Legislator Case Law & Legislation
2-20-2421/4 AI generated

2-20-2421/4 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-20-2421/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

2-20-2421/4 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: K O H T U M Ä Ä R U S

Keywords

AI generated
share capital increase lack of shareholder standing capital contribution obligation to advance costs vocational training expenses value-enhancing property improvements
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht 6. jaanuar 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-2421 Tsiviilasi VinoNostrum OÜ kandeavaldus Vaidlustatud määrus Tartu Maakohtu registriosakonna 27. jaanuari 2020. a kandemäärus nr Ä 10195845/16 Kaebuse esitaja ja liik VinoNostrum OÜ määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Avaldaja (määruskaebuse esitaja) VinoNostrum OÜ (registrikood 12657900), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Arvisto Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tartu Maakohtu registriosakonna 27. jaanuari 2020. a kandemäärus nr Ä 10195845/16. Saata asi Tartu Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse uueks lahendamiseks. 2. Rahuldada määruskaebus. 3. Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust. MENETLUSE KÄIK 1. VinoNostrum OÜ (avaldaja) esitas 21. jaanuaril 2020 Tartu Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse äriühingu osakapitali suuruse muutmiseks ja põhikirja uue redaktsiooni kinnitamiseks. 2. Registriosakond jättis 27. jaanuari 2020. a kandemäärusega äriseadustiku (ÄS) § 33 lg 5 kohaselt avalduse rahuldamata. Registriosakond keeldus osakapitali suurendamise kannet tegemast, kuna leidis, et osa eest tasumine ei saa toimuda lepingujärgse tasunõude tasaarvestamisega (ÄS § 140 lg 3). Registriosakonna hinnangul suurendatakse osakapitali osaliselt mitterahalise sissemaksega, s.o osanike otsuse p 3.6 kohaselt nõuete tasaarvestamisega. Ühisosanikud BP ja SP tasuvad suurendatava osa eest osaliselt 40 000 eurose nõudega, mis tuleneb SP ja avaldaja 20. detsembril 2018 sõlmitud töövõtulepingust. Osanik SS tasub suurendatava osa eest osaliselt 10 000 eurose nõudega, mis tuleneb töövõtulepingust avaldaja vastu. ÄS § 194 alusel kohaldatakse osakapitali suurendamisel ÄS § 140 sätestatut, kui ÄS 21. peatüki 1. jaost ei tulene teisiti. ÄS § 140 lg 3 kohaselt ei või osa eest tasuda töövõtulepingust tuleneva nõudega. Kuna 50 000 euro ulatuses ei ole osade eest tasutud lubatud viisil, siis ei ole tõendatud, et kogu osakapital ja ülekurss on

2 (3) täielikult sisse makstud. Kuna mitterahaline sissemakse ei ole terves ulatuses avaldajale üle antud, siis on kandeavaldus esitatud enne seaduses sätestatud tähtaega. MÄÄRUSKAEBUS 3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Maakohtu 27. jaanuari 2020. a määruse nr Ä 10195845/16 tühistada ja teha äriregistrisse taotletud kanded. Avalduse kohaselt järeldas registriosakond ebaõigesti, et avaldaja on sõlminud konsultantidega töölepingud töölepingu seaduse (TLS) tähenduses. TLS § 1 lg 4 kohaselt ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Konsultatsioonilepingutes olid pooled kokku leppinud, et konsultandid täidavad konkreetselt määratletud tähtajalist ülesannet, nad saavad vabalt valida teenuse osutamise aja ning avaldaja ja konsultantide vahel puudub alluvussuhe. SP-ga sõlmitud konsultatsioonilepingu alalõigus „kehtivusaeg“ on pooled kokku leppinud, et konsultatsioonileping ei loo ega sea ühelgi juhul sisse konsultandi ja tööandja vahelist töösuhet ega muud sarnast püsivat suhet. Lisaks esitasid konsultandid osutatud teenuste eest avaldajale arveid, mis on iseloomulik teenuse osutamisele, mitte töösuhtele. Konsultatsioonilepingute alusel ei saanud konsultantidel tekkida avaldaja vastu töötasunõuet, vaid tegemist on majandustegevuses tekkinud nõuetega, millega saab tasuda osakapitali suurendamise käigus väljalastava osa eest vastavalt ÄS §-le 1941 ja sellele ei laiene ÄS § 140 lg-s 3 sätestatud töötasunõude tasaarvestamise piirang. Osade eest on tasutud lubatud viisil ning kogu osakapital ja ülekurss on sisse makstud, mistõttu puudub takistus kande tegemiseks äriregistrisse. MENETLUSE EDASINE KÄIK 4. Registriosakond edastas 13. veebruaril 2020 asja materjalid Harju Maakohtule lahendamiseks. 5. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas 19. veebruaril 2020 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi tuleb saata registriosakonnale kandeavalduse uueks lahendamiseks. Määruskaebus rahuldatakse. 7. Asja lahendamisel on määrav küsimus, kas osaühingu osakapitali suurendamisel on osa eest tasumisel nõuete tasaarvestamine lubatud. ÄS § 194 järgi kohaldatakse osakapitali suurendamisel ÄS §-s 140, §-des 141–143, § 144 lg-s 2 ning § 520 lg-tes 2, 4 ja 5 sätestatut, kui 21. peatüki 1. jaost ei tulene teisiti. Registriosakond on õigesti leidnud, et osaühingu asutamisel ei tohi ÄS § 140 lg 3 kohaselt osa eest tasutavat summat tasaarvestada nõuetega asutatava osaühingu vastu. Ringkonnakohus leiab aga, et osakapitali suurendamisel ÄS § 140 lg 3 ei kohaldu. Nimelt on ÄS § 1941 osakapitali suurendamisel erisäte ÄS § 140 lg 3 suhtes. ÄS § 1941 kohaselt võib osakapitali suurendamisel uute osade või osade suurendatavate osade eest tasumisel osanike otsusel tasaarvestada osaniku või osa omandava isiku nõude osaühingu vastu, kui see ei kahjusta osaühingu ega tema võlausaldajate huve. Nõuet tuleb hinnata nagu mitterahalist sissemakset. Seega on osakapitali suurendamisel lubatud kasutada tasaarvestust eeldusel, et on täidetud ÄS § 1941 nõuded. 8. Avaldaja on registriosakonnale esitanud avalduse osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks ning on avaldusele lisanud ÄS § 196 lg 1 teises lauses nimetatud dokumendid. Lisaks on osakapitali suurendamise avaldus esitatud äriregistrisse kandmiseks kuue kuu jooksul osakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest (ÄS § 196 lg 3). Avaldaja on

3 (3) registriosakonnale esitanud mh 23. novembri 2019 osanike koosoleku protokolli, mille p 2 kohaselt on osanikud otsustanud põhikirja muutmise üle (osakapitali suurendamine) ning p 3 kohaselt osakapitali suurendamise üle. Mitterahalise sissemakse ese on kokku lepitud osakapitali suurendamise otsuses (ÄS § 1921 p 4). Nimelt suurendatakse koosoleku protokolli p 3.6 kohaselt osakapitali rahaliste sissemaksetega või nõuete tasaarvestamisega, kui osanikel või uutel investoritel on avaldaja vastu nõudeid, mida tasaarvestatakse. Avaldaja on esitanud registriosakonnale kinnitamiseks ka osaühingu põhikirja uue redaktsiooni, mille p 2.2 kohaselt võivad sissemaksed ühingu osakapitali olla nii rahalised kui ka mitterahalised. Sama põhikirja punkti kohaselt hindab mitterahalise sissemakse väärtust ühingu juhatus, kes koostab selle kohta kirjaliku hindamisakti. Avaldaja on esitanud registriosakonnale ka mitterahaliste sissemaksete kohta hindamisaktid ja tasaarvestuslepingud (ÄS § 196 lg 1 p 6) ning osakapitali rahaliste sissemaksete kohta krediidiasutuse teatised (ÄS § 196 lg 1 p 4). 9. Ringkonnakohtul puudub alus asuda seisukohale, et mittevaralise sissemaksete väärtusi oleks hinnatud ebaõigesti või, et nõuete tasaarvestamine kahjustaks osaühingu või tema võlausaldajate huve. 10. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus määruskaebuse väidetega, et osade eest on tasutud lubatud viisil, s.o osaliselt on kasutatud sissemaksetena ka tasaarvestust, ning osakapital ja ülekurss on sisse makstud. Seega tuleb registriosakonna määrus tühistada ja asi tuleb saata registriosakonnale kandeavalduse uueks lahendamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada. 11. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 2 alusel avaldaja kanda. Avaldaja võib TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel taotleda määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. 12. Kuna määruskaebus rahuldatakse ja asi saadetakse kande tegemise otsustamiseks registriosakonnale, ei saa TsMS § 599 ja § 696 lg 3 kohaselt määruse peale määruskaebust esitada. / allkirjastatud digitaalselt / / allkirjastatud digitaalselt / / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin Villem Lapimaa Ande Tänav