2-17-7795/108 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht 5. jaanuar 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-7795

Kohtuasi

Pecunia OÜ hagi X OÜ (endine Y OÜ) vastu võlgnevuse

ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju

Maakohtu

19. augusti

2020.

a

määrus

(menetluskulude kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja liik

X OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Pecunia OÜ (registrikood 11877841), lepinguline

esindaja vandeadvokaadi abi Margot Maksing

Kostja X OÜ (endise nimega Y OÜ) (registrikood

XXXXXXXX), seaduslik esindaja CC

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 19. augusti 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-7795

muutmata.

2. Jätta X OÜ määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramist

taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülal märgitud

tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks

või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

2-17-7795

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pecunia OÜ (hageja) esitas 18. mail 2017 Harju Maakohtule X OÜ (kostja) vastu hagi, milles

palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 9000 eurot ja hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivise 9000 eurot.

Harju Maakohus rahuldas 15. mai 2019. a otsusega hagi, mõistes kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla 9000 eurot ja viivise 9000 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 20. detsembri 2019. a otsusega maakohtu otsuse lõppjärelduses

muutmata, kuid täiendas otsuse põhjendusi. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jättis

ringkonnakohus kostja kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus 11. märtsil 2020.

2. Hageja esitas 29. mail 2017, 7. jaanuaril 2019 ja 2. aprillil 2019 (täpsustas 16. aprillil 2019)

maakohtule menetluskulude nimekirja, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista

lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks kokku 9972 eurot (koos käibemaksuga), bürookulud

kokku 216 eurot, riigilõivu 750 eurot ja eksperditasu 1680 eurot. Hageja esitas 26. novembril

2019 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palus kostjalt end kasuks välja mõista

lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks 2124 eurot ja bürookulud 63 eurot 72 senti. Hageja

on palunud ka välja mõista viivise menetluskulude hüvitiselt.

Menetluskulude nimekirjade järgi tegi esindaja tunnihinnaga 144 eurot (koos käibemaksuga)

hagejat esindades kokku toiminguid 69,25 tunni ulatuses, sh:

-

nõupidamine kliendiga 2. märtsil 2017 35 minutit (toiming nr 1);

-

materjalidega ja täiendavate tõenditega tutvumine ja kogumine, e-kirjade saatmine

kliendile, hagiavalduse koostamine, viimistlemine, kliendile esitlemine ja kohtule esitamine

20. märtsil 2017, 21. märtsil 2017, 27. märtsil 2017, 4. aprillil 2017, 15. mail 2017, 17. mail

2017 ja 18. mail 2017 5,25 tundi (toiming nr 2);

-

kohtumäärusega tutvumine 23. mail 2017 5 minutit (toiming nr 3);

-

menetluskulude nimekirja koostamine 29. mail 2017 20 minutit (toiming nr 4);

-

kostja 12. juuni 2017. a vastusega tutvumine 27. juunil 2017 0,5 tundi (toiming nr 5);

-

nõupidamine kliendiga 27. juunil 2017 35 minutit (toiming nr 6);

-

hageja arvamuse koostamine kostja 12. juuni 2017. a vastuse osas 4. juulil 2017 3 tundi ja

40 minutit (toiming nr 7);

-

kostja 6. juuli 2017. a seisukohaga tutvumine 12. juulil 2017 5 minutit (toiming nr 8);

-

Harju Maakohtu 30. augusti 2017. a kohtumäärusega tutvumine 4. septembril 2017

20 minutit (toiming nr 9);

-

kostja 31. augusti 2017. a taotlusega tutvumine 4. septembril 2017 25 minutit (toiming

nr 10);

-

tunnistaja kinnitusele kaaskirja koostamine ja e-toimiku kaudu kohtule esitamine

7. septembril 2017 0,25 tundi (toiming nr 11);

-

hageja seisukoha koostamine vastavalt 30. augusti 2017. a kohtumääruses esitatud

selgitustele, selle viimistlemine ja kohtule esitamine 11. septembril 2017 ja 4. oktoobril

2017 2 tundi ja 20 minutit (toiming nr 12);

-

nõupidamine kliendiga 12. septembril 2017 0,25 tundi (toiming nr 13);

-

hageja seisukoha koostamine kostja 31. augusti 2017. a taotluse kohta 15. septembril 2017

1 tund (toiming nr 14);

-

kohtumäärusega tutvumine menetlustähtaja pikendamise kohta 15. septembril 2017

5 minutit (toiming nr 15);

-

Harju Maakohtu 20. septembri 2017. a kohtumäärusega tutvumine 20. septembril 2017

5 minutit (toiming nr 16);

2-17-7795

-

kostja 4. oktoobri 2017. a seisukohaga tutvumine 9. oktoobril 2017 20 minutit (toiming

nr 17);

-

hageja seisukoha koostamine 16. oktoobril 2017 ja 19. oktoobril 2017 2 tundi ja 20 minutit

(toiming nr 18);

-

nõupidamine kliendiga 18. oktoobril 2017 20 minutit (toiming nr 19);

-

hageja seisukoha koostamine 6. märtsi 2018. a ekspertarvamuse kohta ja selle täiendamine

vastavalt kliendi kommentaaridele 21. märtsil 2018 2 tundi (toiming nr 20);

-

kostja 30. aprilli 2018. a seisukohaga tutvumine 2. mail 2018 0,5 tundi (toiming nr 21);

-

hageja seisukoha koostamine kostja 30. aprilli 2018. a menetlusdokumendi kohta 7. mail

2018 ja 14. mail 2018 2,75 tundi (toiming nr 22);

-

kliendiga nõupidamine 8. mail 2018 0,75 tundi (toiming nr 23);

-

kostja 31. mai 2018. a seisukohaga tutvumine 6. juunil 2018 0,5 tundi (toiming nr 24);

-

seisukoha koostamine kostja 31. mai 2018. a menetlusdokumendi kohta ja selle täiendamine

ning kohtule esitamine 4. septembril 2018 ja 7. septembril 2018 1 tund (toiming nr 25);

-

kohtumäärusega tutvumine ja kliendile info edastamine 12. septembril 2018 0,25 tundi

(toiming nr 26);

-

toimiku ettevalmistamine istungiks, menetlusdokumentide läbitöötamine, tunnistajale ja

eksperdile esitatavate küsimuste ettevalmistamine 19. septembril 2018 1,25 tundi (toiming

nr 27);

-

hageja kohtukõne ja kirjalike teeside ettevalmistamine 20. septembril 2018 2,25 tundi

(toiming nr 28);

-

hageja menetluskulude nimekirja koostamine 21. septembril 2018 0,75 tundi (toiming

nr 29);

-

kostja vastuväidetega tutvumine 21. septembril 2018 0,25 tundi (toiming nr 30);

-

nõupidamine kliendiga 25. septembril 2018 1,75 tundi (toiming nr 31);

-

istungiks ettevalmistamine 26. septembril 2018 0,75 tundi (toiming nr 32);

-

osalemine kohtuistungil 26. septembril 2018 1,25 tundi (toiming nr 33);

-

kohtuistungi protokolliga tutvumine 1. oktoobril 2018 0,5 tundi (toiming nr 34);

-

analüüs, hageja täiendava seisukoha koostamine, nõupidamine kliendiga, tõendite

kogumine, seisukoha täiendamine ja kohtule esitamine 1. oktoobril 2018, 2. oktoobril 2018

ja 3. oktoobril 2018 3,25 tundi (toiming nr 35);

-

kostja taotlusega tutvumine, kostja täiendavate seisukohtade ja esitatud tõenditega

tutvumine 3. oktoobril 2018 1 tund (toiming nr 36);

-

eksperdile esitatavate küsimuste kirjalikult vormistamine ja kohtule esitamine 4. oktoobril

2018 0,5 tundi (toiming nr 37);

-

hageja seisukoha koostamine kostja 3. oktoobri 2018. a protokolli parandamise taotluse

kohta 4. oktoobril 2018 0,75 tundi (toiming nr 38);

-

kostja esitatud tõenditest ärakirja taotlemine 5. oktoobril 2018 0,25 tundi (toiming nr 39);

-

kostja esitatud kaaskirja ja muude dokumentidega tutvumine 24. oktoobril 2018 0,25 tundi

(toiming nr 40);

-

kostja esitatud tõendite ärakirja vastuvõtmine, tõenditega tutvumine 30. oktoobril 2018

1,75 tundi (toiming nr 41);

-

nõupidamine kliendiga 31. oktoobril 2018 0,75 tundi (toiming nr 42);

-

kostja 7. novembri 2018. a seisukohaga tutvumine 14. novembril 2018 0,5 tundi (toiming

nr 43);

-

hageja seisukoha koostamine kostja 23. oktoobri 2018. a täiendavate tõendite

(ehitusprojekt) ja 7. novembri 2018. a menetlusdokumendi kohta ja kohtule esitamine

14. novembril 2018 ja 21. novembril 2018 4 tundi (toiming nr 44);

-

hageja menetluskulude nimekirja koostamine 11. detsembril 2018 0,5 tundi (toiming nr 45);

2-17-7795

-

hageja kohtukõne ja kirjalike teeside ettevalmistamine 11. detsembril 2018 1,25 tundi ja

kohtukõne kirjalike teeside täiendamine 4. jaanuaril 2019 1,5 tundi, kokku 2,75 tundi

(toiming nr 46);

-

kohtuistungiks ettevalmistamine 12. detsembril 2018 1 tund (toiming nr 47);

-

kohtuistungil esindamine 12. detsembril 2018 4 tundi (toiming nr 48);

-

kostja menetluskulude nimekirjaga tutvumine, 12. detsembri 2018. a kohtuistungi

protokolliga tutvumine, menetlusinfo edastamine kliendile 19. detsembril 2018 0,5 tundi

(toiming nr 49);

-

kostja kohtukõne kirjalike teesidega tutvumine ja repliigi koostamine 28. jaanuaril 2019

1 tund (toiming nr 50);

-

kohtumäärusega tutvumine ja info edastamine kliendile 19. märtsil 2019 0,25 tundi (toiming

nr 51);

-

õiguslik analüüs, täiendavate tõendite kogumine ja tutvumine, nõupidamine kliendiga,

menetlusdokumendi koostamine 25. märtsil 2019, 1. aprillil 2019 ja 2. aprillil 2019 8 tundi

(toiming nr 52);

-

kostja seisukohaga tutvumine 3. aprillil 2019 0,5 tundi (toiming nr 53);

-

õiguslik analüüs, menetlusdokumendi koostamine 15. aprillil 2019 2 tundi (toiming nr 54);

-

kostja seisukohaga tutvumine 17. aprillil 2019 0,5 tundi (toiming nr 55);

-

hageja täiendava seisukoha koostamine 18. aprillil 2019 0,5 tundi (toiming nr 56);

-

maakohtu otsusega tutvumine, menetlusinfo edastamine kliendile 15. mail 2019 0,25 tundi

(toiming nr 57);

-

õiguslik analüüs, nõupidamine kliendiga 17. juunil 2019 0,25 tundi (toiming nr 58);

-

kostja apellatsioonkaebusega tutvumine ja õiguslik analüüs 25. juunil 2019 3,25 tundi

(toiming nr 59);

-

tõendite kogumine, järelpärimise koostamine 27. juunil 2019 0,5 tundi (toiming nr 60);

-

apellatsioonkaebusele vastuse koostamine 4. juulil 2019, 5. juulil 2019 ja 9. juulil 2019

5 tundi (toiming nr 61);

-

järelpärimise vastusega tutvumine, kaaskirja koostamine ja kohtule esitamine 16. juulil

2019 0,5 tundi (toiming nr 62);

-

kostja seisukohaga tutvumine 7. augustil 2019 0,25 tundi (toiming nr 63);

-

menetlusdokumendi koostamine 14. novembril 2019 0,75 tundi (toiming nr 64);

-

kohtumäärusega

tutvumine,

õiguslik

analüüs,

täiendavate

tõendite

kogumine,

menetlusdokumendi koostamine 20. novembril 2019 ja 26. novembril 2019 2,25 tundi

(toiming nr 65);

-

kostja täiendava seisukohaga tutvumine 0,75 tundi (toiming nr 66).

3. Kostja vaidles hageja menetluskuludele vastu ja palus kulude kostja kanda jätmisel rahuldada

hageja menetluskulude nõue üksnes osaliselt.

Esimese astme kohtu määrus

4. Harju Maakohus mõistis 19. augusti 2020. a määrusega kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulude hüvitise 12 665 eurot 99 senti, kohustades kostjat tasuma alates lahendi

jõustumisest kuni selle täitmiseni seadusjärgses määras viivist.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on riigilõiv ja eksperdikulu põhjendatud ja vajalikud

kulud, aga bürookulude (sidekulud, paljundamine, kullerteenused jm) näol on vastavalt

kohtupraktikale tegemist põhjendamatu kuluga.

Maakohus leidis, et kõik hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldustes

nimetatud lepingulise esindaja kulud ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 1

2-17-7795

tähenduses põhjendatud ja vajalikud, sh toimingutele nr 2, 24, 26, 30, 31, 43, 59, 65 ja 66 on

põhjendatud ajakulu vastavalt 4 tundi, 0,25 tundi, 5 minutit, 5 minutit, 0,75 tundi, 0,25 tundi,

2 tundi, 1 tund ja 35 minutit ning 0,5 tundi; toimingute nr 4, 29 ja 45 kulu on põhjendamatu,

sest menetluskulude nimekirja koostamine ei eelda õigusteadmisi; toimingute nr 28, 40 ja 64

kulu on põhjendamatu, sest kohtule ei ole esitatud nimetatud dokumente; toimingu nr 32 kulu

on põhjendamatu, sest hageja esindaja on kulutanud istungiks ettevalmistamiseks juba teise

toimingu juures aega; toimingute nr 33 ja 48 puhul luges kohus põhjendatud ajakuluks istungite

tegeliku kestuse; toimingu nr 58 kulu on põhjendamatu, sest ei ole teada, milline õiguslik

analüüs nimetatud kuupäeval tehti ja kliendiga nõupidamise põhjus ei ole jälgitav; toimingute

nr 60 ja 62 kulu on põhjendamatu, sest ringkonnakohus on jätnud tõendid asja juurde võtmata

ja tõendeid esitatakse eelduslikult maakohtus.

Ülejäänud hageja menetluskulude nimekirjades toodud toimingud on märgitud ulatuses

põhjendatud ja vajalikud. Kokkuvõttes on põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu maakohtus

61 tundi ja 30 minutit ning ringkonnakohtus 9 tundi ja 35 minutit. Samuti ei ületa hageja

lepingulise esindaja tunnitasu (144 eurot koos käibemaksuga tunnis) keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu ning on põhjendatud ja vastab asja keerukusele.

Eeltoodut arvestades on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 12 665 eurot 99 senti

(riigilõiv 750 eurot + eksperditasu 1680 eurot + lepingulise esindaja kulu 10 235 eurot 99 senti

koos käibemaksuga).

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

5. Kostja esitas määruskaebuse, milles palus Harju Maakohtu 19. augusti 2020. a määruse

osaliselt tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks vaidlustatud osas rahuldamata.

Toimingute nr 1–2 (nõupidamine kliendiga, materjalidega ja täiendavate tõenditega tutvumine

ja kogumine, e-kirjade saatmine kliendile, hagiavalduse koostamine, viimistlemine, kliendile

esitlemine ja kohtule esitamine) kulu kandmine ei ole tõendatud. Nõupidamine kliendiga

toimus enne kohtumenetlust ning ei ole kontrollitav, kas see toimus, kui kaua kestis ja mida

arutati.

Toimingute nr 6, 13, 19, 23, 31, 35 ja 42 (nõupidamised kliendiga) kulu ei ole kontrollitav

(toimingu nr 35 puhul osaliselt), sest puuduvad andmed nõupidamiste toimumise, kestuse ja

sellel arutatu kohta.

Toimingule nr 9 (maakohtu 30. augusti 2017. a kohtumäärusega tutvumine) kulunud aeg ei ole

põhjendatud. Selle määrusega, mis hagejat millekski ei kohustanud ja millele hageja ei pidanud

vastama, tutvumisele ei saa kuluda aega. Sellele määrusele, millele hageja pidi vastama, vastuse

koostamise ajakulu sisaldab määrusega tutvumise ajakulu.

Toimingule nr 11 (tunnistaja kinnitusele kaaskirja koostamine ja e-toimiku kaudu kohtule

esitamine) ei saanud kuluda 0,25 tundi, sest selle sisulise osa pikkus on neli rida.

Toimingu nr 34 (kohtuistungi protokolliga tutvumine) põhjendatud ajakuluks saab pidada

0,25 tundi.

Toimingute nr 46–50 (kohtukõne ja kirjalike teeside ettevalmistamine ja täiendamine, istungiks

ettevalmistamine, istungil esindamine, kostja menetluskulude nimekirjaga tutvumine, istungi

2-17-7795

protokolliga tutvumine, menetlusinfo edastamine kliendile, kostja kohtukõne kirjalike

teesidega tutvumine ja repliigi koostamine) kulu kandmine ei ole tõendatud.

Toimingute nr 51–54 (kohtumäärusega tutvumine ja info edastamine kliendile, täiendavate

tõendite

kogumine

ja

tutvumine,

nõupidamine

kliendiga,

õiguslik

analüüs,

menetlusdokumentide koostamine, kostja seisukohaga tutvumine) kulu peaks jääma hageja

kanda, sest dokumendid on esitatud pärast mitu aastat kestnud menetlust ja korduvaid kohtu

meeldetuletusi, kuigi olid juba menetluse alguses olemas ning nendega tõendatavaid väiteid ja

asjaolusid oleks tulnud tõendada juba mitu aastat enne nende esitamist.

Toimingute nr 55–57 (kostja seisukohaga tutvumine, hageja täiendava seisukoha koostamine,

maakohtu otsusega tutvumine, menetlusinfo edastamine kliendile) kulu kandis hageja enne

seda, kui ringkonnakohus asja menetlema hakkas, aga kulud ei sisaldu üheski maakohtule

esitatud

menetluskulude

nimekirjas,

vaid

esmakordselt

ringkonnakohtule

esitatud

menetluskulude nimekirjas.

Toimingu nr 65 (kohtumäärusega tutvumine, õiguslik analüüs, täiendavate tõendite kogumine,

menetlusdokumendi koostamine) raames menetlusdokumendi koostamine ei olnud vajalik ega

põhjendatud, sest 26. novembri 2019. a menetlusdokument kujutab endast kaaskirja tõenditele,

mille kogumiseks ja analüüsimiseks vajadus puudus ning mille vastuvõtmisest ringkonnakohus

keeldus.

Toimingu nr 66 (kostja seisukohaga tutvumine ja menetlusdokumendi koostamine) osas märkis

kostja, et ringkonnakohus andis menetlusosalistele võimaluse avaldusi ja seisukohti esitada

kuni 3. detsembrini 2019, mistõttu jääb arusaamatuks, milliseid menetlustoiminguid hageja

pärast nimetatud kuupäeva veel teha kavatses või milliseid menetluskulusid ta kanda sai.

6. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

7. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada,

mistõttu tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 jätta määruskaebus

rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

Kolleegium kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määrust

üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Kostja vaidlustas maakohtu määruse toimingutega

nr 1–2, 6, 9, 11, 13, 19, 23, 31, 34, 35 (osaliselt), 42, 46–57, 65–66 seotud kulude osas, kuid ei

teinud muus osas maakohtule etteheiteid. Seda arvestades kontrollib ringkonnakohus maakohtu

määrust üksnes nende toimingute osas.

9. Esmalt märgib kolleegium, et kohus saab ja peab TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas

kantud kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab

kohus talle esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud

toiminguid, samuti saab kohus võtta seisukoha, kas kokkulepitud tunnitasu suurus on mõistlik.

Vastaspool peab hüvitama vaid need kulud, mis konkreetse menetluse kontekstis osutuvad

esindatava õiguste kaitseks vajalikeks ja põhjendatuteks.

2-17-7795

Kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb

eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus

sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai

2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Toimingute puhul, mille osas maakohtu

määrusest ei nähtu, millistel kaalutlustel maakohus on konkreetset toimingut pidanud

põhjendatuks ja vajalikuks, ei saa ringkonnakohus kontrollida, kas maakohus on diskretsiooni

piiridest väljunud või mitte, ja kontrollib ise nende toimingute ning neile kuulunud aja

põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 tähenduses.

10. Kostja on vaidlustanud hageja ja tema esindaja vaheliste nõupidamiste ja neile kulunud aja

põhjendatuse (toimingud nr 1, 6, 13, 19, 23, 31, 35 ja 42). Kolleegiumi hinnangul on esindaja

ja menetlusosalise suhtlus kohtumenetluses vältimatu, mistõttu nõustub kolleegium

maakohtuga, et asja menetlusega seotud esindaja ja menetlusosalise suhtlus on põhjendatud ja

vajalik kvaliteetse õigusabi osutamiseks. Esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab

vajadus pidada kliendiga vahetevahel nõu kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate

menetlustoimingute üle (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-48-16, p 13). Vaidlustatud määruse põhjendustest nähtub, et maakohus on kontrollinud

toimingute nr 6, 13, 19, 23, 31 ja 42 osas, kas kliendiga nõupidamise põhjus on jälgitav.

Seejuures on maakohus olukorras, kus maakohus pidas kliendiga nõupidamise ajakulu (toiming

nr 31) ülepaisutatuks, vähendanud menetluskulu.

Maakohtu siseveendumuse kujunemine ei ole jälgitav toimingu nr 1 ja 35 raames toimunud

hageja ja tema esindaja vahelise nõupidamise osas. Samas nähtub kolleegiumi hinnangul hageja

menetluskulude nimekirjast, et kliendiga suhtlus toimingu nr 35 osas toimus hageja 3. oktoobril

2018 esitatud seisukoha koostamise raames (kd II, tl 178), mistõttu oli see hageja õiguste ja

huvide kaitseks vajalik. Toimingu nr 1 osas on kostja ette heitnud seda, et nõupidamine

kliendiga toimus enne kohtumenetluse algust. Kolleegium selgitab, et enne kohtumenetlust

kantud kulud õigusabile tuleb hüvitada, kui need on tekkinud seoses hagi ettevalmistamise ja

hagiavalduse koostamisega. Kolleegiumi hinnangul on esindaja konsulteerimine kliendiga

nõude maksmapaneku eesmärgil konkreetses tsiviilasjas põhjendatud ja vajalik. Seejuures

eelneb tavapäraselt hageja ja esindaja suhtlus hagiavalduse koostamisele ning ka praeguses

asjas on kliendiga nõupidamine ning hagiavalduse koostamine ja sellega seotud toimingute

tegemine (toiming nr 2) omavahel ajaliselt piisavalt tihedalt seotud (kd I, tl 39), mistõttu saab

kulu pidada praeguse tsiviilasjaga seonduvaks menetluskuluks. Samuti ei ole kolleegiumi

hinnangul alust pidada nõupidamistele kulunud aega praegusel juhul ülemääraseks.

11. Lisaks on kostja määruskaebuses leidnud, et toimingu nr 2 (materjalidega ja täiendavate

tõenditega tutvumine ja kogumine, e-kirjade saatmine kliendile, hagiavalduse koostamine,

viimistlemine, kliendile esitlemine ja kohtule esitamine) kulu kandmine ei ole tõendatud.

Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja on toimingu

nr 2 kulu tõendanud, esitades arved, millelt nähtub iga konkreetse toimingu ajakulu ja

maksumus (kd I, tl 38–39). Kolleegium märgib, et menetluskulude vastaspoolelt

väljamõistmise eelduseks ei ole asjaolu, et menetlusosaline on talle tekkinud kulu osas esitatud

arve tasunud, kuludokumendina on arve piisav (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 3. juuni 2013. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 18). Samuti asjaolu, et hageja kandis kulu osaliselt

ettemaksu arvel, ei välista seaduse kohaselt selle vastaspoolelt välja mõistmist.

Advokatuuriseaduse § 60 lg 5 kohaselt võib kliendilepingus ette näha, et klient tasub

õigusabikulud ettemaksuna. Seega ei ole ettemaksu arvete esitamine vastavalt kliendi ja

advokaadibüroo vahel sõlmitud kokkuleppele välistatud. Küll aga peab sellisel juhul nähtuma

hilisematest arvetest, esitatud menetluskulude nimekirjast ja tsiviilasja materjalist, milliseid

2-17-7795

konkreetseid õigusabiteenused ettemaksu arvel osutati. Praegusel juhul nähtub toimiku

materjalidest, et ettemaksuga on tasaarvestatud hagi koostamiseks vajalike materjalide

analüüsimise, kliendiga nõu pidamise, hagiavalduse koostamise ja tõendite kogumise kulu

(kd I, tl 38–39).

12. Kostja vaidlustas ka toimingu nr 9 (maakohtu 30. augusti 2017. a kohtumäärustega

tutvumine) ajakulu põhjendatuse. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus ületanud toimingu

nr 9 kulule hinnangu andmisel diskretsioonipiire ja määruskaebuse väited ei anna alust

maakohtu määruse muutmiseks selles osas. Vastuseks määruskaebuses esitatud väitele, et

määrusega, mis hagejat millekski ei kohusta, tutvumisele ei saa kuluda aega ning määrusele,

millele tuleb vastata, seisukoha koostamine sisaldab endast tutvumise ajakulu, märgib

kolleegium järgmist. Esiteks tegi maakohus 30. augustil 2017. a määruse, millega jättis

rahuldamata kostja taotluse kohustada hagejat tagatise andmiseks kostja eeldatavate

menetluskulude katteks (kd I, tl 138). Tutvumine menetluses tehtavate määrustega on

lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik toiming menetlusosalise õiguste kaitsmisel. Lisaks

tegi maakohus 30. augustil 2017. a määruse, millega lahendas poolte taotlused, määras tähtajad

ning selgitas kohaldatavat õigust ja sellest tulenevat tõendamiskoormist (kd I, tl 139–141).

Menetlusosalise esindaja peab tutvuma juhiseid andva määrusega. Samuti ei ole arvestades

määruste sisu ja mahtu 20 minutit ülemäärane aeg toimingu nr 9 teostamiseks.

Kolleegium ei nõustu kostja määruskaebuses esitatud väitega, et seisukoha koostamine sisaldab

tingimata dokumendi, millele vastatakse, tutvumise ajakulu. Praeguses asjas esitas hageja

seisukoha ja taotluse vastavalt maakohtu 30. augusti 2017. a määruses esitatud selgitustele

(toiming nr 12), aga menetluskulude nimekirja ja menetluskulu tõendava arve järgi ei sisalda

seisukoha koostamine endas määrusega tutvumist (kd II, tl 177 pöördel ja 182 pöördel). Samuti

toimingu nr 9 ajakulu (20 minutit) arvestades puudub alus arvata, et see oleks juba sisaldanud

ka määruse analüüsi ja õigusliku seisukoha kujundamist. Eelnevast tulenevalt oli toiming nr 9

ning sellele kulunud aeg põhjendatud ja vajalik.

13. Veel heidab kostja maakohtule ette seda, et maakohus luges põhjendatuks toimingu nr 11

(tunnistaja kinnitusele kaaskirja koostamine ja e-toimiku kaudu kohtule esitamine) ajakulu

0,25 tundi ning toimingu nr 34 (kohtuistungi protokolliga tutvumine) ajakulu 0,5 tundi, kuivõrd

kostja hinnangul ei saanud need toimingud olla niivõrd ajamahukad. Esmalt selgitab

kolleegium, et ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud

lepingulise esindaja kulu pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulub nendeks

toiminguteks vähem aega. Samas ei nähtu praegusel juhul maakohtu määrusest, et maakohus

oleks kõnealuste toimingute ajakulu põhjendatust sisuliselt põhjendanud, mistõttu teeb seda

ringkonnakohus ise. Kolleegium leiab, et dokumentide mahtu ja sisu hinnates ei saa hageja

lepingulise esindaja ajakulu toimingutele nr 11 ja 34 pidada ülepaisutatuks.

14. Kolleegium ei nõustu ka kostja määruskaebuses esitatud väitega, et toimingute nr 46–50

kulu kandmine ei ole tõendatud. Hageja on tõendanud nimetatud kulude kandmist arvega

nr 1945001 (kd II, tl 192 ja pöördel). Riigikohus on märkinud, et menetluskulude

kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise

tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud (Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 26). Seega ei pea

hageja tõendama menetluskulude reaalset kandmist.

15. Samuti on kostja määruskaebuses leidnud, et toimingute nr 51–54 (kohtumäärusega

tutvumine ja info edastamine kliendile, täiendavate tõendite kogumine ja tutvumine,

nõupidamine kliendiga, õiguslik analüüs, menetlusdokumentide koostamine, kostja

2-17-7795

seisukohaga tutvumine) kulu peaks jääma hageja kanda, sest dokumendid ja tõendid oleks

tulnud esitada varem. Kolleegium selgitab, et iseenesest võimaldab TsMS § 169 jätta osa

menetluskulusid selle poole kanda, kelle hilinemine, põhjendamatu taotlus või muu toiming

põhjustas teistele osalistele asjatuid kulutusi. Samas menetluskulude kindlaksmääramise

menetluses kostja vastuväiteid menetluskulude jaotuse osas enam esitada ei saa, sest

menetluskulude jaotust on TsMS § 178 lg 1 kohaselt võimalik vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Käesoleval

juhul määrati menetluskulude jaotus kindlaks Harju Maakohtu 15. mai 2019. a ja Tallinna

Ringkonnakohus 20. detsembri 2019. a otsustega, mis jõustusid 11. märtsil 2020. Samuti

märgib kolleegium, et maakohus uuendas 19. märtsi 2019. a määrusega asja arutamise, kuivõrd

oli seisukohal, et maakohus ei ole piisavalt järginud oma selgitamiskohustust ning määras

seisukohtade ja tõendite esitamise tähtpäevaks 16. aprill 2019. a (kd III, tl 10). Hageja esitas

dokumendid ja tõendid kohtu määratud tähtaja jooksul (kd III, tl 16–77, 95–98). Eelnevast

tulenevalt ei ole kolleegiumi hinnangul alust asuda seisukohale, et tegemist on kuluga, mida ei

saa vastaspoolelt välja mõista.

16. Määruskaebuse väite kohaselt kandis hageja toimingute nr 55–57 (kostja seisukohaga

tutvumine, hageja täiendava seisukoha koostamine, maakohtu otsusega tutvumine,

menetlusinfo edastamine kliendile) kulu enne seda, kui ringkonnakohus asja menetlema

hakkas, aga kulud ei sisaldu üheski maakohtule esitatud menetluskulude nimekirjas, vaid

esmakordselt ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirjas. Mis puudutab toimingut

nr 57, siis märgib kolleegium, et maakohtu otsusega tutvumise ja selles osas kliendile teabe

edastamine ei saagi sisalduda üheski maakohtule esitatud menetluskulude nimekirjas, sest kulu

tekkis pärast maakohtus menetluse lõppemist. Samuti on põhjendatud ja vajalik aeg asjas tehtud

lõpplahendiga tutvumiseks.

Toimingute nr 55–56 (kostja seisukohaga tutvumine, hageja täiendava seisukoha koostamine)

osas selgitab kolleegium, et üldjuhul kõrgema astme kohtumenetluses madalama astme

kohtumenetluse kulunimekirja tagantjärele esitada ei saa (TsMS § 176 lg 4). Samas on

Riigikohus leidnud, et olukorras, kus maakohus on rikkunud TsMS § 176 lg-t 2 ega ole andnud

menetlusosalistele tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks, tuleb selline võimalus anda

pärast asjas menetluse lõppemist menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 16. novembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-16, p 18). Maakohus

andis 19. märtsi 2019. a määrusega võimaluse esitada menetluskulude nimekiri 2. aprill 2019.

a ning seisukohad vastaspoole esitatule hiljemalt 16. aprill 2019. a (kd III, tl 10). Kostja esitas

16. aprillil 2019 seisukoha hageja seisukohale ja täiendavad tõendid, mille kohus ka vastu võttis

(kd III, tl 103). Hageja esitas 18. aprilli 2019. a menetlusdokumendis seisukoha kostja 16. aprilli

2019. a menetlusdokumendis esitatud väidete ja sellele lisatud tõendite kohta, leides, et tal on

õigus kostja esitatud uutele väidetele ja tõenditele vastata ning viivitamatult esitatud seisukoht

ei põhjusta menetluse venimist (kd III, tl 100–101). Kolleegium selgitab, et kuigi hageja esitas

18. aprilli 2019. a seisukoha maakohtu nõudmiseta, ei muuda see asjaolu tingimata

menetlusdokumendiga tutvumise ja sellele seisukoha koostamise kulu ebavajalikuks.

Menetlusosalise esindajal on õigus tutvuda asja materjalide ja seisukohtadega, mis tehakse talle

nähtavaks. Samuti olukorras, kus kostja on esitanud uue menetlusdokumendi, mis sisaldab

hageja hinnangul uusi väiteid ja tõendeid, on arusaadav, et oma menetlusõiguste kaitsmiseks

soovib hageja arvamust avaldada kostja uute dokumentide osas. Hagejal ei olnud võimalik seda

seisukohta kohtule tähtaegselt edastada, sest kostja esitas täiendavad seisukohad ja tõendid

kohtu määratud tähtaja viimasel päeval, s.o 16. aprillil 2019. Asja materjalidest ei nähtu ka, et

kohus oleks keeldunud hageja 18. aprilli 2019. a menetlusdokumendi vastu võtmisest.

Vastupidi, vaidlustatud määruses pidas maakohus 16. aprilli 2019. a seisukohaga tutvumise ja

18. aprilli 2019. a vastuse koostamise kulu põhjendatuks ja vajalikuks. Maakohus ei andnud

2-17-7795

tähtaega täiendavate maakohtu menetluse toimingute osas menetluskulude nimekirja

esitamiseks, mistõttu oli kolleegiumi hinnangul hagejal õigus esitada pärast 16. aprilli 2019. a

tehtud toimingute osas menetluskulude nimekiri ringkonnakohtus.

17. Kolleegium ei nõustu ka kostja etteheitega, et toimingu nr 65 (kohtumäärusega tutvumine,

õiguslik analüüs, täiendavate tõendite kogumine, menetlusdokumendi koostamine) raames

26. novembri 2019. a menetlusdokumendi koostamine kujutab endast vaid kaaskirja tõenditele,

mille kogumiseks ja analüüsimiseks vajadus puudus ning mille vastuvõtmisest ringkonnakohus

keeldus. Kolleegiumi hinnangul ei ole dokument üksnes kaaskirjaks täiendavatele tõenditele,

vaid hageja on kõnealuses menetlusdokumendis esitanud ka vastuväited kostja väidetele ja

juhtinud tähelepanu juba asjas esitatud tõenditele (kd III, tl 160–162). Vaidlustatud määrusest

nähtub, et maakohus on arvestanud asjaoluga, et hageja esindajal puudus vajadus täiendavate

tõendite kogumiseks ja nende analüüsimiseks ning sellest tulenevalt on maakohus vähendanud

toimingu nr 65 ajakulu. Lisaks märgib kolleegium, et hageja esindaja koostas ja esitas

26. november 2019. a ka menetluskulude nimekirja (kd III, tl 157–159), mille koostamise ja

esitamise kulud on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud (Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 27. mai 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-7550/22, p 15). Eelnevast

tulenevalt ei sisalda määruskaebus põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada

toiminguga nr 65 seotud kulu põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt.

18. Kostja on määruskaebuses pidanud ka toimingu nr 66 (kostja seisukohaga tutvumine) kulu

arusaamatuks, kuivõrd ringkonnakohus andis menetlusosalistele võimaluse avaldusi ja

seisukohti esitada kuni 3. detsembrini 2019. Kolleegium selgitab, et kostja esitas 3. detsembril

2019. a uue menetlusdokumendi (kd III, tl 167–172). Vaidlustatud määrusest nähtub, et

maakohus arvestas asjaoluga, et hagejal ei tulnud kostja 3. detsembril 2019 esitatud seisukohale

omapoolset seisukohta esitada ning vähendas kokkuvõttes kõnealuse toimingu ajakulu.

Ainuüksi asjaolu, et hageja ei ole kõnealusele menetlusdokumendile vastanud, ei muuda

dokumendiga tutvumist ebavajalikuks. Kliendi õiguste efektiivse kaitse tagamiseks on

menetlusosalise esindajal õigus tutvuda seisukohtadega, mis talle nähtavaks tehakse ka juhul,

kui kohus ei ole palunud sellele menetlusdokumendile vastata. Samuti on maakohus ajakulu

põhjendatuse

hindamisel

arvestanud

kostja

menetlusdokumendi

sisuga.

Seega

diskretsioonipiiride ületamist maakohtule kõnealusel juhul ette heita ei saa.

19. Eelnevatel põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja nõustub

maakohtu lõppjäreldusega menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse osas.

20. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

21. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Vahur-Peeter Liin