2-20-8207/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-20-8207

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. jaanuar 2021. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-8207

Tsiviilasi

X. X. , Z. Z. , H. H. ja M. M. hagi Y. Y. vastu elatise

suurendamise nõudes

Tsiviilasja hind

X. X. hagi hind 1278 eurot

Z. Z. hagi hind 1278 eurot

H. H. hagi hind 1278

M. M. hagi hind 1278

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad:

-

X. X. (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

-

Z. Z. (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

-

H. H. (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

-

M. M. (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Hagejate seaduslik esindaja M. P. (isikukood: XXX,

elukoht: XXX, e-post: XXX)

Kostja Y. Y. (isikukood: XXX, viibimiskoht: XXX, e-

post: XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

4. november 2020. a

RESOLUTSIOON

1. Jätta X. X. , Z. Z. , H. H. ja M. M. hagi Y. Y. vastu elatise suurendamiseks

rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hagejate kanda. Menetluskulude puudumise tõttu jätta

menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

3. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. Tartu Ringkonnakohus kinnitas 19.06.2012 määrusega tsiviilasjas nr XXX kompromissi,

mille kohaselt Y. Y. kohustus kompromissi korras tasuma elatisraha X. X., Z. Z., H. H. ja M.

M. igaühele 150 eurot kuus.

2. X. X. , Z. Z. , H. H. ja M. M. esitasid 04.06.2020 Tartu Maakohtule hagi Y. Y. vastu elatise

suurendamiseks. Hagejad paluvad suurendada Tartu Ringkonnakohtu 19.06.2012 otsusega

tsiviilasjas nr XXX välja mõistetud elatist kuni seadusjärgse miinimumini alates 10.06.2020.

Hagiavalduse kohaselt kostja ei ela enam lastega koos alates 2020 märtsist ning ei anna oma

laste ka ülalpidamist. Kostja on keeldunud lastele elatist maksmast, kuigi hagejate esindaja on

seda korduvalt palunud. Hagejate esindaja sissetulekuteks on vanemahüvitis XXX eurot ja

lasterikka pere toetus XXX eurot.

3. 04.11.2020 istungil avaldatu kohaselt enne XXX kostja tööl käinud ei ole, kuid vahetult enne

seda otsis tööd. Kui vabaneb, jätkab sealt, kus pooleli jäi. Kostja on töötuna arvele võetud. Ei

ole niisama kodus diivanil vedelenud, vaid on olnud perega väga hõivatud. Hetkel kostjal

sissetulek puudub. XXX olles sai kostja XXX.

4. 18.12.2020 esitatud seisukohas palub kostja elatist mitte suurendada ning mõista elatis

võrdselt kõigile tema lastele, arvestades tema seisukorda ja varalisi võimalusi.

Kohtu põhjendused

5. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

6. PKS §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt

ülalpidamist. PKS § 100 lg-st 2 tulenevalt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise

kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale

lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vaidlus

puudub selles, et kostja ei ela alates 2020. a märtsist enam lastega koos ega osale laste

kasvatamises. PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem

kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist,

millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid

korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade

muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad

asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad

asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet

suurendada või vastuväiteid esitada.

8. Elatise suuruse muutmise aluseks saavad olla ka õiguslikud muudatused, sh miinimumelatise

muutumine (vt Riigikohtu 28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 12). Kompromissi

kohaselt kohustus kostja tasuma iga hageja ülalpidamiseks elatist 150 eurot kuus, mis on

rohkem kui tollal kehtinud elatise miinimummäär. Käesolevaks ajaks on elatise

miinimummäär suurenenud 292 euroni. Hagejad taotlevad elatise suurendamist kehtiva

miinimummäärani.

9. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole

tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei

vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1

nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS §

101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus

või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1

sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

10. Rahvastikuregistri andmetel on kostjal kokku XXX alaealist last. Nendest XXX on esitanud

kohtule hagi elatise väljamõistmiseks (tsiviilasi nr XXX) ning neli nõuavad käesolevas asjas

elatise suurendamist. Kohus märgib, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui oma laste

vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest

tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest

üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike. Samas ei tähenda

see mitme lapse puhul, et vanemal on laste ülalpidamiseks kohustus teenida mitme palga

alammäära suurust töötasu (vt Riigikohtu 13.02.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 13).

Vaidlust ei ole selles, et kostjal puuduvad hetkel igasugused sissetulekud, samuti ei kuulu

kostjale vara, mille arvel lastele ülalpidamist anda. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et

elatise suurendamine ei ole põhjendatud ning jätab hagi rahuldamata.

11. Arvestades hagi rahuldamata jäämist jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel

hagejate kanda. Asja materjalidest nähtuvalt kostjal menetluskulud puuduvad.

Kohtunik