1-20-8962/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

1-20-8962

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg koht ja 06. jaanuar 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-8962 (20231701138) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi

sekretär Eda Loor Kriminaalasi W.Y (W.Y) KarS 424 1

süüdistus § lg järgi Lühimenetluses Prokurör Urmo Paal Süüdistatav W.Y

Ik: XXX, xxx kodanik, xxx, emakeel: xxx keel; töökoht: xxx, elukoht: xxx Tõkendit kohaldatud ole. ei Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata. 2 kehtivat väärteokaristust. Kaitsja Loobus kaitsjast kohtueelsel menetlusel RESOLUTSIOON

1. W.Y tunnistada KarS 424 1 kuriteo toimepanemises

süüdi § lg ettenähtud ja mõista temale karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud. tähtajaline 2. KrMS 238 2 kohaselt W.Y-le karistust kolmandiku

§ lg vähendada mõistetud ühe võrra, mõistes ärakandmisele tähtajalise

kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 (neli) kuud. 3. KarS 68 1 alusel arvestada eelvangistuses, s.o kahtlustatavana kinnipidamise

§ lg aeg 21.05.2020 kuni 22.05.2020, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning lugeda ära kandmata karistuseks vangistus 3 (kolm) kuud 28 ( kaheksa) . tähtajaline ja kakskümmend päeva 4. KarS 73 1 3 alusel W.Y-le

kandmata karistus, s.o 3

§ lg ja jätta mõistetud ja ära (kolm) kuud ja 28 ( kaheksa) vangistust ulatuses

kakskümmend päeva täies täitmisele pööramata määratud üks tingimusel, W.Y temale et 1 ( ) aasta katseaja kestel

se ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 5. KarS 78 p 1 alusel arvestada W.Y-le

§ määratud 1-aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, alates 06.01.2021. so 6. W.Y-lt

välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja 2; lg § 175 lg 1 p 9; 179 § lg 1 p 2; § 180 lg te - 1 3 alusel: ja

2

- teise astme kuriteos kohtuotsusega kaasnev sundraha 876

süüdimõistva (kaheksasada kuus) eurot, seitsekümmend mis ja tuleb kohtuotsuse 12 kuu jooksul tasuda Maksujõustumisest Tolliameti arveldusarvele, selgitusena: W.Y , 1-20-8962, menetluskulud, ositi märkides „ tasumine“. kätteandmise Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil

võimatusel W.Y-le tema elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude aegse täht tasumata korral loetakse jätmise maksetähtaeg nõue saabunuks kogu ja suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse sätestatud

seadustikus korras. 7. 2 -plaati (tl 52)

CD fotodega sündmuskohalt jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja, tsiviilkostja tsiviilhagisse puutuvas osas ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva - jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

1. KRIMINAALASJA KOHTULIKU UURIMISEGA KOHUS TUVASTAS:

W.Y `i süüdistatakse selles, et tema juhtis 21.05.2020 kella 21.20 ajal Tallinnas, Xxx 79 juures tahtlikult mootorsõidukit , registreerimismärgiga Xxx Xxx xxx , olles XXX joobeseisundis (tõendusliku alkomeetri lugem, alkoholijoove - alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,33 mg/l, laiendmääramatusega ±0,12 mg/l, (lõplik tulemus 1,21 mg/l)), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 ja § 36 lg 4 p 1 nõudeid.

LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 õidukijuht, trammijuht ja - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootors maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 või psühhotroopse aine või muu - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 - Joobeseisundi liigid on: alkoholijoove

Seega pani W.Y toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil W.Y selgitas,

on talle arusaadav, tunnistab end süüdistatav et süüdistus süüdi jääb lühimenetluse ülekuulamist ning

juurde enda taotlemata.

2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA

PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud kohtu alla antud

tunnistamise, kontrollinud ära süüdistatava süü kriminaalasjas kogutud kirjalikke asub seisukohale,

talle tõendeid, et süüdistatava süü

3

inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on mahus leidnud. Sellisele täies tõendamist seisukohale asumist kohus

põhjendab järgmiselt.

KarS § 424 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Eelnevast johtuvalt tuleb KarS § 424 inkrimineerimiseks esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine ning seejärel süüdistataval alkoholijoobe olemasolu.

Kohtu hinnangul on alltoodud t t leidnud, W.Y juhtis 21.05.2020 õenditega õendamist et kella 21.20 ajal Harjumaal Tallinnas Xxx 79 juures Xxx Xxx mootorsõidukit registreerimismärgiga tõendusliku xxx olles joobeseisundis ( XXX alkomeetri lugem, alkoholijoove - alkoholisisaldus

1,33 mg/l,

väljahingatavas õhus laiendmääramatusega ±0,12 mg/l, tulemus 1,21 mg/l). (lõplik

Kahtlustatava W.Y ütluste (tl 43-44) kohaselt tunnistab ta, et juhtis mootorsõidukit Xxx Xxx xxx olles joobeseisundis. 21.05.2020 umbes kella 14:00 ajal registreerimismärgiga XXX lõpetas töö ja tuli töö autoga koju. Poole tunni pärast tuli sõber külla ja nad hakkasid koos valget viina jooma. Nad kahe peale 1,5l viina.

umbes 18:30 ajal, sest

jõid ära Sõber läks ära ta ütles, et peab magama minema kuna hommikul 07:00 ajal peab tööle minema. Sõber läks

ära ja ta ise jäi Järgmine üles, üks ääres. tööauto kohe magama. hetk ärkas kui mees karjus tee

oli oma Ta

roolis keeras Kullerkupu Xxx Seal oli tee kinni hakkas keerama ja tänavalt tänavale. ja ümber ning tagurdas vastu aeda. Siis avastas, arvatavasti oli hakanud autoga

sest seda et tööle sõitma, teed pidi harilikult Peale seda rohkem alkoholi tarvitanud. Politsei saabus

sõidab tööle. ei väga kiiresti. kahetseb juhtunut. enda jaoks teinud. Tal on hea meel Puhtsüdamlikult On järeldused et politsei ta nii ruttu sai, sest kätte ta ei saanud üldse aru, et autot juhib. sama enam korduda Et ei ei saaks, siis edaspidi enam autoga koju ta tule, vaid selle juurde. jätab töö

Tunnistaja A S (tl 34-37) kohaselt 21.05.2020 seisis autoga Xxx Kuldnoka ütluste ta ja ristmikul. Umbes kell 21:20 nägi, tänavalt tänavale pööras välja kuidas Kuldnoka Xxx

xxx valget

Xxx xxx . juht vastu kivi, oli värvi sõiduauto reg.märgiga XXX Pööramisel sõitis mis kõnniteel ja jätkas liikumist Xxx tänava 79 suunas. Peale vahejuhtumit pani nähtut ta oma auto ära läks sõitis.

ja vaatama, kuhu auto Kui hakkas jalgsi liikuma suunas, kuhu suundus Xxx, ta siis oli nimetatud auto juba tagasi sõitnud. Ta peatas autojuhi, et teada saada, kas kõik on korras, kuid nägi, autojuht on tugevas alkoholijoobes.

autojuhilt et Ta võttis ära

autovõtmed, et vältida edasiliikumist ning juhiga kuid juht olnud suuteline Selleks ajaks üritas rääkida, ei rääkima. tulid ligi juba mingid inimesed. Ta sai aru, et neile oli põhjustatud kahju. Ta kutsus politsei ning võtmed üle võ ära andis

imalikele kannatanutele. ootas politsei Ta ja siis lahkus. Alates autovõtmete äravõtmisest vaateväljas.

kuni patrulli saabumiseni oli autojuht tema Juhiistmel istus 60-ndates aastates mees. hallipäine

Tunnistaja S S (tl 32-33) kohaselt 21.05.2020 kella 21:45 tagurdas xxx auto Xxx

ütluste 64 aeda, tulemusena aed veidike katki. peatasid auto autojuhilt mille läks Möödakäijad ja võtsid võtmed, sõita. nägi kokkupõrget

aks edasi et ta ei sa

Ta

aiaga aknast. Auto nr oli xxx . XXX Autojuht oli vanem mees, katki, rahulik, tundus purjus, sest oli punane. Juuksed oli näost näost autojuhil hallid. Politsei viis autojuhi

ära.

Eeltoodud tõendikogum sõiduk, kinnitab, et mille juhikohal W.Y istus, oli liikumises, s.t seega htis W.Y

sõitis ja ju mootorsõidukit.

Edasi juhib kohus tähelepanu kriminaalasja materjalides

nähtuvale, mille kohaselt peeti W.Y kinni 21.05.2020 kell 21:34 Tallinnas Xxx 79 juures (tl 2-3).

komeetri Tõendusliku al kasutamise protokoll koos

(tl 7-9) b,

väljatrükiga ja mõõtedokumentidega tõenda et süüdistataval väljahingatavas õhus lõpliku esines alkoholijoove

tulemusega 1,21 mg/l kohta (alkoholijoove 1,33 mg/l 12 mg/l). laiendmääramatusega ± 0,

W.Y rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise

4

või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. 69 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse

LS § lg mootorsõidukijuht kui juhi väljahingatavas õhus

on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta rohkem. Antud või juhul oli isiku

alkoholisisaldus 1,21 mg/l, seega oli

väljahingatavas õhus vähemalt süüdistatav alkoholijoobes.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii W.Y mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et W.Y oli juhtides alkoholijoobes. Selline tegevus on vaadeldav sõidukit KarS § 424 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse koosseisu realiseerimisena.

W.Y KarS § 424 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kahtlustatava (tl 43-44 et ütlustest ) nähtub, enne sõiduki juhtima asumist tarvitas ta koos sõbraga mitme tunni vältel alkoholi ja oli raskes joobes, kuid tal oli sellest ükskõik ning sellest hoolimata otsustas W.Y , et juhib sõidukit juhtima asuda. Juhtides sõidukit, teadis sõidukit alkoholijoobeseisundis, mis on keelatud. Samuti kahetseb W.Y puhtsüdamlikult juhtunut. W.Y pani toime otsese tahtlusega, Sellest järeldab kohus, et süüteo vähemalt kuivõrd süüteokoosseisule vähemalt möönab oli teadlik, teostab ta et vastava asjaolu ja

seda.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et pani toime mootorsõiduki juhtimise W.Y joobeseisundis, s.o KarS lg 1

§ 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. KARISTUSE

MÕISTMINE

Vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt - le arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 424 järgi näeb seadus karistusena ette rahalise karistuse või kuni ko lg 1

lmeaastase vangistuse.

Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistatava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Rahalise karistuse kohaldamise otstarbekuse ja suuruse määratlemisel peab kohus lähtuma andmetest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta kuriteo toimepanemisele eelnenud aastal. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl ) nähtub, et süüdistatava 42 aasta tulu kogu 2019 aasta jooksul oli 7189 eurot. Nende andmete põhjal on isikul olemas püsiv sissetulek, kuid sellele vaatama muutuks rahalise karistuse kohaldamisel isiku

igapäevaste toimingute täitmine ja enda ülal pidamine keeruliseks, samuti ka rahalise karistuse tasumine, millele lisandub ka menetluskulu tasumise kohustus. Lisaks sellele põhjustas süüdistatav ka liikluskahju ning vastavalt LKindlS § 53 lg 1 p 4 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõuet sõidukijuhi vastu kui sõidukijuht juhtis sõidukit joobeseisundis. Seega on küllaldane alus eeldada, et süüdistatava juhitud sõiduki kindlustusandja esitab kindlustushüvitise tagasinõude süüdistatava vastu, mis tähendab täiendavaid rahalisi väljaminekuid. esinemisel tõusetub kahtlus selle kohta, kas Selliste isikuandmete ja asjaolude isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustust täita olukorras, kus süüdistataval on küll püsiv sissetulek, kuid tema töötasu jääb elatusmiinimumi lähedale. Kohtu hinnangul tuleb seda antud juhul eitada. Seega olukorras, kus süüdistataval on küll legaalne ja p , kuid minimaalsed üsiv sissetulek rahalised vahendid enda ülalpidamiseks, ei ole objektiivselt võimalik rahalist karistust kohaldada, kuivõrd see asetaks süüdlase ebamõistlikult raskesse

olukorda. Lisaks sellele on W.Y viidanud, et tal on osaline xxx seoses xxx traumaga,

5

mis nähtub ka xxx otsusest xxx hindamise (tl 59) kohta. W.Y-l on osaline xxx ning xxx hinnganul on W.Y töötamine tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes osaliselt takistatud perioodil 10.04.2020-09.04.2021. Seega tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse erija üldpreventiivseid eesmärke.

Hinnates süüdistatava süü suurust talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Süüdistataval tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,21 mg. Arvestades sellist näitu, võib asuda seisukohale, et isiku süü on üle keskmise, kuivõrd piirmäära on ületatud olulisel määral. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine lubatud piirmäära oluliselt ületavas seisundis näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Seega tuleb süüdistatava süüd hinnata üle keskmise suureks.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust ning kahetsust avaldas süüdistatav ka kohtuistungil. Kohtul puudub alus avaldatud kahetsuse siiruses kahelda ja seega peab võimalikuks kergendava asjaoluga arvestada. Koosseisuväliseid raskendavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud.

Edasi juhib kohus tähelepanu kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr.

Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Sellise võimaluse arvestamine eeldab süüdlase isikuandmetest tulenevaid asjaolusid, so süüdlase varasemat õiguskuulekust või selle puudumist ning teatud juhtudel ka süüdlase käitumist pärast süüteo toimepanemist. Süüdistatava isikuandmetest nähtuvalt ei ole süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud ning süüdistataval on kaks kehtivat karistust liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Seetõttu, arvestades süüdistatavat iseloomustavaid andmeid ning avaldatud kahetsust, peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.

Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04).

6

Karistusest tingimisi vabastamine tuleb alla kõne eelkõige siis, kui isikul puuduvad varasemad kriminaalkaristused. Arvestades seda,

ole varasemalt kriminaalkorras et süüdistatavat ei karistatud ning toimepanemise eest kahest rahatrahvist väärtegude määratud ühe on isik tasunud, leiab kohus,

karistuse et mõistetava ärakandmine põhjendatud, kuivõrd

ole ei

esmakordsel istmisel vangistuse ulatuses ka osaline

süüdimõ täies või ärakandmine võib vähendada süüdistatava väljavaateid. Käesoleval

resotsialiseerumise

juhul tuleb arvestada

ka süüdistatava võivad mõjutada resotsialiseerumisvõimalusi vanuse xxx, eriti ja mis

. Sellest väljavaatest ilmajäämine võib pärast ärakandmist

vangistuse ajaks

karistuse oluliselt raskendada isiku toimetulekut ning tema Kohus leiab,

taasühiskonnastumist. et süüdistatava allutamine

ole siiski vajalik ning tema suhtes piisab KarS 73

käitumiskontrollile ei § sätete kohaldamisest. Kohus loodab, et kohtuotsusega määratav katseaeg distsiplineerib

süüdistatavat piisavalt, edaspidiselt hoiduda uu e toime panemisest. et te süütegud

Puutuvalt lisakaristusse peab kohus vajalikuks märkida, et KarS § 424 lg 3 kohaselt võib kohus sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist alates 3 kuust ning KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võib sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kohaldada kohtu poolt kuni kolmeks aastaks. Samas sätestab KarS § 50 lg 2, et mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kriminaaltoimikus leiduva xxx 27.03.2020 otsuse nr xxx kohaselt on xxx hinnanud W.Y xxx xxxx ning tulnud järeldusele, et W.Y-l on , kuivõrd isiku töötamine on tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes osaliselt takistatud. W.Y-l on mõõdukas tegutsemispiirang , mille põhjuseks on xxx xxx, xxx ja xxx. Sama otsuse kohaselt on W.Y-l xxx, xxx, koormusest sõltuva xxx, xxx ning xxx tõttu piiratud pikkade vahemaade läbimine, erinevatel tasapindadelja ohutu ringiliikumine, kehaasendi muutmine ning pikaajaline istumine. Taastumiseks vajab puhkepause, kehaasendi muutmisel on vajalik toetuspind (tl 59). Arvestades seega xxx hinnangut võib teha järelduse, et süüdistatav ei kasuta küll sõidukit liikumispuude tõttu KarS § 50 lg 2 tähenduses, kuid terviseseisundist tingitud xxx tõttu on süüdistatava võimalused töö leidmiseks ja tegemiseks, samuti liikumiseks üldse äärmiselt piiratud, kuivõrd tema ohutu ringiliikumine on takistatud ja tema terviseseisund ei võimalda läbida ka pikemaid vahemaasid. Sellest tulenevalt saab asuda seisukohale, et süüdistatava töövõime vähenemine tuvastatud põhjustava ndi tõttu muudab xxx haigusseisu sõiduki kasutamise töö tegemiseks ja tööl käimiseks hädavajalikuks ning kohtu arvates tuleb lisakaristuse kohaldamise otsustamisel siiski lähtuda KarS § 50 lg 2 sätetest, mis välistavad süüdistatava suhtes lisakaristusena sõiduki õiguse äravõtmise kohaldamise. juhtimise

4. MENETLUSKULUD

KrMS 180 § lg 1 kohaselt menetluskulud Menetletavas kriminaalasjas hüvitab süüdimõistetu. on süüdistatava menetluskuludeks otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo süüdimõistva toimepanemise eest.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, kohtuotsusega summa tasumine et väljamõistetava käiks süüdistatavale üle jõu. väljamõistmisel

ilmselgelt

Lisaks sellele tule menetluskulu ei

silmas pidada

ainult isiku faktilist vaid ka

mitte maksevõimet, süüdimõistetu resotsialiseerumise Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, menetluskulude väljavaateid. et vähendamise võimalikku korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda annab positiivse isiku seaduskuulekusele, jätmine täiendava tõuke on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul on süüdistatav toime pannud tahtliku süüteo ning teda on varem liiklusalaste süütegude eest ka väärteokorras karistatud. Seega ole ei tegemist esmakordse rikkumisega. Kohus ei tuvastanud kohtusse saabunud liiklusnõuete kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda välja mõistetavate menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et põhjendatud ja välja mõistetava menetluskulu riigi kanda jätmisel ei oleks

7

käesoleval juhul positiivset toimet ja menetluskulu tuleb välja mõistetavas osas täies ulatuses jätta süüdistatava kanda.

Samuti leiab kohus, et arvestades väljamõistetava menetluskulu summa suurust ja andmeid süüdistatava sissetuleku suuruse kohta esinevad küllaldased alused võimaldada süüdis , tataval tasuda välja mõistetav menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg

3, KrMS § 313 lg 1 p Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12 kuulise tähtaja -d 7 ja 12). - ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

5. ASITÕENDID

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalmenetluse käigus tehtud sündmuskoha vaatlus ja sündmuskohta on fotografeeritud ning fotod on salvestatud teabekandjale. KrMS §

306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures.

Kriminaaltoimikus on 2 -plaati fotodega (tl 52), dele on salvestatud CD sündmuskohalt mille kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave. Kuna tegemist on teabekandjatega, millistel on asjas tõenduslikku tähtsust juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta , tuleb need kriminaaltoimikusse.

Märt Toming kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)