4-10-1664/2 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Legislator summary
AI generatedmai 2010.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-10-1664 Kohtunik Rubo Kikerpill Kaebuse esitaja Eesti Loomakaitse Selts r/k 80118299 postiaadress: Tallinna postkontor, pk 3797, Narva mnt 1 Tallinn seaduslik esindaja: Piret Tees Jätta Eesti Loomakaitse Seltsi 26.05.2010.a kaebus Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonna juht politseikapten Mehis Mets` poolt koostatud 19.05.2010.a määrusele täies ulatuses rahuldamata.
Legislator headnote
AI generated4-10-1664/2 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval: Käesolev kohtumäärus ei kuulu määruskaebuse korras vaidlustamisele – VTMS § 191 p 12. Asjaolud ja menetluse käik 14.04.2010.a on Lääne Prefektuuri dokumendiregistris registreeritud Eesti Loomakaitse Seltsi esindaja Piret Tees´i süüteoteade, mille kohaselt oli Eesti Loomakaitse Seltsi poole pöördunud Inga Pullat teabega, et Tanel Tigane peksis majapidamises peetavat küülikut 20 minutit. Samuti on majapidamises peetavad küülikud ja koer alatoidetud. Küüliku peksmist olid pealt näinud Inge Pullat ja tema poeg.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
4-10-1664
1 (3)
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
28. mai 2010.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-10-1664 Kohtunik Rubo Kikerpill Kaebuse esitaja Eesti Loomakaitse Selts r/k 80118299 postiaadress: Tallinna postkontor, pk 3797, Narva mnt 1 Tallinn seaduslik esindaja: Piret Tees
Kohtuväline menetleja Lääne Prefektuur r/k 70008776 aadress: Pikk 18 Pärnu
Vaidlustatav lahend
Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonna juht politseikapten Mehis Mets` poolt koostatud 19.05.2010.a määrus
Menetlustoiming kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamine
RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 79 lg 1,2,3 p 1 kohus määras:
Jätta Eesti Loomakaitse Seltsi 26.05.2010.a kaebus Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonna juht politseikapten Mehis Mets` poolt koostatud 19.05.2010.a määrusele täies ulatuses rahuldamata.
Määrus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale.
Edasikaebamise kord
Käesolev kohtumäärus ei kuulu määruskaebuse korras vaidlustamisele – VTMS § 191 p 12. Asjaolud ja menetluse käik 14.04.2010.a on Lääne Prefektuuri dokumendiregistris registreeritud Eesti Loomakaitse Seltsi esindaja Piret Tees´i süüteoteade, mille kohaselt oli Eesti Loomakaitse Seltsi poole pöördunud Inga Pullat teabega, et Tanel Tigane peksis majapidamises peetavat küülikut 20 minutit. Samuti on majapidamises peetavad küülikud ja koer alatoidetud. Küüliku peksmist olid pealt näinud Inge Pullat ja tema poeg.
Kuivõrd süüteoteatele järgnevalt ei oldud väärteomenetlust alustatud, lahendas kohtuväline menetleja antud kaebust kui kaebust väärteomenetluse alustamata jätmise peale VTMS § 59 kohaselt.
19.05.2010.a Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonna juht politseikapten M. Mets, vaadanud läbi Pärnu linnas Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liikme P. Tees´i poolt esitatud kaebuse kohtuvälise menetleja
4-10-1664
2 (3) Vändra konstaablijaoskonna konstaabel Gerdi Guljajev´i tegevuse peale väärteoteate lahendamisel määras jätta P. Tees´i (Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige) 14.04.2010.a registreeritud kaebus väärteomenetluse alustamata jätmise peale rahuldamata. Menetleja on juhindunud oma määruse tegemisel Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-19-05 – „Lähtudes KrMS § 193 lg-st 1 peavad väärteomenetluse alustamiseks esinema ajend ja alus ning puuduma menetlust välistavad asjaolud. Ajend on väärteole viitav teave, sh menetleja poolt oma ülesandeid täites saadud väärteole viitav teave. Alus on aga väärteotunnuste sedastamine väärteomenetluse ajendis. Seega alustatakse menetlust siis, kui esineb küllaldaselt andmeid, mis viitavad sellele, et väärtegu on toime pandud.” Antud juhul puudus õiguslik alus väärteomenetluse alustamiseks. Olemas oli süüteoteade, kuid teadet ei kinnitanud ükski asjaolu sündmuskohal, mida kinnitab veterinaar (Viive Pukka).
26.05.2010.a laekus Pärnu Maakohtule Eesti Loomakaitse Seltsi kaebus Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonna juht politseikapten M. Mets` 19.05.2010.a määrusele.
Kaebaja taotleb nimetatud määruse täies ulatuses tühistamist. Küüliku peksmist pealt näinud isikut Inge Pullat’it ei ole antud asjas üle kuulatud. Lisaks ei saa veterinaar kinnitada, et küüliku peksmist ei ole toimunud, kuivõrd küülik võis peksmise tagajärjel surra. Vastavalt KrMS § 63 lg 1 on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus. KrMS § 31 lg 3 kohaselt edasilükkamatud menetlustoimingud on isiku kahtlustatavana kinnipidamine, vaatlus, läbiotsimine, kahtlustatava, tunnistaja või kannatanu ülekuulamine. Eesti Loomakaitse Selts nõustub, et menetlus tuleb algatada siis, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad sellele, et väärtegu on toime pandud. Samas ei ole politsei vastavaid andmeid ise kogunud (järelevalvemeetmeid piisavalt rakendanud - tunnistaja I. Pullat’it ei ole küsitletud ega üle kuulatud). Süüteole viitav teave on politseile esitatud, kuid politsei ei ole teinud kõiki toiminguid veendumaks, et süüteo ajend ja alus puuduvad. Seega on menetluse algatamata ning kaebuse rahuldamata jätmine põhjendamata.
Eeltoodust tulenevalt palub Eesti Loomakaitse Selts tühistada Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonna juhi politseikapten M. Mets 19.05.2010.a määrus ning kohustada Lääne Prefektuuri Vändra konstaablijaoskonda algatama menetlust Tanel Tigase (Tigane) suhtes looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest (Loomakaitseseadus § 4 lg 1; KarS § 264 lg 1 p 3).
Pärnu Maakohtu seisukoht Vastavalt VTMS § 78 lg 1, kui isik ei nõustu käesoleva seadustiku § 77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule. Vastavalt lg 2 võib kaebuse esitada: 1) menetlusosaline – kümne päeva jooksul, alates vaidlustatava määruse kättesaamisest;
2) menetlusväline isik – kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast määrusest teada või
pidi teada saama. Lg 3,4 kohaselt esitatakse kaebus kirjalikult, järgides käesoleva seadustiku § 76 lõikes 4 ettenähtud nõudeid. Kaebus adresseeritakse maakohtule ja esitatakse kohtuvälisele menetlejale, kes vaidlustatava määruse koostas. Kaebuse saanud kohtuväline menetleja edastab viivitamata kaebuse koos materjalidega maakohtule.
Tulenevalt VTMS § 79 lg 1 vaatab maakohtunik kaebuse läbi selle saamisest alates viie päeva jooksul. Lg
2 näeb ette, et kaebus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. Lg 3 kohaselt kaebust lahendades võib maakohtunik: jätta kaebus rahuldamata; rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise.
Kohus, vaadanud läbi esitatud kaebuse ja väärteoasja materjalid, asus seisukohale, et kaebuses esitatud väited ei anna alust kohtuvälise menetleja 19.05.2010.a määruse tühistamiseks.
Nähtuvalt asja materjalidest on G. Guljajev P. Tees`ile 12.05.2010.a vastanud, et seoses esitatud süüteoteatega T. Tigase (Tigane) suhtes (küüliku peksmine) käis politsei koos veterinaararst V. Pukka`ga kontrollimas Vändra vallas Viluvere külas Heino Tigase (Tigane) majapidamises küülikute ja koera pidamistingimusi. V. Pukka` poolt väljastatud õiendi kohaselt leidis ta, et üks küülik oli haige, kuid
4-10-1664
3 (3) puudusid viited toime pandud vägivallast. Teised 19 küülikut olid terved, heas toitumuses ja pidamistingimused vastasid nõuetele. Samuti vastasid koera pidamistingimused nõuetele. Loomadel vägivalla kasutamise tunnused puudusid.
VTMS § 29 annab väärteomenetlust välistavate asjaolude loetelu. Seega enne väärteomenetluse alustamist ja väärteomenetluse igas etapis peab menetleja analüüsima, kas ei esine mõnda väärteomenetlust välistavat asjaolu. Kas või ühe asjaolu esinemisel menetlust ei alustata ning alustatud menetlus tuleb lõpetada. VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused.
Kohus nõustub menetleja seisukohaga, milline on kujundatud juhinduvalt Riigikohtu lahendist nr 3-1-1- 19-05, mille kohaselt peavad väärteomenetluse alustamiseks esinema ajend ja alus ning puuduma menetlust välistavad asjaolud. Antud juhul puudus õiguslik alus väärteomenetluse alustamiseks. Olemas oli tunnistaja ütlusel põhinev süüteoteade, kuid teadet ei kinnitanud sündmuskohal ükski tõend. Kohtuväline menetleja on vastavalt seadusele kontrollinud temale laekunud informatsiooni, milline osundas väärteo toimepanemisele. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja õigesti kaalunud võimalust, et väärteoasja algatamise järel võib asja menetlemine jõuda kohtusse. Kohtu seisukohalt on ilmne, et ainuüksi tunnistajate ütlustele tuginedes laguneks kogu süüdistus käest. Seega on kõnealuses asjas menetleja põhjendatult jätnud väärteomenetluse T. Tigase (Tigane) suhtes algatamata, kuivõrd isiku teos puudusid väärteo tunnused.
Kohtu hinnangul ei ole kõnealuses asjas rikutud menetleja poolt väärteomenetluseõigust ning menetleja on jätnud asjas põhjendatult menetluse algatamata.
Lähtudes eelnevast asub kohus seisukohale, et Lääne Prefektuur on antud väärteoasja menetlenud seaduslikel alustel, mistõttu puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse rahuldamiseks ja Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonna juht politseikapten M. Mets` poolt koostatud 19.05.2010.a määruse tühistamiseks.
Rubo Kikerpill kohtunik