas ning leidis põhjendatult, et kostja ei ole esitanud

ühtegi tõendit selle kohta, et hageja kulu oleks pidanud olema väiksem. Ringkonnakohtul

puudub alus seda järeldust muuta ja nõustub maakohtu põhjendustega, neid kordamata.

2-18-14264

37. Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele. Ringkonnakohus ei

nõustu kostjaga, et kasutusloa puudumine oli või pidi olema hagejale teada juba müügilepingu

sõlmimise ajal, kuna see informatsioon oli nähtav avalikust registrist ning tulenevalt ka sellest,

et pooled teostasid müügitehingule enne selle sõlmimist due diligence`i. Avalikus registris

oleva informatsiooni olemasolu ei muuda lepingus antud kinnitusi. Teisisõnu ei saa lepingu

pool anda lepingus ebaõiget informatsiooni ja lähtuda seejärel sellest, et rikkumise kõrvaldab

muul viisil õige informatsiooni saamise võimalus. Samuti ei ole kostja selgitanud, kuidas oleks

hageja saanud due diligence`i teostamisest teada saada, et tootmishoonel kasutusluba puudub.

Hageja väitel teostati see üksnes finantsilise poole kontrollimiseks dokumentide põhjal, mitte

tootmishoonete nõuetelevastavuse hindamiseks. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et

hageja pidi due diligence`i teostamisest tulenevalt teadma kasutusloa puudumisest.

38. Kostja väitel jättis maakohus arvestamata, et müügilepingu sõlmimise ajal ei olnud

tootmishoone veel terviklikult valmis ja seetõttu ei saanudki sellel kasutusluba olla ning antud

asjaolust pidi hageja olema teadlik. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga. Maakohus on otsuses

käsitlenud kostja sellekohast väidet ja on kolleegiumi hinnangul põhjendatult leidnud, et

tootmishoone täiendavast finantseerimise vajadusest ei saanud järeldada hoone kasutusloa

puudumist.

39. Kostja leiab, et tulenevalt hageja poolt tootmishoone jahutussüsteemi ümberehitusest pidi

hageja nagunii taotlema uut ehitusluba ja ka kasutusluba, mistõttu ei omanud tähtsust, kas

hoonel oli müügilepingu sõlmimise hetkel kasutusluba olemas või mitte. Pealegi ei ole kostja

väitel hageja kuni tänaseni hoonele kasutusluba taotlenud. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja

sellekohased väited asjakohatud. Ostja edasised plaanid omandatud asja suhtes ei välista asja

müüja kohustust anda selle asja kohta tegelikkusele vastavat informatsiooni. Kostja on pealegi

kinnitanud müügilepingu punktis 6.2.15, et kõik load äritegevuse jätkamiseks, nagu seda praegu

tehakse („as it is currently conducted“), on olemas (I kd tl 8-13). Seega võis hageja sellest

kinnitusest järeldada, et lepingu sõlmimise hetkel on hagejal võimalik äritegevust jätkata, nii

nagu see toimub.

40. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et käesoleval juhul on alust kohaldada VÕS §

139 lõiget 1. Hagejast tulenevatel asjaoludel ei ole kolleegiumi hinnangul hagejale kahju

tekkinud. Olukorras, kus kostja andis müügilepingus kinnituse, et kõik vajalikud load

äritegevuse jaoks on olemas, ei pidanud ta loa olemasolu kontrollima avalikust registrist.

Samuti on käesolevas asjas tuvastatud seos kasutusloa saamise ja hageja poolt tehtud kulutuste

osas. Hageja poleks pidanud neid kulutusi tegema kui hoone vastaks tuleohutuse nõuetele.

41. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, ei ole põhjust maakohtu

menetluskulude jaotuse muutmiseks. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et maakohus

oleks pidanud võtma arvesse hagi rahuldamise proportsiooni ja vastavalt kulud jaotama.

Maakohus jaotas menetluskulud õigesti lähtudes TsMS § 163 lg-st 1. Nimetatud säte näeb ette

hagi osalise rahuldamise korral kohtu õiguse jaotada menetluskulud võrdsetes osades,

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätta need täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Tegemist on kohtu diskretsiooni ehk kaalutlusotsustusega (vt Riigikohtu 04.12.2013 otsust

tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 18), millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes siis, kui

kaalutlusõiguse piire on ületatud. Maakohus on põhjendanud, et sellise jaotuse tingib hagi

osaline rahuldamine. Arvestades hagi rahuldamise ulatust on selline jaotus ringkonnakohtu

hinnangul põhjendatud ja maakohus ei ole diskretsiooni piire ületanud.

2-18-14264

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

42. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

43. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Hageja esitas 03.12.2020 ringkonnakohtule menetluskulude

nimekirja, milles palub hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku

3 192 eurot (käibemaksu ei lisandu). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline

esindaja osutanud hagejale apellatsioonimenetluses õigusabi 22,8 tunni ulatuses tunnihinnaga

140 eurot (käibemaksuta), millele lisandub kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu 2 tundi,

menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi ja 04.12.2020 toimunud kohtuistungil

osalemine 1 tunni ja 38 minuti ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja

lepinguline esindaja teostanud järgmised menetlustoimingud: kohtuotsuse analüüs 1 tund, e-

kiri kliendile ülevaatega otsusest 1 tund; kõne kohtule apellatsioonkaebusega esitamisega

seoses 0,4 tundi; apellatsioonkaebusega tutvumine 2,5 tundi; kliendile ülevaate saatmine

apellatsioonkaebusest 1 tund; kliendiga nõupidamine 1,2 tundi; kliendiga kohtumine

apellatsioonkaebuse esitamise osas 1 tund; auditi kohta selle koostjale e-kirja saatmine 0,5

tundi; apellatsioonkaebuse vastuse koostamine kokku 14,2 tundi. Kostja vaidleb hageja

menetluskuludele vastu, leides, et need on kohati ülepaisutatud. Kostja hinnangul ei ole

apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks kulunud aeg 14,2 tundi põhjendatud olukorras, kus

hagejat esindas maakohtus sama lepinguline esindaja.

44. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetlustoimingud on osaliselt põhjendatud. Kõigepealt

märgib ringkonnakohus, et arusaadavalt on hageja ajakulu suurenemise põhjuseks olnud kostja

apellatsioonkaebuses esitatud uute väidete hulk. Kostja pidi arvestama sellega, et sellises mahus

uute väidete esitamisega, tekib vastaspoolel vajadus neile reageerida ja oma tagala

kindlustamiseks ka taotlused esitada. Ehkki nõustuda tuleb sellega, et hagejal on tulenevalt

kostja apellatsioonkaebusest olnud vajalik teha suur hulk täiendavat tööd, ei ole see siiski hageja

poolt märgitud ulatuses põhjendatud. Ringkonnakohus ei leia, et apellatsioonkaebusele

vastamiseks tulnuks kulutada kokku 14,2 tundi. Arvestades kostja väidete mahtu ja hageja poolt

esitatud vastuseid, on põhjendatud ajakuluks ringkonnakohtu hinnangul 10 tundi.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud nõuda menetlusosalise ja tema esindaja vahelise

suhtluse kulude hüvitamist (vt Riigikohtu 27.11.2019 määrust tsiviilasjas nr 2-18-10073/22,

p 22). Seega tuleb hageja ajakulust maha arvata suhtluseks kliendiga kulutatud 4,2 tundi.

Samuti on selgusetu, mis apellatsioonkaebusega seotud kõnet koostas 12.05.2020 hageja

kohtule, kulutades selleks 0,4 tundi. See kulu tuleb samuti hageja lepingulise esindaja ajakulust

maha arvata. Ülejäänud menetlustoimingutele hageja lepingulise esindaja poolt kulutatud aeg

on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Kokku on seega hageja põhjendatud menetluskulu

suuruseks 18 tundi ja 8 minutit. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 140 eurot

(käibemaksuta) on kolleegiumi hinnangul, arvestades asja keerukust ja keskmist mahukust,

TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ja põhjendatud.

45. Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulude

hüvitamiseks

osaliselt

ja

mõistab

kostjalt

hageja

kasuks

välja

apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud 2 538,67 eurot (käibemaksu ei lisandu).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Meeli Kaur

Ande Tänav