1-20-9238/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-20-9238

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. jaanuaril 2021 Tallinnas Kriminaalasja number 1-20-9238 (20230200411)

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär Tõlk Thea Tikenberg Natalija Mehh

Kriminaalasi I.N

süüdistatuna KarS § 423 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Katrin Tron Süüdistatav I.N – isikukood XXX, elukoht xxxx, xxxx kodanik, xxxx haridus, emakeel xxxx, A OÜ, tõkendit ei kohaldatud, varem kriminaalkorras karistamata

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada I.N KarS § 423 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 kuud .

KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui I.N ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

Välja mõista I.N-ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise kor ,5 palga alammäära s.o ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg ral 1 876 eurot 1 p 162 eurot riigituludesse. 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest

Kohustada I.N-i tasuma väljamõistetud sundraha ja kaits tasu 12 kuu jooksul ja kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt

86,50 eurot.

Menetluskulud kogusummas 1038 eurot tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või

2

EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99921700000681. Selgitusena , kriminaalasi võib märkida: „I.N 1-20-9238, menetluskulud.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Asitõend – plaat jätta kriminaalasja materjalide juurde.

- DVD

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva

jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

I.N-i süüdistatakse selles, et tema olles 20.01.2020 (teo toimepanemise aeg 19.09.2019) ja 24.04.2020 (teo toimepanemise aeg 22.04.2020) karistatud Harju Maakohtu poolt mh LS § 201 lg 2 alusel, s.o mootorsõiduki juhtimine omamata vastava kategooria juhtimisõigust isiku poolt, kellelt on juhtimisõigus ära võetud, juhtis tahtlikult uuesti, s.o süstemaatiliselt juures (kooli parklas) mootorsõidukit 21.05.2020 kl 02.28 ajal xxxx xxxx, reg nr xxxx Oma sellise tegevusega rikkus I.N omamata vastava kategooria juhtimisõigust. süstemaatiliselt liiklusseaduse (LS) § 94 lg 1 nõuet.

LS § 94 lg 1 /Mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud/.

Seega I.N pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria juhtimisõiguseta süstemaatiliselt, s.o KarS § 423¹ järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatav I.N-i , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud

abi 14.12.2020.a kokkuleppe kohaselt taotleb abiprokurör I.N-i süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 4231 seeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 4 kuud. Kohaldades järgi kvalifit KarS § 73 sätteid, määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav ei pane 1 aastase 6 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse . kuulutamise päev

Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud

jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses.

3

Juhindudes 1, otsustab kohus kriminaalasj KrMS § 126 lg 3 p as oleva asitõendi – DVD-plaadi, mis asub kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmisel KrMS § 179 lg 1

t: p 2 kohaselt sundraha 876 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 162 eurot riigituludesse.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. 245 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka märtsil 2015 jõustunud KrMS § lg süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS 180 § lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3 12 väljendatud -1-1-2- seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak Kohtunik