2-20-4810/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-20-4810

Määruse tegemise aeg ja koht

06. jaanuar 2021, Tallinn

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav

Kohtuasi

Foodgasm OÜ hagi Sailing Estonia OÜ vastu esemete

ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 21. oktoobri 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Foodgasm OÜ määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

määruskaebemenetluses

Hageja:

Foodgasm

OÜ

(registrikood

14545885),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Ronald Riistan

Kostja: Sailing Estonia OÜ (registrikood 12059576),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaido Ehasoo

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 21. oktoobri 2020 määrus osaliselt menetluskulude

jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jaotada menetluskulud teisiti.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Maakohtu määrus on jõustunud osas, milles kohus võttis vastu hagist loobumise ja

lõpetas asja menetluse.

4. Määruse tervikresolutsioon on järgmine:

4.1. Võtta vastu Foodgasm OÜ hagist loobumine ja lõpetada tsiviilasja nr 2-20-4810

menetlus.

4.2. Jätta kõik menetluskulud 15% ulatuses Foodgasm OÜ kanda ja 85% ulatuses

Sailing Estonia OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast menetlust lõpetava

määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Foodgasm OÜ esitas Pärnu Maakohtule 26.03.2020 hagi Sailing Estonia OÜ paludes

kostja ebaseaduslikust valdusest välja nõuda hagiavalduses märgitud 39 asja: väline

kõvaketas ümbrisega, Fine Art Expo kleepsuga; Makita lauasaag MLT100 (raamat +

tarvikud); Horsepower imur; gaasipõleti, mahutiga; väikest mõõtu gaasipõleti; aku

laadijad 12v 2tk; kombineeritud lauaarvuti toiteplokid (3 plokki); padi; 12v geelaku;

valge- ja mustakirju portatiivne 6×9 tolliste Alpine elementidega kõlar; GAS 12 tollise

500w elemendiga madalsageduskõlar; GAS helivõimendi; kodukino madalsageduskõlar

(osaliselt demonteeritud); hõbedase kastiga kõlarite paar; autostudio B504 helivõimendi;

pesumasin-kuivati; kamm Aristokrat; viiul kohvriga; roostevabast terasest didžeriduu;

sinisest klaasist püramiid; puiduhöövel Hitachi, roheline; puiduhöövel, sinine;

ekstsentriklihvija Clint 125mm; lintlihvija Matrix BS 600; ülafrees EM-R1050, kohvri ja

tarvikutega; rihtimispendel, messingust; käsitööriistad: käsisaed, ehitussaag ja väiksem

täppissaag, peitlid, ehitusnuga, silikoonipüstol, montaaživahu püstol, traatharjad, orgits,

lahtise värvi või krohvi kirves (20x20 nelikanttoru otsas), ekstsentriklihvija liivapaberid;

tamme servamata plank 52mm 10 tk; servamata laud 25mm 10 tk; männi servamata plank

52mm 20 tk; 3 tammeplangust aknapalet; 5 freesitud tammeplangust riiulit; seinapalgi

jupid 10 tk; erinevas mõõdus liistud ja laastud 100 tk; lae valguspaneel; tammepuidust

letipind; leti valguspaneeli detailid 30 tk; pruunist klaasist plaadis 15x15cm 180 tk;

koormakatted 2x3m ja 5x3m. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt üüris kostja 2019.a hagejalt kohviku Nord ruume, sest pooltel oli

plaan hakata seal tegema koostööd. Poolte suhted halvenesid ja koostöö lõppes sama

aasta sügisel. Koostöö lõppedes ei võimaldanud kostja hagejale ligipääsu kohviku

ruumidesse, mistõttu ei ole hageja saanud tagasi oma sinna jäetud asju. Hageja on

pöördunud korduvalt kostja poole asjade valduse tagasisaamiseks, kuid kostja on sellest

keeldunud.

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata, sest väljanõutavad asjad ei ole piisavalt

identifitseeritavad ja hageja ei ole tõendanud nende omandiõigust. Menetluskulud palus

kostja jätta hageja kanda.

4. Hageja esitas 29.07.2020 kohtule hagist loobumise avalduse, milles palus asja menetluse

lõpetada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Avalduse kohaselt kohtusid pooled

26.05.2020 kohviku Nord ruumides ja kostja andis hagejale välja suurema osa asjadest,

mille valduse kaitseks oli hageja esitanud hagi. Üleandmise- vastuvõtmise aktis on need

asjad täpselt loetletud. Aktis on loetletud ka asjad, mida ruumides enam ei olnud ja

hagejale üle ei antud. Nende osas ei ole mõistlik vaidlust jätkata, kuna hageja sai 95%

asjades tagasi. Eeltoodu tõttu loobus hageja 13 asja väljanõudmisest (väline kõvaketas

ümbrisega, Fine Art Expo kleepsuga; padi; 12v geelaku; kamm Aristokrat; viiul

kohvriga; roostevabast terasest didžeriduu; sinisest klaasist püramiid; rihtimispendel,

messingust; tamme servamata plank 52mm 4 tk; servamata laud 25mm 4 tk; männi

servamata plank 52mm 6 tk; 1 tammeplangust aknapale; pruunist klaasist plaadis

15x15cm 67 tk).

5. Ülejäänud asjade väljanõudmise osas (Makita lauasaag MLT100 (raamat + tarvikud);

Horsepower imur; gaasipõleti, mahutiga; väikest mõõtu gaasipõleti; aku laadijad 12v 2tk;

kombineeritud lauaarvuti toiteplokid (3 plokki); valge- ja mustakirju portatiivne 6×9

tolliste Alpine elementidega kõlar; GAS 12 tollise 500w elemendiga madalsageduskõlar;

GAS helivõimendi; kodukino madalsageduskõlar (osaliselt demonteeritud); hõbedase

kastiga kõlarite paar; autostudio B504 helivõimendi; pesumasin-kuivati; puiduhöövel

Hitachi, roheline; puiduhöövel, sinine; ekstsentriklihvija Clint 125mm; lintlihvija Matrix

BS 600; ülafrees EM-R1050, kohvri ja tarvikutega; käsitööriistad: käsisaed, ehitussaag ja

väiksem täppissaag, peitlid, ehitusnuga, silikoonipüstol, montaaživahu püstol, traatharjad,

orgits, lahtise värvi või krohvi kirves (20x20 nelikanttoru otsas), ekstsentriklihvija

liivapaberid; tamme servamata plank 52mm 6tk; servamata laud 25mm 6tk; männi

servamata plank 52mm 14 tk; 2 tammeplangust aknapalet; 5 freesitud tammeplangust

riiulit; seinapalgi jupid 10 tk; erinevas mõõdus liistud ja laastud, 100 tk; lae valguspaneel;

tammepuidust letipind; leti valguspaneeli detailid 30 tk; pruunist klaasist plaadid

15x15cm 113tk; koormakatted 2x3m ja 5x3m) loobus hageja nõudest seetõttu, et sai need

kostja ebaseaduslikust valdusest tagasi. Kostja on hageja nõude käitumuslikult õigeks

võtnud ja hageja põhinõude täitnud.

6. Kostja vaidles menetluskulude tema kanda jätmisele vastu, sest tegemist ei ole hagi

õigeksvõtuga. Hageja loobus osaliselt asjade väljanõudmisest, mida kostja ruumides ei

olnud. Kostjal puudus hagi ebaselguse tõttu võimalus nõude täitmiseks. Kuna hageja

nõudeks ei olnud kohviku ruumidesse ligipääsu võimaldamine (mida kostja tegi), ei ole

põhjendatud lugeda hageja osalist asjade valduse tagasisaamist kostja poolt haginõude

täitmiseks.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Maakohus võttis hagist loobumise vastu, lõpetas asja menetluse ja jättis menetluskulud

hageja kanda.

8. Hageja loobus hagist hagiavalduse resolutiivosa punktides 3.1, 3.8, 3.9, 3.17, 3.18, 3.19,

3.20, 3.26, 3.28, 3.29, 3.30, 3.31 ja 3.38 nimetatud asjade nõudmisest. Seejuures ei ole

hageja märkinud hagist loobumise põhjust, mistõttu jäävad selles osas menetluskulud

TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda.

9. Hageja osaliselt eksitab kohut, kui märgib hagist loobumise avalduse resolutiivosa

punktis 2 asjad, mille nõudmisest ta loobub, kuna kostja on nõude rahuldanud. Avalduse

resolutiivosa punktis 2 olevatest asjadest on hagiavalduse resolutiivosas punktide 3.28,

3.29, 3.30, 3.31, 3.38 osas hageja tegelikult loobunud hagist resolutiivosa punktis 1.

Seega on hageja loonud olukorra, kus osade asjade osas ta loobub hagist ja samade asjade

osas loobub hagist seetõttu, et kostja on tema väidete kohaselt nõude pärast hagi esitamist

rahuldanud. Tegemist ei ole menetlusõiguste heauskse kasutamisega.

10. Hageja väidete kohaselt on kostja põhinõude rahuldanud. Käesolevas menetluses ei ole

võimalik hagi pinnalt eristada, millised asjad kvalifitseeruvad põhinõudena, mida hageja

väidab. Seega hageja eksitab kohut.

11. Hageja nõue on ebaselge, millele kohus juhtis tähelepanu 09.07.2020.a. kohtuistungil.

Nõude ebaselguse tõttu, mida hageja ei kõrvaldanud 29.juuliks 2020 (kohtu määratud

tähtaeg) puudus kostjal võimalus hageja nõuet vabatahtlikult täita nii, et on selgelt ja

üheselt arusaadav, millises osas on nõue täidetud pärast hagi esitamist.

12. Kuna hagejat esindab vandeadvokaat, siis pidi hagejale olema selge ja arusaadav, et

juhul, kui ta loobub hagist ja soovib menetluskulude kostja kanda jätmist

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 5 alusel, siis oleks tulnud tal lisaks

hagist loobumise avaldusele kõrvaldada ka hagiavalduses olevad puudused, et kohus

saaks hinnata kulude kostja kanda jätmist eelnimetatud sätte alusel. Menetluskulud tuleb

jätta TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda.

Määruskaebus

13. Hageja palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas ja teha uus

määrus, millega jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

14. Kostja andis 26.05.2020 hagejale välja suurema osa asjades, mille valduse kaitseks

hageja hagi esitas. Hageja loobus tagastamata asjade osas nõudest seetõttu, et ei pidanud

mõistlikuks selles osas vaidlust jätkata. Üle antud asjade osas loobus hageja nõudest

põhjusel, et kostja on pärast hagi esitamist selles osas hagi rahuldanud. Kuna kostja

tagastas enamiku nõutud asjadest, on kostja TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude

rahuldanud.

15. Nõustuda ei saa maakohtu järeldusega, et hageja pidi enne hagist loobumist esitama

kohtu nõutud tähtajaks 29.07.2020 hagi täpsustuse. Selliselt oleks hageja tekitanud

täiendavaid menetluskulusid, mida ei saa pidada põhjendatuks.

16. Nende asjade väljanõudmisest loobumist, mida kohviku ruumides ei olnud, saab

tõlgendada haginõude kitsendamisena TsMS § 376 lg 4 p 2 mõistes, mis ei ole hagi

muutmine ja seetõttu ei pidanud hageja selles osas nõudest loobumist põhjendama.

Arvestades asjaolu, et kostja täitis kitsendatud haginõude täielikult, on põhjendatud

analoogia korras tuvastushagi nõude täitmisega arvestada Riigikohtu seisukohti ja lugeda,

et kostja on hageja põhinõude pärast hagi esitamist täitnud ning menetluskulud tuleb

TsMS § 168 lg 5 alusel jätta kostja kanda.

Vastus määruskaebusele

17. Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

18. Riigikohtu seisukohad tuvastushagi nõude täitmise kohta analoogia alusel ja TsMS § 168

lg 5 ei kohaldu. Kostja võimaldas hagejale ainult kohviku ruumidesse sissepääsu, mida ei

saa lugeda asjade väljaandmise nõude rahuldamiseks. Seejuures puudus kostjal nõude

ebaselguse tõttu võimalus hagejale asju välja anda.

Menetluse edasine käik

19. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

20. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud ja see on jõustunud osas, milles kohus võttis vastu

hagist loobumise ja lõpetas asjas menetluse.

21. Määrus on vaidlustatud menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 651 lg 1 ja § 659 alusel

kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas,

mille peale on edasi kaevatud.

22. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 667 lg 2

alusel vaidlustatud osas osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue

määruse, millega jaotab menetluskulud teisiti. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

23. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kõik menetluskulud tuleb TsMS

§ 168 lg 4 alusel jätta hageja kanda. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kui hageja

pöördus enne haginõudest loobumist oma õiguste kaitseks kohtusse põhjendatult (kostja

on hageja nõude rahuldanud), siis kannab kostja loobutud nõude senise menetlemisega

seotud kulud TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 alusel (vt nt Riigikohtu lahend nr 2-18-17703,

p 11.2 ja selles viidatud praktika). Hageja esitas valduse kaitse nõude, mille eesmärgiks

oli saada kostja ebaseaduslikust valdusest tagasi hagiavalduses loetletud asjad.

24. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja eksitas kohut ja ei kasutanud

menetlusõigusi heauskselt. Hageja tõi hagist loobumise avalduses selgelt välja, millises

osas ta loobub nõudest selle tõttu, et ta ei soovi enam nõude menetlemist ja millises osas

selle tõttu, et kostja on nõude täitnud, st andnud vaidlusalused asjad hagejale välja. Ekslik

on maakohtu arusaam, et hageja loobus osade asjade väljanõudmisest mõlemal

eelmärgitud põhjendusel. Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja sai osa asju tagasi

hagetust väiksemas koguses - tamme servamata plangud (10-st 6), servamata lauad (10-st

6), männi servamata plangud (20-st 14), tammeplangust aknapaled (3-st 2) ja pruunist

klaasist plaadis (180-st 113), mis on hagist loobumise avalduses selgelt välja toodud.

Hagist loobumise avalduses (tlk 56-60) märgitud loetelud kattuvad hagiavalduses ja

26.05.2020 asjade üleandmise-vastuvõtmise aktis (tlk-d 62, 63) märgitud andmetega.

Hagetud 39-st asjast jäi hagejal tagasi saamata 8. Hagiavalduses märgitud 39 asja

nimekiri kattub aktis toodud nimekirjaga ja aktis on tehtud märked selle kohta, millised

asjad on üle antud, millised on antud üle väiksemas koguses ja milliseid asju ruumides ei

olnud. Akti allkirjastasid mõlema poole esindajad. Asjade üleandmist (sh osade asjade

hagetust väiksem kogus) saab menetluskulude jaotamisel arvestada.

25. Asja materjalist nähtub, et maakohus pidas 09.07.2020 eelistungit poolte osavõtuta (tlk

52). Protokollist nähtub, et kohus kohustas hagejat 29. juuliks 2020 selgitama, millised

hagiavalduses märgitud asjad kuuluvad talle omandiõiguse alusel ja milliste osas on

hageja nende valdaja. Asjade loetelu kohta kohus hagejalt täpsustusi või selgitusi ei

nõudnud. Seega on alusetu maakohtu tuginemine vaidlustatud määruses sellele, et hageja

nõue on ebaselge ja ta oleks pidanud seda kohtu määratud tähtajaks täpsustama. Hageja

sai enamuse oma asjadest tagasi 26.05.2020 ja ta ei pidanud esitama koos hagist

loobumise avaldusega täpsustatud hagiavaldust. Lisaks selle ebavajalikkusele oleks

hagiavalduse täpsustamine toonud endaga kaasa põhjendamatu menetluskulude

suurenemise.

26. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav kostja väide (millega nõustus ka

maakohus), et tal ei olnud võimalik hagiavalduses märgitud asju identifitseerida, neid

hagejaga seostada ja seetõttu hagejale välja anda. Ka poolte kohtueelse kirjavahetuse

(tlk 10-15) alusel ei saa teha järeldust, et kostja keeldus hagejale asju välja andmast

eeltoodud põhjustel. Kostja seaduslik esindaja allkirjastas 26.05.2020 asjade üleandmise

akti ja see ei sisalda märkusi selle kohta, et kostja peab mõnda asja enda või kolmandate

isikute omaks või on keegi teine nende seaduslik valdaja.

27. Ringkonnakohus ei nõustu ka kostja seisukohaga, et ta võimaldas hagejal vaid kohviku

ruumidesse siseneda, mida ei saa lugeda tema poolt hageja nõude täitmiseks, kuna sellist

nõuet ei olnud hageja kostja vastu esitanud. Valduse kaitse nõude esitamisel

asjaõigusseaduse § 80 alusel on tegemist sooritushagiga, mille sisuks on omanikule

kuuluva asja väljaandmine. Väljaandmise all mõeldakse valdaja poolt kõigi selleks

vajalike toimingute tegemist, et anda asja valdus üle omanikule (vt Asjaõigusseadus I

Kommenteeritud väljaanne, 2014, lk 367-368, p-d 3.4.2 ja 3.4.3). Arvestades eelnevat ei

pidanud hageja esitama peale asjade väljanõudmise muud nõuet. Nagu juba eelnevalt

märgitud, andis kostja hagejale 26.05.2020 enamuse nõutud asjadest üle, mida kostja

seaduslik esindaja kinnitas oma allkirjaga.

28. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et olukorras, kus kostja andis hagejale üle

hagiavalduses loetletud 39-st asjast 31 ja lisaks 5 asja hagetust väiksemas koguses, mille

tõttu hageja loobus vastavas osas hagist nõude täitmise tõttu, ei pöördunud hageja selles

osas kohtusse asjatult. Samas ei nõustu ringkonnakohus hageja käsitlusega selle kohta, et

8 asja osas, mida talle üle ei antud ja mille väljanõudmisest ta loobus, on tegemist

haginõude kitsendamisega, mille korral peavad menetluskulud jääma vastavas osas kostja

kanda. Arvestades kostja poolt hagejale üle antud asjade arvu ja osaliselt üle antud asjade

koguseid, leiab ringkonnakohus, et kostja täitis hageja nõude ca 85% ulatuses. Seega

tuleb maakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 alusel 15% ulatuses

hageja ja 85% ulatuses kostja kanda. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad ka

kaebuse menetlemise kulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte kanda samas proportsioonis.

29. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtumääruse

jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav