3-20-2559/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

7. jaanuar 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2559

Haldusasi

OÜ Lurex Trade kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

rahapesu andmebüroo 08.07.2020 otsuse nr 3.4-9/1624-1

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Lurex Trade, volitatud esindaja Igor Sumarok

Vastustaja

–

Rahapesu

Andmebüroo

(Politsei-

ja

Piirivalveameti rahapesu andmebüroo õigusjärglane),

volitatud esindaja Mihkel Ruubas

Menetlustoiming

Kaebuse tähtaegsuse kontrollimine ja esialgse õiguskaitse

taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Lugeda OÜ Lurex Trade kaebus mittetähtaegselt esitatuks.

2. Lõpetada haldusasja menetlus.

3. Tagastada kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot. Muus osas jätta OÜ Lurex Trade

menetluskulud tema enda kanda.

4. Jätta OÜ Lurex Trade esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5,

§ 204 lg 1, § 252 lg 7).

ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo (PPA RAB) väljastas 12.11.2014 OÜ-le

Lurex Trade (kaebaja) finantseerimisasutusena tegutsemiseks tegevusloa nr FFA000120. PPA

RAB väljastas 19.03.2018 kaebajale virtuaalvääringu raha vastu vahetamise ja virtuaalvääringu

rahakotiteenuse osutamiseks tegevusload nr FVR000069 ja nr FRK000051.

2. PPA RAB teavitas 05.03.2020 ja 15.06.2020 läbi majandustegevuse registri (MTR) kõiki

tegevusloa omanikke (sh kaebajat), et vastavalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

seaduse (RahaPTS) muudatustele on tegevusloa omanikud kohustatud oma tegevuse ja tegevust

reguleerivad sisemised dokumendid viima seadusega kooskõlla hiljemalt 01.07.2020. Nõuete

3-20-2559

2(5)

täitmiseks pidi tegevusloa omanik esitama tegevusloa muutmise taotluse koos täiendavate

dokumentidega kas MTR-i vahendusel või läbi notari. Kui tegevusloa omanik ei ole hiljemalt

01.07.2020 täitnud RahaPTS § 1182 lg-s 2 sätestatud kohustusi, siis tunnistatakse tegevusloa(d)

kehtetuks.

3. Kaebaja soovis 16.06.2020 PPA RAB-ilt teada, kas tegevuslubade taotlemiseks 2018. a

esitatud dokumendid on kooskõlas seaduses 10.03.2020 jõustunud nõuetega.

4. PPA RAB tunnistas 08.07.2020 otsusega nr 3.4-9/1624-1 kaebajale väljastatud

tegevusload nr FVR000069 ja FRK000051 kehtetuks. Kaebajat on teavitatud tegevuse

seadusega kooskõlla viimise nõuetest ja tähtajast. Kaebaja pidi viima oma tegevuse seadusega

kooskõlla hiljemalt 01.07.2020. Kaebaja ei ole täitnud 08.07.2020 seisuga RahaPTS § 1182

lg-s 2 sätestatud kohustusi ehk ei ole esitanud dokumente, millega oleks tõendatud, et ta vastab

nõuetele. RahaPTS-i muudatused jõustusid 10.03.2020 ja ettevõtjatel oli aega viia tegevus

kooskõlla kuni 01.07.2020. Juhul, kui isik ei ole seaduses sätestatud kuupäevaks muudatuse

taotlust esitanud, puudub PPA RAB-il võimalus hinnata tegevusloa omaniku vastavust uutele

kontrollieseme asjaoludele ja seega ei ole tagatud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide

maandamine kõrgendatud nõuetega finantssektoris, mille tõkestamiseks on seadusandja ette

näinud, et selliste ettevõtjate tegevusload tuleb kehtetuks tunnistada.

5. Kaebaja esitas 09.11.2020 PPA RAB-ile teabenõude kahe tegevuslitsentsi tähtaja lõpu

põhjustest teada saamiseks. Samuti esitas kaebaja 12.11.2020 PPA RAB-ile selgitustaotluse,

milles teatas, et kaebaja osanik ja juhatuse liige vahetusid 29.07.2020. Kaebajal puudus osa

soetamise ajal teave tegevuslubade kehtetuks tunnistamisest. Kaebaja sai 2020. a novembri

alguses juhuslikult teada tegevuslubade kehtivuse lõppemisest 08.07.2020. Kaebaja ei saa

nõustuda PPA RAB-i tegevusega olukorras, kus ettevõtluse jaoks tähtsa otsuse tegemisel ei

olnud ettevõtjat menetluse raames ära kuulatud ega menetlusse kaastatud (haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 40). Kaebaja taotles tegevuslubade kehtetuks tunnistamise haldusakti

kättetoimetamist.

6. PPA RAB saatis 19.11.2020 vastuse kaebaja selgitustaotlusele, milles selgitas, et saatis

MTR-i vahendusel kaebajale teavitused seaduse muudatuse ja täiendava tähtaja kohta

05.03.2020 ja 15.06.2020. Teavitustes hoiatati, et kui ettevõtja ettenähtud tähtaja jooksul oma

tegevust seadusega kooskõlla ei vii ja dokumente ei esita, tunnistatakse tegevusluba kehtetuks.

Kuna kaebaja ei olnud 08.07.2020 seisuga tegevusloa muutmise taotlust esitanud ega teavitanud

enda ajutisest majandustegevusest loobumisest, tunnistati tegevusload kehtetuks. Vastav otsus

edastati kaebajale 08.07.2020 äriregistris märgitud e-posti aadressile. 08.07.2020 tunnistati

kaebaja tegevusload kehtetuks ka MTR-is.

7. Kaebaja esitas 21.12.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA RAB-i 08.07.2020

otsuse tühistamiseks. Kaebaja omanik ja juhatus vahetus 29.07.2020. Kui seaduses on ette

nähtud loa kehtetuks tunnistamise protseduur, siis on tegemist haldusorgani kaalutlusõigusega

ja see ei eelda automaatselt negatiivse otsuse langetamist. Kaebajat ei teavitatud

haldusmenetlusest ja teda ei ole ära kuulanud. Tegevuslubade tagaselja kehtetuks tunnistamine

riivab kaebaja ettevõtlusvabadust.

Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja palus peatada vaidlustatud

otsuse kehtivuse. Äritegevuse peatamine põhitegevusalal on äriühingu jaoks ilmselgelt

kahjulik. Otsuse peatamata jätmisel puudub kaebajal õigus oma äritegevusega tegeleda.

Tegemist on äärmusliku abinõuga, mis seab ohtu ettevõtja tegevuse jätkumise. Halveneb tema

majanduslik seisund, mille tõttu saavad kahjustatud võlausaldajate ja töötajate õiguspärased

huvid. Õiguskaitse rakendamine kindlustab vaieldavad õiguspositsioonid ja tagab õigusrahu

põhivaidluse ajaks.

3-20-2559

3(5)

8. Kohus jättis 22.12.2020 määrusega kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning

andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli esitada vaidlusalune haldusakt; selgitada,

kas ja millal ta sai vaidlustatavast haldusaktist teada oma e-posti kaudu ja kui mitte, siis mis

põhjusel ning vajadusel esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus; esitada allkirjastatud

esindusõigust tõendav volikiri; tasuda kaebuselt riigilõiv 15 eurot ja esialgse õiguskaitse

taotluselt riigilõiv 15 eurot.

9. Kaebaja edastas 28.12.2020 kohtule vaidlustatud otsuse ja volikirja. Kaebaja teatas, et sai

vaidlustatud otsuse kätte 19.11.2020 ja seega on kaebus esitatud tähtaegselt.

10. Kohus palus 28.12.2020 kohtunõudega PPA RAB-il esitada seisukoht vaidlustatud

haldusakti peatamise ja kaebuse tähtaegsuse osas ning edastada haldusasja menetlemiseks

vajalikud dokumendid.

11. Rahapesu Andmebüroo (alates 01.01.2021 PPA RAB-i õigusjärglane) palus 04.01.2021

seisukohas tuvastada kaebetähtaja rikkumise ning jätta kaebus menetlusse võtmata ja esialgse

õiguskaitse taotlus rahuldamata. Põhjendused:

11.1. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 11 lg 6 kohaselt annab ettevõtja

tegevusloa taotluses e-posti aadressi märkimisega nõusoleku saada haldusakte elektrooniliselt.

MTR-is tegevusloa taotlemisel kinnitas kaebaja elektrooniliselt haldusaktide vastuvõtmisega

nõustumist.

PPA

RAB

edastas

08.07.2020

otsuse

e-posti

aadressidele

georgijuhnev@gmail.com ja info@lurextrade.com. 08.07.2020 oli äriregistris märgitud kaebaja

e-posti aadressiks georgijuhnev@gmail.com. Vastavalt HMS § 27 lg 2 p-le 3 tuleb 08.07.2020

otsus lugeda kaebajale kättetoimetatuks samal päeval. Seega on kaebus esitatud kaebetähtaega

rikkudes. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei saanud 4 kuu jooksul mõjuval põhjusel kaebust

esitada.

11.2. Kaebajale on väljastatud kehtiv finantseerimisasutuse tegevusluba. Seega ei tähenda

virtuaalvääringu tegevuslubade puudumine automaatselt, et tal puudub igasugune võimalus

majandustegevuseks. Ettevõtte osanik ja juhatuse liige on ise kinnitanud, et on äriühingu

omandanud pärast tegevuslubade kehtetuks tunnistamist ja pärast seaduses sätestatud

kuupäeva, mil ettevõte pidi olema ennast seaduses sätestatud nõuetega vastavusse viinud.

Kohtuvaidluse perioodiks isikule teenuse pakkumise jätkamise võimaldamine tekitab ohu Eesti

ettevõtluskeskkonna läbipaistvusele ja usaldusväärsusele – teenust pakub ettevõte, kes ei

esitanud dokumente, et tõendada oma vastavust seaduses sätestatud nõuetele. Seega puudub

järelevalve asutusel teadmine, kas ettevõte on viinud end seaduses sätestatud nõuetega

vastavusse või mitte ning puudub võimalus seda kontrollida. Kaebaja ei ole vastavat asjaolu

kinnitanud ka hilisemates avaldustes. Avalikuks huviks on, et ettevõte, kes ei vasta seaduses

sätestatud nõuetele, ei saa teenust osutada. Vastupidisel juhul tekib oht finantssüsteemi

usaldusväärsusele (teenust pakub ettevõte, kes ei vasta seaduses sätestatud kontrollieseme

asjaoludele) ja läbipaistvusele (ettevõtja üle puudub võimalus seaduses sätestatud nõuetekohase

järelevalve tegemiseks).

12. Kohus palus 05.01.2020 kohtunõudega Rahapesu Andmebürool esitada tõend, millest

nähtuks, et kaebajale on 08.07.2020 otsus elektrooniliselt edastatud.

13. Rahapesu Andmebüroo esitas 06.01.2021 kohtule väljavõtte dokumendihaldussüsteemist,

millest nähtub kaebajale 08.07.2020 otsuse edastamine.

3-20-2559

4(5)

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebuse tähtaegsus

14. HKMS § 46 lg 1 järgi võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti

teatavaks tegemisest arvates.

HMS § 25 lg 1 järgi toimetatakse haldusakt, kutse, teade või muu dokument menetlusosalisele

kätte postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt. HMS § 27 lg 1

ls 1 kohaselt tehakse dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral dokument

kättesaadavaks

asjakohases

infosüsteemis

või

Eesti

teabeväravas

või

saadetakse

menetlusosalise elektronposti aadressil. HMS § 27 lg 2 p 3 alusel loetakse elektrooniliselt

kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument kättetoimetatuks juhul, kui dokument või teade

dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud

elektronposti aadressil.

Seega kehtib äriühingute puhul kättetoimetamise osas erisäte.

15. Kohus selgitas kaebajale 22.12.2020 määruses, et äriühingute puhul kehtib

haldusmenetluses kättetoimetamise osas erisäte. HMS § 27 lg 2 p 3 ei seo kättetoimetamise

aega sellega, millal adressaadil on võimalik või soov talle edastatud haldusaktiga tutvuda, vaid

haldusakti saatmisega äriühingu äriregistrijärgsele elektronposti aadressile. Seega juhul, kui

vaidlustatud 08.07.2020 otsus edastati kaebaja ametlikule e-posti aadressile, hakkas

halduskohtusse pöördumise tähtaeg kulgema e-kirja kaebajale saatmisest. Kaebajal tuli kohtule

selgitada, millal ta sai 08.07.2020 haldusakti oma e-posti järgselt aadressilt kätte ja kui ei

saanud, siis mis põhjusel.

16. Kaebaja väitis kohtule, et sai vaidlustatava otsuse kätte 19.11.2020. Ilmselt peab kaebaja

silmas PPA RAB-i poolt 19.11.2020 saadetud e-kirja Igor Sumaroki e-post aadressile

isumarok@hotmail.com. Kaebaja ei ole selgitanud, mis põhjusel ei ole ta 08.07.2020 e-kirja

kätte saanud.

17. Rahapesu Andmebüroo esitas 06.01.2021 kohtule dokumendihaldussüsteemi väljavõtted,

mille kohaselt edastati 08.07.2020 otsus kaebajale elektrooniliselt e-posti aadressidele

georgijuhnev@gmail.com ja info@lurextrade.com. Äriregistris oli 08.07.2020 seisuga kaebaja

sidevahendina märgitud e-posti aadress georgijuhnev@gmail.com. Kuna kohus loeb esitatud

dokumentide alusel tõendatuks, et kaebajale saadeti tema äriregistrisse märgitud elektronposti

aadressile vaidlustatud haldusakt 08.07.2020, siis hakkas selle vaidlustamise tähtaeg kulgema

09.07.2020. Järelikult oli HKMS § 46 lg 1 alusel kaebuse halduskohtule esitamise viimane päev

07.08.2020. Kohtule 21.12.2020 esitatud kaebust ei saa pidada tähtaegselt esitatuks.

18. Seejuures ei sõltu kaebetähtaeg sellest, et vahepeal on äriühingu osanikud ja juhatuse liige

vahetunud. Ettevõtte üleminekul lähevad üle kõik sellega seotud õigused ja kohustused

(võlaõigusseaduse § 182 lg 2). Seega ei hakka ettevõtte osaniku või juhatuse liikme vahetumise

korral kaebetähtajad uuesti kulgema. Kui eelmised osanikud või juhatuse liikmed jätsid

praegustele osanikele või juhatuse liikmetele 08.07.2020 otsuse kohta teabe esitamata, on

tegemist nendevahelise tsiviilõigusliku vaidlusega.

19. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei

saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebaja ei ole kohtu osundusele vaatamata taotlenud

kaebetähtaja ennistamist, seetõttu puudub kohtul võimalust kaebetähtaega ennistada.

3-20-2559

5(5)

20. HKMS § 124 lg 2 alusel lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud

tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele (sama sätestab HKMS § 152 lg 1 p 2).

HKMS § 152 lg 3 järgi lõpetab kohus menetluse kaebust menetlusse võtmata, kui HKMS § 152

lg-s 1 sätetatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist. Kaebaja ei ole

kaebetähtaja ennistamise taotlust esitanud. Seetõttu tuleb menetlus lõpetada kaebust menetlusse

võtmata (HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2).

21. Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamise korral puudub tal õigus pöörduda sama

nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 2).

22. Kuna kohus lõpetab menetluse, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 4).

Kuivõrd kaebust ei ole veel menetlusse võetud ega vastustajat kindlaks määratud, ei saa

eeldataval vastustajal olla menetluskulusid tekkinud. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda

kanda. Kuna kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel, tuleb kaebaja tasutud

riigilõiv 15 eurot talle tagastada (HKMS § 104 lg 5 p 4).

Esialgse õiguskaitse taotlus

23. Kaebaja on tasunud esialgse õiguskaitse taotluselt õiges suuruses riigilõivu (15 eurot –

riigilõivuseaduse § 60 lg 6, HKMS § 104 lg 1). Seega kõrvaldas ta puuduse, mis takistas

esialgse õiguskaitse taotluse lahendamist.

24. HKMS § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel

teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul

võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

25. Kohus leiab, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja ei ole õiguskaitse

taotluses kirjeldanud temale konkreetselt tekkivaid negatiivseid tagajärgi, mille kõrvaldamine

pärast kohtumenetluse lõppu oleks võimatu. Kaebaja on viidanud väga üldiselt

ettevõtlusvabaduse piiramisele, väiteid oma konkreetse majandustegevusega seostamata.

Äriregistris

on

kaebaja

tegevusalana

märgitud

„mitmesuguste

erinevate kaupade

vahendamine“. Rahapesu Andmebüoo viitas, et kaebajal on kehtiv finantseerimisasutuse

tegevusluba. Seega ei ole kaebajalt võetud tegutsemisõigust. Kaebajal on võimalik tegeleda

majandustegevusega, mis ei eelda tegevusluba. Samuti on tal võimalik vajadusel taotleda uus

tegevusluba. Kuna kaebajal ei ole alates 2020. a juulist virtuaalvääringu tegevusluba olnud,

pole ta saanud selle alusel teenuseid osutada ja järelikult ei ole selle puudumine seni tema

tegevust kuidagi takistanud. Järelikult ei saa selle puudumine ka kohtumenetluse ajal talle

pöördumatuid tagajärgi kaasa tuua. Seetõttu tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata.

26. Lisaks ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist kaebetähtaja rikkumine ja menetluse

lõpetamine.

/allkirjastatud digitaalselt/