2-18-6499/83 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Pällin, liikmed Helina Luksepp ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht

7. jaanuar 2021. a, Tallinn Kohtuasja number 2-18-6499 Kohtuasi XX hagi YY vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 22. veebruari 2019. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik YY apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 2250 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja CC Kostja (apellant) YY (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa Menetluse liik Menetlustaotlus Kirjalik menetlus XX ja YY kompromissi kinnitamise taotlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 22. veebruari 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-6499 ning kinnitada alljärgnev kompromiss.

1.1. YY tasub alates 1. jaanuarist 2021 lapsele XX-le elatist 290 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni s. o 9. oktoobrini 2031. Elatis makstakse XX seadusliku esindaja CC arveldusarvele hiljemalt jooksva kuu lõpuks. 1.2. Pooled on kokku leppinud, et elatise võlg eelneva perioodi eest kuni 31. detsembrini 2020 on 2500 eurot. Nimetatud summa tasub YY CC arvelduskontole hiljemalt 2022. aasta lõpuks.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-18-6499 menetlus. 3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

2-18-6499

4. Vabastada YY kompromissi sõlmimise tõttu riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustusest.

Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (laps, hageja) esitas 25. aprillil 2018 Harju Maakohtule hagi, milles palus YY-lt (isa, kostja) välja mõista miinimummääras elatise alates 25. aprillist 2018.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta.

3. Maakohus rahuldas 22. veebruari 2019. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt alates 25. aprillist 2018 kuni lapse täisealiseks saamiseni lapse kasuks välja igakuise miinimumelatise. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus mõistis temalt lapse kasuks elatise välja alates 25. aprillist 2018. Kostja palus teha selles osas uue otsuse, millega kohustada kostjat elatist tasuma alates 1. juunist 2019.

5. Hageja ei esitanud apellatsioonkaebuse kohta seisukohta.

6. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 14. augusti 2019. a otsusega kostja apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis kostjalt lapsele ajavahemiku

25. aprill 2018–31. mai 2019 eest välja suurema elatise kui 60 eurot kuus, ning tegi tühistatud osas uue otsuse, millega mõistis kostjalt lapse kasuks eelnimetatud ajal välja elatise 60 eurot kuus.

7. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

8. Riigikohus rahuldas 19. juuni 2020. a otsusega kassatsioonkaebuse, tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 14. augusti 2019. a otsuse ning saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

9. 5. jaanuaril 2021 esitasid pooled taotluse kompromissi kinnitamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et poolte ringkonnakohtule esitatud taotlus kompromissi kinnitamiseks tuleb rahuldada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb Harju Maakohtu 22. veebruari 2019. a otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 ja § 645 lg 1 kohaselt tühistada ning tsiviilasja nr 2-18-6499 menetlus lõpetada.

11. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku

2-18-6499

huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Lisaks ei ole kohus TsMS § 430 lg 3 teise lause järgi perekonnaasjas kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama. Muid aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene.

12. Asjas ei esine kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid. Kokkuleppe sisu ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ega riku mistahes viisil avalikku huvi. Kokkulepe on selge ja täidetav.

13. Pooled leppisid kokku, et kannavad menetluskulud ise. Seega jätab kolleegium menetluskulud poolte endi kanda ja neid ei ole vaja kindlaks määrata.

14. Kompromissi sõlmimise tõttu tuleb kostja TsMS § 190 lg 7 kohaselt vabastada riigi õigusabi kulude tasumise kohustusest.

(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Helina Luksepp, Ele Liiv