2-20-110828/21 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. jaanuar 2021, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-110828

Tsiviilasi

OÜ

Input

hagiavaldus

Tõrva

Vallavalitsuse

vastu

võlgnevuse nõudes

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

461,50 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja OÜ Input (registrikood 12299317; asukoht Liiva 16b,

Tallinn, Harjumaa), esindaja juhatuse liige K. R.

Kostja Tõrva Vallavalitsus (registrikood 77000418; elukoht

Kevade 1, Tõrva linn, Tõrva vald, Valgamaa)

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud

puuduvad.

3. Toimetada kohtuotsus kätte hagejale ja kostjale ning nende esindajatele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes

juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Kohus selgitab, et käesoleval juhul ei ole otsuse resolutsioonis edasikaebamiseks luba antud.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

2(5)

lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil

(TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ INPUT esitas 22. mail 2020 hagiavalduse võlgnikult tasumata põhivõlgnevuse 336 euro ja

intressi 64,176 euro (seisuga 22.05.2020) saamiseks. Samuti nõudis hageja lisanduvat intressi alates

hagiavalduse esitamisest iga järgneva päeva eest 0,05% tasumata põhivõlgnevuselt päevas.

Hagiavalduse kohaselt teostas hageja perioodil 25.01.2019 kuni 15.02.2019 kostja tellimusel

turundusalast tööd projektile Xxx, mille eest nõuab hagis kostjalt tasu.

2. Kokkuvõttes toetub hageja oma nõuete alusena järgmistele asjaoludele:

(i)

16.01.2019 toimus Xxx nimelise ürituse turundus ja kommunikatsiooni koosolek, millel

kostja poolt osalesid M. R. ning M.-E. L. ning hageja poolt K. R. (Input OÜ juhatuse

liikmena) ning G.K.l (X OÜ). Koosolekul andis M.M. K. R.ile korralduse võtta ühendust

J. S.iga ja asuda looma Xxx sündmuse visuaali, et saaks võimalikult ruttu hakata pileteid

müüma.

(ii)

Xxx nimelise ürituse korraldajaks oli Tõrva Vallavalitsus. Seda järeldas hageja sellest, et

koosolekul osales M.M. ja jagas töökorraldusi. M.M. oli xxx.

(iii)

K. R.i (hageja) ülesandeks oli disaineri jaoks kokku koguda kõik vajalikud tekstilised ja

visuaalsed materjalid ja luua koostöös disaineriga parim võimalik tervikpilt. Sellist

ülesannet talle sõnasõnalt ei antud, see tulenes loogiliselt asjaolust, et kui võtta projekti

juurde turundusjuhi kompetentsiga isik, siis ta tegeleb nende asjadega. Muuhulgas suhtles

K. R. otse dirigent R. J.iga, et saada tema foto plakati jaoks küsis talt arvamuse sündmuse

visuaali kohta. K. R. osales ka pileti hinnastamises ja saali planeerimises. 25.01.2019

saatis hageja kostjale esimese kujundusversiooni teele. Vestlus kujunduste, artistide

fotode, piletimüügi ja piletihindade osas kestis kuni 15.02.2019.

(iv)

Kokku tegi hageja (juhatuse liige K. R.) Xxx ürituse korraldamisel tööd ilmselt üle 10

tunni (ajavahemikul 16.01.2019 kuni 13.02.2019). Arve esitas hageja 4 tunni ulatuses.

(v)

Hageja koostööpartner G. K. (X OÜ) tegi 25.01.2020. a INPUT OÜ ning X OÜ poolt

ühispakkumise turundus-kommunikatsioonitööde teostamiseks. Pakkumise edastas ta

M.M.i meilile, saajad olid ka M.-E. L. ja K. N.-A.. Tõrva Vallavalitsus pakkumist tagasi

ei lükanud.

(vi)

Peale pakkumise esitamist töötas hageja teadmises, et esitatud pakkumine sobis.

(vii)

M.M. ei vastanud hageja pöördumistele tasu läbirääkimiste ja arve esitamise osas.

(viii) Xxx ürituse kujundaja J. S. (OÜ X) ütles 2019. aasta aprillis, et tema esitas samal ajal enda

poolt teostatud tööde eest sama projekti raames arve Tõrva Vallavalitsusele ja see arve

tasuti. Tasumise kohta sain teada eile, arve esitamise kohta sain teada aprillis 2019.

(ix)

25.02.2019 a teavitas G. K. hagejat, et töid ilmselt X OÜ-lt ja INPUT OÜ-lt ei tellita. G.

K. jätkas läbirääkimisi, ent tulemusteta. Kostja otsustas märtsi keskpaigas lõplikult

loobuda teenuse tellimisest X OÜ-lt ja INPUT OÜ-lt.

(x)

Hageja nõudis kostjalt tehtud tööde eest tasu 4 töötunni eest summas 336 eurot (s.h

käibemaks), mille kohta väljastas arve nr x. Kostja arvet ei tasunud

3. Hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks järgmised tõendid:

(i)

Xxx turundusplaan (dtl 41-43)

(ii)

G. K.i e-kiri 25.01.2019. a pealkirjaga „Reekviem: Täpsustatud eelarve ja

kampaaniaplaani draft“ (dtl 44), millega hageja tõendab turundusplaani edastamist.

3(5)

(iii)

OÜ Input arve nr x (dtl 50) ning selle esitamise kooskõlastamiseks, esitamiseks ning

tasumise nõudmiseks edastatud e-kirjad M.M.ile (dtl 45-49), millega hageja tõendab, et

hageja on püüdnud saada infot, kellele saan arve esitada, esitanud arve ning tuletanud

meelde selle tasumist.

(iv)

E-kirjavahetus seoses Xxx ürituse korraldamisega (dtl 51-67 ja 161-162), millega hageja

tõendab kostja heaks tegutsemist, s.h enda poolset protsessi juhtimist ehk turundustööd

projekti raames ning M.M.i osalemist protsessis.

(v)

X OÜ 04.03.2019 kujundustööde arve ja maksekorraldus selle arve tasumise kohta (dtl

129-130), millega hageja soovis tõendada, et oli õigus esitada arve Tõrva Vallavalitsusele.

(vi)

G. K.i digitaalallkirjastatud kirjalik selgitus (dtl 148).

(vii)

J. S.i digitaalallkirjastatud kirjalik selgitus (dtl 150).

4. Kostja hagiga ei nõustunud ning palus jätta selle rahuldamata. Kostja toetub asjas järgmistele

vastuväidetele:

(i)

Hageja nõue on tõendamata.

(ii)

Kostja ei ole sõlminud hagejaga käsunduslepingut ega andnud hagejale korraldusi seoses

Xxx ürituse turundustöödega.

(iii)

Kostja ei olnud 2019. a toimunud ooperietenduse Xxx korraldajaks. Tõrva vald oli üks

ürituse toetajatest. Korraldajaks oli SA X. Ürituse korraldusmeeskonda kuulusid erinevate

valdkondade esindajad, s.h M.M., kes on ka SA X juhatuse liige.

(iv)

16.01.2019 toimusid lepingueelsed läbirääkimised A-Kommunikatsiooniga, osales Xxx

korraldusmeeskond, mille üheks liikmeks oli M.M.. Koosolekul lepiti kokku et X koostab

hinnapakkumise. Kui leping oleks sõlmitud, oleks selle sõlminud SA X ürituse

korraldajana.

5. Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja 07.05.2019. a toetuslepingu Tõrva Vallavalitsuse

ning SA X vahel (dtl 77-78). Lisaks esitas kostja lingina viite Tõrva Vallavalitsuse 2019. a eelarve

seletuskirjale, millest nähtus, et kostja oli planeerinud juba 2018. aastal 2019. aasta eelarvesse toetuse

SA-le X kõnealuse ürituse korraldamiseks. Seletuskirja kostja eraldi dokumendina kohtule ei

esitanud, kuid hageja kinnitas, et ei vaidlusta seda asjaolud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud avalduse ja asja materjalidega, leiab, et hagi rahuldamisele ei kuulu.

7. Hageja poolt esitatud asjaoludest võib järeldada, et ta toetub suulise käsunduslepingu

eksisteerimisele enda ja kostja vahel ning nõuab käsundi täitmise eest tasu. VÕS § 619 sätestab, et

käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule

(käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles

on kokku lepitud. Käsundilepingu alusel tasu nõue saaks seega kuuluda rahuldamisele, kui hageja

tõendaks, et tema ja Tõrva Vallavalitsuse vahel on käsundusleping, ta on täitnud lepingust tuleneva

käsundi, lepingus on kokku lepitud käsundisaajale makstava tasu suuruses.

8. Hageja ei toetu asjaolule, et poolte vahel lepiti kokku käsunduslepingu alusel hagejale maksmisele

kuuluvas tasus. Samas, kui käsunduslepingu sõlmimine hageja ja kostja vahel leiaks tõendamist,

saaks tasunõude osas kuuluda kohaldamisele VÕS § 627. Nimelt ka juhul, kui käsunduslepinguga ei

ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu VÕS § 627 lg 1 kohaselt maksmisele, kui käsundi täitmist võib

mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või

kutsetegevuses. VÕS § 627 lg 2 näeb selleks puhuks ette, et kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud,

tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.

4(5)

9. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tõendatud, et hageja ja kostja vahel eksisteeriks

käsunduslepingust tulenev õigussuhe seoses Xxx nimelise ürituse turundustöödega.

10. Nimelt on hageja esitanud tõenditena e-kirjad (dtl 51-67 ja 161-162), millest nähtub, et ta on Xxx

nimelise ürituse korraldamise käigus suhelnud erinevate isikutega, s.h M.M., M.-E. L.iga ja G. K..

Hagejaga saab nõustuda selles, et kirjavahetusest nähtuvalt on ta (hageja juhatuse liige K. R.)

rääkinud kaasa nii ürituse visuaali (plakati) kujunduse, piletimüügi kui ka saali planeerimise

küsimustes.

Samas nähtu nimetatud tõenditest, miks, kelle korraldusel ja mis alusel ta seda tegi ning missuguses

funktsioonis ta seejuures tegutses.

11. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või

lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma (VÕS § 8). Leping sõlmitakse

pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe

(VÕS § 9 lg 1).

12. Seega selleks, et tuvastada lepingu olemasolu hageja ja kostja vahel, tuleks tuvastada kas hageja

on kostjale teinud pakkumuse lepingu sõlmimiseks ning kas kostja on selle ka pakkumuse vastu

võtnud (või vastupidi) või kas muul viisil saab lugeda antuks tahteavaldused, mille pinnalt saaks

järeldada, et hageja ja kostja on saavutanud kokkuleppe turundustööde osas käsunduslepingu

sõlmimises. Keskseks küsimuseks ongi antud juhul see, kas hageja on just kostjaga vahetanud

seesuguseid tahteavaldusi, millest saaks seesuguse lepingu sõlmimist järeldada.

13. Hageja toetub hagis asjaolule, et sai M.M.ilt korralduse Xxx visuaali väljatöötamise

korraldamiseks ning asus seejärel Xxx visuaali väljatöötamist korraldama. Seesugust korralduse

andmist ning tegutsemist saaks kohtu hinnangul tõlgendada VÕS § 9 mõistes käsunduslepingu

sõlmimisena vaid siis, kui hageja tõendaks, et korraldus on antud kostja nimel.

14. Hageja selgitas kohtuistungil, et kuivõrd M.M. oli xxx, järeldas hageja, et korraldus anti kostja

nimel. Hageja ei ole aga menetluses tõendanud korralduse saamist just kostjalt. Ka hageja poolt

esitatud G. K.li kirjalikust seletusest (dtl 148) nähtub, et kohtumine, millele X esindaja G. K. kaasas

hageja esindaja K. R.e, toimus Xxx korralduskomiteega mitte kostjaga. Seega ei saa eeltoodust

loogiliselt ka järeldada, et M.M. oleks sellel kohtumisel andnud korraldusi kostja nimel. Seesugust

asjaolu ei ole võimalik tuletada ka muudest tõenditest.

15. Eriti arvestades, et kostja on selgitanud, et Tõrva Vallavalitsus ei olnud Xxx korraldajaks vaid

seda üritust korraldas SA X. Tõrva Vallavalitsus oli ürituse toetajaks, mida tõendab kostja poolt

esitatud toetusleping (dtl 77-78). Hageja on viidanud, et see tõend ei kuulu arvestamisele, kuna

toetusleping on sõlmitud alles mais 2019. a, s.o peale hageja poolt käsunduslepingu alusel

turundustööde tegemist. Kohus nõustub siinkohal kostjaga selles, et asjaolu, et leping sündmuse

korraldamiseks oli sõlmitud hiljem, kui toimus korralduskomitee koosolek, millele hageja osales, ei

tõenda, et sündmuse korraldaja oleks olnud Tõrva Vallavalitsus. Kostja on toetunud lisaks ka Tõrva

Valla 2019. a eelarve seletuskirjale, millest nähtuvalt oli toetus planeeritud Tõrva valla 2019. aasta

eelarvesse ja juba 2018.aastal oli seega kavandatud ooperietenduse korraldamist toetada, mitte seda

valla poolt ise korraldada. Eelarve seletuskirjast nähtuvat asjaolu sündmuse valla eelarvest toetamise

kohta hageja kohtuistungil ei vaidlustanud. Kohus tuvastab, et seletuskirja lk 25-26 nähtuvalt on

tegevustoetusena summas 40 000 eurot kajastatud Tõrva keskväljakul korraldatava ooperi kulusid.

Samast nähtub, et tegevustoetused on mõeldud valla territooriumil tegutsevate külaseltsidele ja

muudele MTÜdele, kes tegutsevad antud paikkonna (kogukonna) inimeste teenuste osutamisega

(näit. kultuuri ja spordiüritused). Seega tuleb kostjaga nõustuda selles, et hoolimata toetuslepingu

hilisemast sõlmimisest, et saa lugeda Xxx korraldajaks Tõrva Vallavalitsust. Järelikult ei saa ka

M.M.i poolt Xxx korralduskomitee liikmena antud võimalikke korraldusi omistada Tõrva

Vallavalitsusele.

5(5)

16. Hageja toetub ka sellele, et ühispakkumise turundus- ja kommunikatsioonitööde teostamiseks tegi

Input OÜ ning X OÜ poolt G. K.. G. K.i 25.01.2019. a e-kirjast (dtl 44) ning turundusplaanist, milles

sisaldus ka hinnapakkumine (dtl 41-43) ei nähtu, et pakkumine oleks tehtud just kostjale. Pakkumisest

ei nähtu, otseselt kelle poolt ning kellele see pakkumine on tehtud. Ainuüksi asjaolust, et pakkumuse

üheks adressaadiks oli xxx M.M., ei saa järeldada, et pakkumine oli tehtud Tõrva Vallavalitsusele.

Ka ei nähtu ühestki tõendist, et pakkumine oleks kostja poolt vastu võetud, seega puudub ka selle

pakkumise osas vajalik nõustumus lepingu sõlmimiseks. Lisaks oli pakkumine tehtud peale seda, kui

hageja enda sõnul M.M.ilt käsundi täitmiseks korralduse sai.

17. Lepingu olemasolu hageja ja kostja vahel ei saa tuletada ka muudest hageja poolt esitatud

tõenditest. M.h hageja poolt esitatud tõenditest, millest nähtuvalt on X OÜ-le Xxx raames tehtud

kujundustööde eest tasunud Tõrva Vallavalitsus (dtl 129-130). Ka kolmandale isikule kostja poolt

arve tasumisest ei saa järeldada, et hageja ja kostja vahel oleks leping, mis annaks hagejale aluse

tasunõude esitamiseks kostjale.

18. G. K.i (dtl 148) ning J. S. (dtl 150) kirjalikest selgitustest ei nähtu, et hagejal oleks seoses Xxx

turundustöödega olnud õigussuhe kostjaga. Kummastki selgitusest ei nähtu, et üritust oleks jaanuaris

2019. a korraldanud Tõrva Vallavalitsus ning et M.M. oleks andnud korraldusi just kostja nimel.

19. Kokkuvõtteks, kuivõrd ei ole tuvastatav hageja ja kostja vahel lepingulise õigussuhte olemasolu,

ei saa hagejal olla kostja vastu tema poolt esitatud tasunõuet. Eeltoodust tuleneval puudub kohtul

vajadus kontrollida muid nõude rahuldamise eeldusi (s.h tasukokkuleppe olemasolu või selle

puudumisel mõistliku tasu suurust, käsundi täitmist, tasu sissenõutavaks muutumist). Kuivõrd Xxx

korraldajaks ei olnud Tõrva Vallavalitsus vaid SA X, ei saa hageja nõue kostja vastu tuleneda ka VÕS

§ 1018 ning hageja ka ei tugine asjas käsundita asjaajamisele.

20. Eeltoodust tulenevalt jääb hageja nõue rahuldamata.

21. Hageja ei ole käesolevas menetluses hoolimata kohtu selgitustest (dtl 89) taotlenud kostja

kaasamist ega asendamist. Järelikult ei saa kohus käesolevas asjas lahendada küsimust, kas hagejal

võiks olla nõue seoses Xxx võimalike turundustööde tegemisega mõne muu isiku vastu.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

22. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda.

23. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

24. Käesolevas asjas ei ole kostja menetluskulude nimekirja kohtu poolt määratud tähtajaks esitanud

ning kostjat esindas menetluses kostja töötaja. Kohus järeldab seega, et kostjal ei ole asjas

menetluskulusid tekkinud.

25. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik