1-10-7183/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(4)

Kriminaalasi nr 1-10-7183

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

31. mai 2010. a kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-10-7183 (09260102890) Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Kriminaalasi Kokkuleppemenetluses E.D süüdistus KarS § 216 lg 1 järgi Prokurör Margit Luga Süüdistatav E.D

Elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, kutseharidus, emak -eesti eel

keel, invaliidsuspensionär (raske puue 70%), kriminaalja väärteokorras karistamata, tõkend: elukohast lahkumise keeld

Kaitsja Vandeadvokaat Rainer Objartel RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada E.D KarS § 216 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui E.D

(kaheksateist) kuu jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

15 päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha

2(4) vahetamiseks.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata katseajaks Tartu vangla E.D kriminaalhooldus

osakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Välja mõista E.D-lt tekitatud kahjude katteks Eesi Energia AS kasuks 16034

(kuusteist tuhat kolmkümmend neli) krooni 33 senti. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada

E.D hüvitama kuriteoga tekitatud kahjud tasudes alates 2010.a juunikuust igakuiselt 10-ndaks kuupäevaks kahjude katteks vähemalt 1000 krooni kuus Eesti Energia AS-le (a/a 10002059413005 SEB või 1180005555 Swedbankis või 332099000006 Sampo Pangas või 17000115797 Nordea Pangas, viitenumber 4433771803920111).

Menetlus

kulud käesolevas kriminaalasjas on:

1) sundraha 6525 ( krooni;

kuus tuhat viissada kakskümmend viis)

2) kaitsetasu 2419 ( ) krooni 20 senti vandeadvokaat Rainer kaks tuhat nelisada üheksateist Objarteli poolt osutatud õigusabi eest.

Menetluskuludena kaitsjale

RÕS § 21 lg 1 ja „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasu määrad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja korra p 52 ja 57 alusel välja makstud tasu õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja ning sõidukulu eest, kokku summas jätta 1459 krooni 20 senti tuleb , riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3 alusel nõuda E.D-lt ülejäänud menetluskulud sisse osaliselt ja kohustada teda tasuma Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber 2800049874 kohtukulude katteks ) krooni. 3780 (kolm tuhat seitsesada kaheksakümmend

KrMS § 423 ja 424 alusel määrata E.D-lt sissenõutavad menetluskulud tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul, kohustades tasuma igakuiselt 10- E.D ndaks kuupäevaks menetluskulude katteks alates 2010.a juunist 315 krooni kuus kuni kogu summa tasumisen i.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

E.D suhtes tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb kohtuotsuse täitmisel tühistada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada ja esitada 15 päeva jooksul kirjalik apellatsioon otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

E.D-le on esitatus süüdistus selles, et tema alates 15.10.2006 kuni 15.10.2007 oma elukohasxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, elektrienergia ebaseadusliku kasutamise eesmärgil, lülitus AS Eesti Energiale kuuluvasse tarbimisvõrku maja nr 8 keldris püstaku toitekaabli isolatsiooni eemaldamise ning faasijuhtmele kaabli, milline suundus mööda trossliini ja isoleeritud torusid läbi lae korterisse nr 1, ühendamise teel, ning kasutas ebaseaduslikul teel saadud elektrienergiat oma majapidamises, tekitades AS Eesti Energiale varalise kahju 16 034,33 krooni. Seega pani E.D ifitseeritava kuriteo. toime KarS § 216 lg 1 järgi kval

3(4) KarS § 199 lg 2 p 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kaks kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetavat karistust täitmisele mitte pöörata 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja , kui E.D täidab talle KarS § käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: elama kohtu poolt määratud alalises elukohasxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ilmuma ; kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu , töö või - -

õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustub E.D kohtuotsusele järgnevast kuust igakuiselt 10.kuupäevakst tasuma kahjude katteks vähemalt 1000 krooni kuni kogusumma tasumiseni.

Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 1 kohaselt on riigi õigusabi tasu advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu. RÕS § 21 lg 3 testab riigi õigusabi osutamise eest kohaselt keh

makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra advokatuuri juhatus igaks eelarveaastaks, arvestades riigieelarvest selleks er

aldatud vahendite suurust ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu. „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude (edaspidi kord) on kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse hüvitamise ulatus ja kord“

15.12.2009.a otsusega. Eelnimetatud korra punkti 14 kohaselt on riigi õigusabi korras määratud kaitsjale tasutud menetlustoimingutes osalemise tasud kriminaalasja kohtueelses menetluses osalemise eest vastavalt menetlustoimingute arvule, Korra punktide 24 ja 25 alusel istungil osalemise eest iga poole tunni kohta ja lisaks Korra punkt 52 alusel tasu riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest alusel riigi õigusabi osutamisega ning Korra punkt 57

seoses kantud sõidukulud. Kokku on kaitsjale väljamaksmisele määratud 2419,20 krooni. Kohus leiab, et süüdimõistetult tuleb riigituludesse õigusabi eest sisse nõuda vaid kaitsjale menetlustoimingutes ja kohtuistungil osalemise eest makstavad tasud, s.o kokku 960 krooni (2x350 kr + 100 kr = 800 kr + 20%, s.o 160 kr = 960 kr). Tasu, mis on kaitsjale makstud Korra p-de 52 ja

57 alusel riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja ja õigusabi osutamisega seoses kantud sõidukulude eest, tuleb jätta riigi kanda. Kehtiva korra kohaselt riigi õigusabi korras kaitsja määramisel puudub süüdistataval võimalus kaasa rääkida või avaldada arvamust otsustuse üle, millega talle määraratakse Jõgeval menetlustoimingu läbiviimiseks kaitsja teisest linnast (antud juhul 2 korral 1459,20 kr). Nimetatud Tartust), millega kaasneb täiendavaid kulusid (antud juhul kulusid ei kaasneks, kui kaitset teostaks samast linnast määratud kaitsja. Antud olukord seab ilmselgelt need süüdistatavad põhjendamatult halvemasse olukorda, kui need, kellele osutavad õigusabi samas linnas paiknevad õigusabi osutajad.

Arvestades süüdimõistetu sissetulekuid, milleks on vaid igakuine pension 2600 kr, et kuritegu on toime pandud kolm aastat tagasi ja asjaolu, et tal on igakuiselt vajalik tasuda ka rahalist karistust, peab kohus võimalikuks kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätteid ja vähendada menetluskulusid ning kohaldada ka KrMS 423 j rahuldada taotluse menetluskulude tasumise a 424 sätteid ning ajatamiseks.

Kohtunik

4(4)