4-09-29472/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht

31. mai 2010. a, Kalevi 1, kirjalik menetlus

Väärteoasja number 4-09-29472 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Väärteoasi

H.R-i (H.R) kaebus Lõuna Politseiprefektuuri 03.12.2009. a otsusele väärteoasjas nr 2602,09,017896 Menetlusalune isik H.R (isikukood: xxx; elukoht: X) Kohtuväline menetleja Lõuna Prefektuur RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1, § 132 p 1, § 29 ja § 30, kohtunik otsustas: Jätta H.R-i kaebus Lõuna Politseiprefektuuri 03.12.2009. a otsusele väärteoasjas nr 2602,09,017896 rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi saab vabatahtlikult tasuda 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvele 221023778606 AS-is Swedbank. Kohustuslik on märkide viitenumber 10220095010464.

Edasikaebamise kord Maakohtu kohtuotsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada. Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada Tartu Maakohtu kohtuotsusele kassatsioonkaebus Riigikohtule. Kui eelpool nimetatud isikud soovivad kasutada

kassatsiooniõigust, peab sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates

kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule läbi Tartu Maakohtu

30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav.

Kohtuvälise menetleja otsus ja kaebuse sisu

18.12.2009. a esitas H.R Tartu Maakohtule kaebuse Lõuna Politseiprefektuuri

03.12.2009. a otsusele väärteoasjas nr 2602,09,017896, millega määrati H.R-ile

Liiklusseaduse § 7422

lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 3 000 krooni, ja lisakaristusena liiklusseaduse § 7422 lg 4 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks.

2

Väärteootsuse kohaselt juhtis 05.11.2009. a kell 21:50 H.R mootorsõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 31 km/h võrra. Kohtuvälise menetleja

lahendis on märgitud, et väärteo toimepanemine on tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega, kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga ja tunnistaja ütlustega. Menetlusalune isik omas

kehtivaid karistusi samalaadsete rikkumiste eest ning määratud karistused ei olnud avaldanud

mõju edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, millest tulenevalt ei saanud kohtuväline menetleja piirduda üksnes rahatrahviga, vaid oli vajalik lisakaristusena ära võtta juhtimisõigus.

Kaebuse esitaja leiab, et kuna ta on töötu ja otsib tööd, siis seoses juhtimisõiguse äravõtmisega muutub tal väga raskeks töökoha leidmine, kuna ta on teedeehitusliku haridusega ja tema erialal on konkurentsi eeliseks olemasolevad juhiload. Kaebuse esitaja palub tühistada temale määratud lisakaristus ja vähendada rahalist karistust. Kaebuse esitaja on nõus kirjaliku menetlusega.

Asjaosaliste põhjendused Lõuna Politseiprefektuuri kirjalikust seisukohast nähtub, et H.R-ile karistuse määramisel on arvesse võetud ka H.R-i kahte kehtivat karistust kiiruse ületamise eest 21-40 km/h.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et määratud karistus on põhjendatud. Otsusesse

väärteoasjas on rikkumise kohaks ekslikult märgitud Tartu-Räpina-Värska mnt 1 km, tegelik rikkumise koht on sama mnt 11 km. Kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega.

Kohtu seisukoht Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb kaebus jätta rahuldamata ja väärteootsus muutmata.

Väärteomenetluse seadustik (V™S) § 120 lg 1 järgi võib maakohtunik kohtuistungit

korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning

selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle

vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Menetlusosalised on vastuses teatanud, et nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus on seisukohal, et H.R ei ole välja toonud V™S §-des 29 ja 30 sätestatud põhjuseid, mille tõttu tuleks väärteootsus tühistada.

Liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt juhtis H.R 05.11.2009. a kell 21:50 mootorsõidukit Subaru Impreza reg nr xxx xxx kiirusega 109 km/h, seega kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 31 km/h võrra. H.R

pani väärteo toime Tartu-Räpina -Värska mnt 11-ndal kilomeetril. Lõuna Prefektuurile edastatud seletuskirja kohaselt, samuti väärteoprotokollis kajastuvate ütluste kohaselt tunnistab

H.R kiiruseületamist ja kahetseb puhtsüdamlikult teo toimepanemist. Kohus on seisukohal, et väärteoasjas kogutud ja kohtu poolt uuritud tõenditega on väärteo toimepanemine tõendatud. Kohus on seisukohal, et H.R pani väärteo toime otsese tahtlusega, sest ta oli teadlik kiiruse ületamise faktist.

H.R-i on väärteokorras varem karistatud korduvalt. Muuhulgas on teda alates 2003.a.

karistatud kiiruse ületamise eest kuuel korral, osa karistustest olid rikkumise ajal kehtivad. Käesolevas väärteoasjas karistati H.R-i Liiklusseaduse § 74

22 lg 2 järgi 50 trahviühiku

ulatuses, so sanktsiooni keskmises määras. Karistuse mõistmisel on arvesse võetud karistust

kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus on seisukohal, et H.R-ile on mõistetud igati põhjendatud ja süü suurusele vastav karistus.

3

Lisakaristuse mõistmisel tuleb kohtu arvates lähtuda karistuse eripreventiivsest eesmärgist.

Kuivõrd H.R on pidevalt ületanud lubatud sõidukiirust, siis on kohtu arvates alus lisakaristuse kohaldamiseks. Liiklusseaduse § 7422 lg 2 alusel on õigus kohaldada lisakaristust

kuni 6 kuuni. Käesoleval juhul on mõistnud kohtuväline menetleja lisakaristuse selle

miinimummääras. Kohus on seisukohal, et H.R-ile lisakaristuse mõistmine

miinimummääras on olnud igati põhjendatud ja seaduslik. Asjaolu, et H.R võib muutuda töökoha leidmine lisakaristuse kohaldamise tõttu raskeks, ei saa olla käesoleval juhul

karistuse tühistamise põhjuseks. Iga isik, kes teadlikult rikub õigusnorme peab arvestama asjaoluga, et tema teo tagajärjel kohaldatakse tema suhtes seadusega lubatud ja konkreetsel juhul

põhjendatud karistusi. Lisakaristuse mõistmine on käesoleval juhul põhjendatud eelkõige seetõttu, et H.R olid väärteo toimepanemise hetkel kehtivad karistused samalaadsete rikkumiste eest. Järelikult ei avaldanud senised karistused H.R-ile mõju ja ta pani toime uue samalaadse väärteo.

Ülaltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et väärteo eest mõistetud karistus ja lisakaristus on põhjendatud ja õiglane, seega tuleb kaebus jätta rahuldamata ja väärteootsus muutmata.

Rutt Teeveer Kohtunik