2-18-16515/45 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 4. jaanuaril 2021

tsiviilkantselei Lubja 4 Tallinnas ja avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-18-16515

Kohtuasi

Osaühingu Polaris Invest hagi Osaühingu Saarest Arenduse

(likvideerimisel) vastu 12.09.2018 osanike üldkoosoleku

otsuste mittevastuvõtmise tuvastamiseks või alternatiivselt

tühisuse

tuvastamiseks

või

alternatiivselt

kehtetuks

tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

Hagihind 3500 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Osaühing Polaris Invest (registrikood 10640769,

asukoht Vana-Pärnu mnt 23 11614 Tallinn) lepinguline

esindaja C. T.

Kostja:

Osaühing

Saarest

Arenduse

(likvideerimisel,

registrikood 11237567, asukoht Rännaku pst 12 10917

Tallinn) lepinguline esindaja vandeadvokaat Leon Glikman

Kolmas isik kostja poolel: Mercury Holdings OÜ

(registrikood 12887149, aadress Rännaku pst 12, 10917

Tallinn) lepinguline esindaja vandeadvokaat Leon Glikman

Kohtuistungi toimumise aeg

23. november 2020

Resolutsioon

Jätta Osaühingu Polaris Invest hagi Osaühingu Saarest

Arenduse

(likvideerimisel)

vastu

12.09.2018

osanike

üldkoosoleku otsuste mittevastuvõtmise tuvastamiseks või

alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt

kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata

Menetluskulude jaotus

Hagimenetluse kulud jätta Osaühing Polaris Invest kanda ja

määrata kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Hageja nõue

1. Osaühing Polaris Invest (edaspidi ka hageja) palus kohtule esitatud hagis tuvastada, et

Osaühingu Saarest Arenduse (likvideerimisel) (edaspidi ka kostja) 12.09.2018 osanike

üldkoosolekul vastu võetud otsuseid päevakorrapunktis nr 2, millega kiideti heaks Osaühingu

Saarest Arendus (likvideerimisel) poolt 22.05.2012 OÜ-ga X x, x, x ja x kinnistute

võõrandamise lepingu sõlmimine, päevakorrapunktis nr 3, millega kiideti heaks Osaühingu

Saarest Arendus (likvideerimisel) poolt OÜ-ga X 28.06.2010 laenulepingu sõlmimine,

päevakorrapunktis nr 4, millega kiideti heaks Osaühingu Saarest Arendus (likvideerimisel)

poolt OÜ-ga X 15.05.2006 nõude loovutamise lepingu sõlmimine ja päevakorrapunktis nr 5,

millega kiideti heaks Osaühingu Saarest Arendus (likvideerimisel) likvideerija A. M. tegevus

üldkoosoleku kokkukutsumise aja seisuga 03.09.2018, ei ole vastu võetud või alternatiivselt,

et need on tühised või kehtetud.

Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

2. 12.09.2018 toimunud üldkoosolekul võeti vastu otsused kiita heaks: kinnistute müügileping

(punkt 2), laenuleping (punkt 3), nõude loovutamise leping (punkt 4) ja likvideerija tegevus

03.09.2018 seisuga (punkt 5). Väikeosanikud, s.h hageja, esitasid koosolekule otsuse

punktide 2-5 osas kirjalikud vastuväited, mis võeti koosoleku juhataja poolt vastu ja

protokolliti. Vastuväidetes asuti seisukohale, et koosoleku otsused päevakorrapunktides 2-4

loetletud tehingute heakskiitmiseks on tühised või alternatiivselt kehtetud, kuivõrd rikuvad

väikeosanike ja võlausaldajate huve ja õigusi ning äriühingu võlausaldajate kaitseks

kehtestatud seaduse sätteid ega vasta headele kommetele, samuti, et rikuti oluliselt otsuse

tegemise korda. Koosoleku otsused on vastuolus ka seaduse ja põhikirjaga.

3. Hageja põhistab hagi asjaoluga, et ta on esitanud T.S. ja suurosaniku vastu solidaarse kahju

hüvitamise nõude tsiviilasjas nr 2-17-7902, kuna T.S. tekitas oma ebalojaalse käitumisega

äriühingule kahju, suurosanik kasutades oma mõju äriühingu juhatuse liikmele sõlmis

äriühingule kahjulikke tehinguid ning T.S. poolt äriühingu eest ja nimel suurosanikuga

sõlmitud kinnistute müügileping, laenuleping ja nõude loovutamise leping on tühised või

alternatiivselt kehtetud. Seega on T.S. ja suurosaniku huvides tegutseva kolmanda isiku poolt

nimetatud tehingute heakskiitmine vastuolus võlausaldajate kaitseks seatud sätetega.

Päevakorrapunkt nr 5 rikub võlausaldajate kaitseks kehtestatud sätteid, kuna likvideerija on

tegutsenud T.S. ja suurosaniku huvides, vastuolus äriühingu huvidega väljendanud

seisukohta, et äriühingul puuduvad võimalused kinnistute tagasisaamiseks ja ta on teinud

kõik võimaliku, et äriühingul ei tekiks vara ja äriühing likvideeritaks võlausaldajate nõuete

rahuldamiseta.

4. Koosoleku otsuse punktid 2-5 on vastuolus heade kommetega, kuna kolmas isik võttis

nimetatud otsused vastu vastuolus äriühingu ja väikeosanike huvidega ainuisikuliselt

kasutades ära enamusosaniku jõupositsiooni. Lepingute heakskiitmine teenib ainult T.S.ga

seotud isikute s.h suurosaniku huve ning puudub põhjus, miks kiita heaks äriühingule

kahjulikke lepinguid, mis sõlmiti enam kui 6-10 aastat tagasi. Kinnistuste võõrandamine

teostati väikeosanike teadmata kasutades ära jõupositsiooni äriühingu juhtimisel.

5. Koosoleku otsuse punktide 2-5 vastuvõtmisel rikuti oluliselt otsuste vastuvõtmise korda.

Kolmas isik ei või hääletada koosoleku päevakorrapunktide 2, 3 ja 4 osas tulenevalt ÄS §

177 lõikest 1. Hageja on seisukohal, et kolmas isik on näilik osanik ning äriühingu osa

võõrandamine temale oli näilik tehing, kuivõrd tegelikkuses teostab äriühingu suhtes osaniku

õigusi jätkuvalt suurosanik. Kolmas isik tegutseb suurosaniku või muu T.S.ga või

suurosanikuga seotud isiku eest ja nimel n-ö nominaalosanikuna. Puudub mõistlik põhjendus,

miks kolmas isik oli nõus kiitma heaks oma vara vähendavad ja omandile kahjulikud

tehingud. Kuna koosoleku päevakorrapunktidega 2, 3 ja 4 otsustati kolmanda isiku poolt

heaks kiita tehingud, mille üks osapool on suurosanik, kelle eest ja nimel kolmas isik näiliku

osanikuna tegutseb, siis ei võinud ta huvide konflikti olukorras eeltoodud punktide osas

hääletada. Hageja on ka seisukohal, et äriühingu osa üleminek suurosaniku poolt kolmandale

isikule on äriühingu suhtes toimumata ning tegelikkuses ei ole selge, kas kolmas isik on

üldse äriühingu osanik, sest äriregistri kandel on äriühingu suhtes vaid informatiivne

tähendus. Osanikele ei ole vaatamata korduvatele teabenõuetele, sh kohtu vahendusel,

esitatud osaühingu osa väidetavat müügilepingut. Osaühingu likvideerija, kes samuti

ilmselgelt tegutseb vaid T.S. ja suurosaniku huvides väidab, et tema valduses lepingut ei ole.

Hageja soovis teostada ostueesõigust äriühingu osa võõrandamisel suurosaniku poolt

kolmandale isikule, kuid ostueesõigust ei ole saanud teostada, kuna ei ole esitatud osa

võõrandamise lepingut.

6. Koosoleku punktides 2 kuni 5 vastu võetud otsused on kehtetud, kuna kolmas isik võttis

koosolekul otsused vastu ainuisikuliselt kasutades ebaausalt oma suurosaniku eelist, et kiita

heaks äriühingu ja väikeosanike huvide vastased ning T.S. ja suurosaniku huvides tehtud

tehingud. Samuti kiitis kolmas isik väikeosanike huve kuritarvitades heaks likvideerija

tegevuse, kuivõrd likvideerija lähtus likvideerimismenetluse läbiviimisel vaid T.S. ja

suurosaniku huvidest ning on vastu kõikidele kohtumenetlustele, mis on algatatud äriühingu

või väikeosanike huvides ja kaitseks. Seejuures tegutsevad kolmas isik ja likvideerija samal

aadressil ning neil on erinevates kohtumenetlustes esindajaks sama vandeadvokaat. A.M. ei

täida

äriühingu

likvideerijana

likvideerija

kohustusi

kohaselt,

on

erapoolik,

ebaprofessionaalne ja äriühingule ebalojaalne. Tema tegevuse heaks kiitmine ainuisikuliselt

enamusosaniku poolt on heade kommete vastane ning seega kehtetu.

7. Hagejal on õiguslik huvi tuvastada, kas otsused on vastu võetud või mitte. Hageja on välja

toonud, et äriühingu osa üleminek suurosaniku poolt kolmandale isikule on äriühingu suhtes

toimumata, st kolmas isik ei ole kehtivalt äriühingu suurosanikuks saanud. Kolmas isik

kutsus kokku äriühingu 12.09.2018 koosoleku, kus kiideti tema poolt ainuisikuliselt heaks

kõik tehingud, mis võimaldasid T.S.l vastuolus äriühingu huvidega võõrandada kinnistud

äriühingu eest ja nimel enda kontrolli all olevale suurosanikule. Kui neid tehinguid oleks

äriühingu osanikud soovinud kinnitada nende tegemise ajal, siis ei oleks suurosanik saanud

nende poolt hääletada, kuivõrd otsustati tehingute tegemist temaga. Kuna kolmas isik on

näilik osanik ning äriühingu osa võõrandamine suurosaniku poolt temale oli näilik tehing,

siis ei võinud kolmas isik koosolekul vaidlustatud punktide osas hääletada. Kuna kolmas isik

ei saanud äriühingu osanikuks, siis on selleks jätkuvalt suurosanik, kuid tema 12.09.2018

koosolekul ei hääletanud. Samuti oleks tal 12.09.2018 koosolekul vastu võetud otsuste 2, 3 ja

4 hääletamisel olnud hääletuspiirang vastavalt ÄS § 177 lõikele 1. Tulenevalt eeltoodust ei

ole 12.09.2018 koosolekul otsuseid 2, 3, 4 ja 5 vastu võetud.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

8. Kostja ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata täies ulatuses. Vastuväidete kohaselt ei ole

hageja väljatoonud ega tõendanud ühegi üldkoosoleku otsuse vastuolu seaduse või

põhikirjaga ning puudus ÄS §-s 177 kehtestatud hääletamiskeeld, kuna kolmas isik ei olnud

ühegi üldkoosoleku otsuse adressaat ega heakskiidetava tehingu pool. Üldkoosoleku otsuse

tühisus on välistatud, kuna tühisus pole selliste üldkoosoleku otsuste suhtes tagajärjena otse

sätestatud, majandustehingute heakskiit ei ole vastuolus heade kommetega, jõustunud

otsustega tsiviilasjas nr 2-17-7902 on tuvastatud heakskiidetud tehingute kehtivus ja

majanduslik põhjendatus olukorras, kus kohtud kontrollivad iseseisvalt tehingute vastavust

headele kommetele, üldkoosoleku otsused ei riku juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või

muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet, kostjal puuduvad võlausaldajad ja

heakskiidetud tehingud ei olnud kahjustavad, mis on tuvastatud jõustunud kohtulahenditega

tsiviilasjas 2-17-7902 ja 2-17-9912, samuti hageja poolt esitatud lõppbilansiga, rikutud pole

ostuste vastuvõtmise korda.

9. Hageja on oma allkirjaga kinnitanud, et üldkoosolek on kokku kutsutud nõuetekohaselt, et

kolmas isik on osanik, kellel on 240 häält, et üldkoosolek on otsustusvõimeline, et

hääleõigust teostab osanike nimekirja kantud kolmas isik, nimekirja on kinnitanud juhatuse

õigustes olev likvideerija ning hageja, osanike nimekirja peab juhatus, kes on selle

kinnitanud, äriregistri kanded vastavad juhatuse poolt peetavale nimekirjale ning juhatuse

kinnitustele, hageja on õigeks võtnud, et kolmas isik omandas osaluse 2016.a notariaalse

lepingu alusel, sest viide ostueesõiguse teostamise soovile kinnitab kehtiva müügilepingu

olemasolu, ostueesõigus pole käesoleva vaidluse ese ning kostja pole selle õigussuhte

subjekt.

Kostja poolel kolmanda isiku seisukoha kokkuvõte

10. Kolmas isik kostja poolel ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata täies ulatuses.

Kohtuotsuse põhjendused

11. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et 12.09.2018 toimunud üldkoosolekul võeti vastu otsused

kiita heaks kinnistute müügileping (punkt 2), laenuleping (punkt 3), nõude loovutamise

leping (punkt 4) ja likvideerija tegevus 03.09.2018 seisuga (punkt 5); et hageja esitas

koosolekule otsuse punktide 2-5 osas kirjalikud vastuväited, mis võeti koosoleku juhataja

poolt vastu ja protokolliti; et hagejal on õigus otsuseid vaidlustada.

12. Pooled vaidlevad selle üle, kas 12.09.2018 üldkoosolekul on otsused vastuvõetud ning kas

vastuvõetud otsused on kehtivad.

13. Hageja taotles alternatiivselt esitatud nõuete järjekorra määramisel esmalt käsitleda

30.12.2019 avalduse punktis 4 esitatud tuvastusnõuet, mille kohaselt ei ole 12.09.2018

koosoleku punktides 2-5 toodud otsuseid vastu võetud.

14. Vastavalt ÄS § 182 lg-le 1 peab juhatus osanike nimekirja, milles tuleb näidata osanike

nimed, aadressid ja isiku- või registrikoodid, samuti nende osade nimiväärtused. Aadressi

ning isiku- ja registrikoodi suhtes kohaldatakse käesoleva seadustiku § 62; sama paragrahvi

lg 2 järgi võivad osanike nimekirjaga tutvuda osanikud, juhatuse ja nõukogu liikmed ning

pädevad riigiasutused, samuti teised isikud, kellel on õigustatud huvi. ÄS § 150 lõige 1

sätestab, et osaühingu suhtes loetakse osa võõrandamine toimunuks ja osanik vahetunuks

pärast osaühingule võõrandamisest teatamist ja osa ülemineku tõendamist ning ÄS § 150

lõike 3 kohaselt muudab osaühingu juhatus võõrandamisteate saamisel viivitamata osanike

nimekirja kanded võõrandamisest tulenevalt ning sama kehtib juhatusele teatatud muude

osanike nimekirja kantud andmete muutmise kohta.

15. ÄS § 172 lg 1 kohaselt saadab juhatus osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele.

Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil või elektronposti aadressil. Kui

osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, tuleb

teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise

korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist.

16. ÄS § 171 lg 4 kohaselt koostatakse osanike koosolekul seal osalevate osanike nimekiri,

millesse kantakse nende nimed ja nende osadest tulenev häälte arv ning koosolekul osalemise

viis, samuti osanike esindajate nimed. Kui osanik on hääletanud enne koosolekut

elektrooniliselt või posti teel, tuleb nimekirjas näidata ka hääletamise kuupäev. Nimekirjale

kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija, samuti koosolekul füüsiliselt kohal olev

osanik või tema esindaja. Riigikohus on lahendi 3-2-1-44-17 p-s 16 asunud seisukohale, et

kui osanik annab allkirja koosolekul koostatavale osalenud osanike nimekirjale, kinnitab ta

sellega oma kohalolu ja nõustumist koosoleku pidamisega.

17. 12.09.2018 üldkoosoleku kokkukutsumise teate, protokolli ja selle lisadega (I kd lk 118-124)

on tõendatud, et kostja likvideerija juhatuse liikme õigustes kutsus 03.09.2018 kolmanda

isiku taotlusel kokku osanike üldkoosoleku, edastas koosoleku kokkukutsumise teated koos

otsuste eelnõudega kõigile osanikele e-kirjadega, et kokkukutsumise teates anti osanikele

võimalus tutvuda otsuste eelnõudega seotud dokumentatsiooniga ning, et üldkoosolekul

osalesid kõik osanikud. Likvideerija kinnitas ÄS § 171 lg-ga 4 ja §-ga 182 vastavuses

osanike nimekirja. Koosoleku protokolliga on tõendatud veel, et hageja hääletas poolt

päevakorra punktide hääletamise eel otsuse poolt, mille kohaselt on üldkoosolek

otsustusvõimeline, et sellel osalevatel osanikel on kokku 400 häält, sealhulgas kolmandal

isikul 240 häält ning päevakorra punkti 1 poolt üldkoosoleku juhataja ja protokollija valimise

kohta. Hageja kinnitas 12.09.2018 üldkoosolekul oma allkirjaga osanike nimekirja ning

seega nõustus üldkoosoleku pidamisega. Päevakorrapunktides 2-5 vastuvõetud otsustele

hääletas hageja vastu, viidates seejuures kirjalikult esitatud vastuväidetele, mis võeti

protokolli juurde. Protokollist nähtuvalt võeti otsuste p-d 2-5 vastu 60%-se häälteenamusega,

seega tuleb lugeda need häälteenamusega vastuvõetuks.

18. Protokollile lisatud hageja ja teiste väikeosanike vastuväidetest (I kd lk 124) nähtub, et

hageja tugines otsuste kehtetuse ja tühisuse tuvastamise alustele, s.h ÄS § 177 lg-le 1 ja

lisaks väitis, et väikeosanikele ei ole selge, kas kolmas isik on üldse osaühingu osanik.

Eelnevast nähtuvalt on hageja käitumine 12.09.2018 üldkoosolekul hääletamisel ja

vastuväidete esitamisel ebajärjekindel ja vastuoluline, sest seades küll kahtluse alla kolmanda

isiku osanikuks olemise, nõustus ta samal ajal osaühingu osanike nimekirjaga ja hääletas

koosoleku otsustusvõimelisuse ja päevakorra p 1 hääletamisel poolt.

19. Hageja on korduvalt esile toonud nii hagis kui ka oma nõuetes kostja likvideerija vastu (I kd

lk 41-43, 103-108), et talle on teatavaks saanud, et 26.02.2016 sõlmiti Tallinna notar R. K.

juures X OÜ, kes oli 24000 EEK-ise osa omamisega kostja osanik ja kolmanda isiku vahel

osa müügileping, millega X OÜ võõrandas osa kolmandale isikule; et osa müüja ja

osaühingu juhatuse isiku - T.S., kokkulangevusega tuleb lugeda müügileping müüja poolt

äriühingule esitatuks ning samuti, et hageja soovib teostada ÄS § 149 lg 2 järgi

ostueesõigust. Ostueesõigust saab teostada vaid kehtiva lepingu puhul, järelikult tunnistab

ostueesõigust teostada sooviv isik lepingu kehtivust ja omandi üleminekut. Ka kohtule

esialgselt, 2.11.2018, esitatud hagis oli hageja seisukohal, et kostja osanike üldkoosoleku

otsused on vastuvõetud, kuid need on kas kehtetud või tühised. Seega on hageja kuni hagi

täiendamiseni uue nõudega 27.12.2019 olnud järjepidevalt seisukohal, et müügitehing on

toimunud ja osa on üle läinud kolmandale isikule. Riigikohus on otsustes nr 2-16-11216, p

23 ja 3-2-1-16-13, p 12, 3-2-1-55-14, p 23, 41-43, 3-2-1-156-12, p 12, 3-2-1-55-14, p 23 ja

24 esile toonud, et hääletuskeeldu rikkuv otsus võib olla kehtetu, mitte tühine ega

mittevastuvõetuks osutuv ning, et valesti kindlaks tehtud hääletustulemuse tagajärjeks saab

olla vaid otsuse kehtetuks tunnistamine, mitte aga otsuse puudumise tuvastamine. Seega on

maakohus eelnevalt loetletu kohtupraktikale tuginedes seisukohal, et hageja poolt esile

toodud ÄS § 177 lg-s 1 sätestatud hääletuskeeld on otsuse kehtetuse tuvastamise aluseks,

mitte otsuse mittevastuvõetuks tuvastamise alus. Otsuse mittevastuvõtmisele hääletuskeelu

tõttu tugines hageja alles 27.12.2019 menetlusdokumendis, seega pärast 3 kuulise otsuse

kehtetuse vaidlustamise tähtaja (TsÜS § 38 lg 5; ÄS § 178 lg 1) möödumist. Seega on hageja

antud nõue aegunud ja kohus kohaldab kostja taotlusel nõudele aegumist.

20. Kohus on seisukohal, et hageja täiendatud hagis esitatud väited selle kohta, et kolmas isik ei

ole kostja 24 000 EEK-i osa omanik, on ka paljasõnalised ja tõendamata. Kostja e-äriregistri

teabesüsteemi väljavõttest (I kd lk 12-13, 145) nähtuvalt omab kolmas isik 24 000 EEK-i osa

kostjast. Äriregistri kannetest nähtub, et X OÜ osaniku õiguste lõppemise kanne on tehtud

26.02.2016 ja samast kuupäevast on kolmanda isiku kohta tehtud osaniku kanne. Antud

kannete kuupäevad langevad kokku hageja väitega, et osa võõrandamine toimus 26.02.2016.

Järelikult tehti samaaegselt võõrandamisega ka kandemuudatused. Kostja likvideerija

aruandest kohtule (I kd lk 45-46) nähtub, et kolmas isik omab 60% osaühingu häältest.

Vastavalt ÄS § 84 p-le 4 kantakse äriregistrisse osanike nimed ning vastavalt ÄS § 34 lg-le 2

kehtib kanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi

teadma, et kanne ei ole õige. Kohtul puudub alus kahelda äriregistri kannete õigsuses ja

likvideerija poolt kohtule likvideerimismenetluse käigus esitatud aruande tõesuses. Hageja ei

ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis kummutaks antud tõendites kajastuva teabe.

21. ÄS § 148 lg 5 järgi annab osa osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja

osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas

ettenähtud õigused. ÄS § 168 sätestab osanike pädevuse, mille järgi võivad osanikud

muuhulgas võtta vastu äriühingut puudutavaid otsuseid. Vastavalt ÄS § 171 lg-le 4, 172 lg-le

2 teostab osast tulenevaid õigusi osanike nimekirja kantud isik.

22. Hageja ei ole tõendanud mitte ühegi tõendiga oma väiteid selle kohta, et X OÜ osa

müügitehing kolmandale isikule oli näilik, sest pooled ei soovinud tehingule õiguslikke

tagajärgi. Kolmas isik on likvideerijale kostja osanike koosoleku kokkukutsumise taotlusega,

12.09.2018 koosolekul osalemise ja hääletamisega osalenud reaalselt osaühingu tegevuses ja

kasutanud osast tulenevaid osaniku õigusi (I kd lk 118-124). Hageja väidetud sama aadressi

või sama lepingulise esindaja kasutamine ei anna alust järeldada müügitehingu näilikkust.

Samuti ei saa sellist järeldust teha väite pinnal, et hagejal ei ole olnud võimalik kontakti

saada kolmanda isiku omaniku ja seadusliku esindaja A. P., mistõttu võib olla tegemist

variisikuga. Seejuures ei mõjuta juhatuse liikme isik mingil moel tehingute kehtivust. Seega,

tuginedes eeltoodule kogumis, tuleb hagi tuvastusnõudes, et otsuseid ei ole vastu võetud jätta

rahuldamata.

23. Järgmise alternatiivina on hageja palunud tuvastada otsuste kehtetus, mille asjaolud on välja

toodud 02.11.2018 hagiavalduse punktides 2.2.4 ja 2.2.5. Hageja ei viita vaidlustatud otsuse

punktides ühelegi vastuolule konkreetse seaduse või põhikirjaga.

24. TsÜS § 38 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või

põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse

kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka juhul, kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige

kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks

eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus

võimaldab seda eesmärki saavutada.

25. ÄS 178 lg 1 järgi võib kohus osaühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada

seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm

kuud, alates osanike otsuse vastuvõtmisest.

26. TsÜS § 111 lg 1 sätestab, et kui tehingu kehtivus sõltub kolmanda isiku nõusolekust, võib

kolmas isik nõusoleku andmise või sellest keeldumise avaldada tehingu teinud isikule,

mitmepoolse tehingu puhul ka tehingupoolele. Nõusolek võib olla tehingu tegemisele eelnev

või antud tagantjärele (heakskiit). TsÜS § 113 kohaselt kui tehing on heaks kiidetud,

kehtivad heakskiidu õiguslikud tagajärjed alates tehingu tegemisest, kui seadusest või poolte

kokkuleppest ei tulene teisiti. Kohtupraktikast (Riigikohtu lahendid 2-17-1725, p 15.2, 3-2-1-

81-15, p-d 16-17, 3-2-1-26-17, p 9, 3-2-1-81-1, p 17, 3-2-1-26-17, p 9, 3-2-1-81-15, p 17; 3-

2-1-74-15, p 14 ja 3-2-1-26-17, p 13) tuleneb samuti, et osanike koosolek saab tehingu

tagantjärele heaks kiita, et see puudutab ka juhatuse liikmega sõlmitud tehingut, et

heakskiidul on TsÜS § 113 tagajärjed, mis tähendab, et heakskiit on tagasiulatuv ja kinnitab

tehingu kehtivust algusest peale. Vastavalt ÄS § 168 lg 1 p-le 10 oli tehingute heakskiit

koosoleku pädevuses ja ÄS § 168 lg-st 2 tulenevalt ei ole osaühingu koosoleku pädevus

piiratud, mistõttu ta võib vastu võtta otsuseid ka kõigis juhatuse pädevuses olevais

küsimustes. Seega võis koosolek lisaks tehingute heakskiitmisele kiita heaks ka likvideerija

tegevuse ega ole seetõttu seadusega vastuolus ega kehtetu.

27. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, et koosoleku

punktides 2-5 vastu võetud otsused on kehtetud põhjusel, et kolmas isik võttis koosolekul

otsused vastu ainuisikuliselt kasutades ebaausalt oma suurosaniku eelist, et kiita heaks

äriühingu ja väikeosanike huvide vastased ning T.S. ja suurosaniku huvides tehtud tehingud

ning, et ta kiitis väikeosanike huve kuritarvitades heaks likvideerija tegevuse, kuivõrd

likvideerija lähtus likvideerimismenetluse läbiviimisel vaid T.S. ja suurosaniku huvidest ning

on vastu kõikidele kohtumenetlustele, mis on algatatud äriühingu või väikeosanike huvides ja

kaitseks, samuti, et kolmas isik ja likvideerija tegutsevad samal aadressil ning neil on

erinevates kohtumenetlustes esindajaks sama vandeadvokaat.

28. Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas 2-17-7902 on tõendatud, et hageja hagi T.S. ja X OÜ

vastu kahju hüvitamise nõudes jäeti rahuldamata. Hageja pidas kostjale tekkinud kahjuks

majandustegevuse keskmeks olevate kinnistute võõrandamist 22.05.2012 alla kinnistute

omandamisaegse väärtuse. Kohus tuvastas antud otsuses, et hageja väited T.S. ja X OÜ poolt

käesolevas asjas olevale kostjale Saarest Arenduse OÜ-le (likvideerimisel) kahju tekitamisest

seoses kinnistute võõrandamisega alla turuhinna ei ole tõendatud, et kinnistuste

võõrandamisest saadud tulu tasaarvestati kostja asja ülalpidamisest tekkinud võlgadega X

OÜ ees, mille tulemusena kostja vabanes oma võlast VÕS § 186 p 2 alusel, et T.S. ei olnud

laenulepingu poolteks olnud kostja ja X OÜ kui juriidiliste isikute osanikuks ega tehingust

kasusaajaks ega teinud tehinguid enda majanduslikes huvides. Samuti tegi kohus tsiviilasjas

2-17-7902 kindlaks, et puuduvad tõendid selle kohta, et X OÜ oli T.S. kontrolli all või, et X

OÜ tegelikuks kasusaajaks on T.S. lähikondsed. Kohtuotsus jõustus 06.11.2019 Tallinna

Ringkonnakohtu otsusega (II kd lk 148-155).

29. Järelikult on jõustunud kohtuotsusega tõendatud, et hageja hagiavalduses toodud etteheited

T.S. ja X OÜ kohta on täies ulatuses põhjendamatud. Hageja esitatud tõendid T.S. ja X OÜ jt

isikute tehtud tehingute kohta, mis olid esitatud tsiviilasjas 2-17-7902 ning teises tsiviilasjas

esitatud menetlusosaliste seisukohad tuleb käesolevas asjas jätta tähelepanuta, kuna need ei

ole asjassepuutuvad. Kohus ei saa anda käesolevas asjas hinnanguid T.S. ja X OÜ või ka

teiste isikute tehingutele ja toimingutele, keda ei ole asjas kostjatena kaasatud ega vaadata

uuesti läbi teiste menetlusosaliste suhtes jõustunud tsiviilasja.

30. ÄS §-i 177 lg 1 järgi ei või osanik hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest

või vastutusest, nõusoleku andmist osanikule tema osa võõrandamiseks, osaniku ja

osaühingu vahel tehingu tegemist või osanikuga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus

või õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad selle

kontrollimist või hindamist, milline on osaniku või tema esindaja tegevus juhatuse või

nõukogu liikmena. Esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei arvestata.

31. Kohtule esitatud protokolliga, registrikaartide väljatrükkide ja lepingutega (I kd lk 21-26, 28-

30, 68-72) on tõendatud, et koosolek ei kiitnud heaks mitte ühtegi tehingut, mille pooleks

oleks olnud tehingute tegemise ajal kolmas isik või mis oleks tehtud tema suhtes. Järelikult

on hageja viide ÄS § 177 rikkumisele põhjendamata ja tõendamata.

32. Hageja ei ole esitanud tõendeid ka selle kohta, et kolmas isik võttis koosolekul otsused vastu

ebaausalt või T.S. huvides. Väide, et kolmanda isiku ainuosanik A.P. tegutses T.S. huvides

on samuti tõendamata. Üksnes asjaolu, et isikud kasutavad sama aadressi või asjaajamisel või

kohtuvaidlustes sama lepingulist esindajat, ei tähenda nende ühiseid huve ega ühist

tegutsemist. Heakskiidetud tehingute vastaspooleks ei olnud T.S. ega X OÜ ning T.S. ei

olnud X OÜ osanikuks. X OÜ osanikuks oli R, kelle osanikuks ei olnud tehingute ajal T.S. (I

kd lk 12- 13, 28-30).

33. Tõendamata on hageja väited selle kohta, et 26.02.2016 notariaalne leping, millega kolmas

isik omandas osaluse võidi sõlmida hääletamiskeelu vältimiseks, kuna osa müügitehing

sõlmiti ligikaudu kaks ja pool aastat varem, kui toimus vaidlustatud koosolek. Kohus

tuvastas ka eelpool, et kolmas isik on likvideerijale kostja osanike koosoleku

kokkukutsumise taotlusega, 12.09.2018 koosolekul osalemise ja hääletamisega osalenud

reaalselt osaühingu tegevuses ja kasutanud osast tulenevaid osaniku õigusi (I kd lk 118-124).

kolmanda isiku osanikuks olemises ei ole kahelnud ka kostja erinevad juhatuse liikmed.

34. Hageja ei ole väljatoonud ega tõendanud ühegi koosoleku otsuse vastuolu põhikirjaga ning

kohus ei ole otsuste sisu ja põhikirja võrdlemisel tuvastanud.

35. Tõendamata on hageja väited, et kolmas isik kiitis väikeosanike huve kuritarvitades heaks

likvideerija tegevuse, kuivõrd likvideerija lähtus likvideerimismenetluse läbiviimisel vaid

T.S. ja suurosaniku huvidest ning on vastu kõikidele kohtumenetlustele, mis on algatatud

äriühingu või väikeosanike huvides ja kaitseks, samuti, et A.M. ei täida äriühingu

likvideerijana likvideerija kohustusi kohaselt, on erapoolik, ebaprofessionaalne ja äriühingule

ebalojaalne.

36. Kostja likvideerija ja hageja kirjavahetusest ning kohtumäärusega kohaldatud vastusest

teabenõudele (I kd lk 41-43, 48, 103-108) nähtub, et likvideerija ei ole esitanud hagejale

nõutud dokumenti – X OÜ ja kolmanda isiku vahel sõlmitud osa müügilepingut, kuna

müügilepingut likvideerijal ei ole ning see ei ole vajalik likvideerimismenetluse läbiviimisel.

Hageja ei ole tõendanud vastupidist. Kostja juhatus teeb ÄS § 150 lg 1 ja 3 alusel osanike

nimekirja kanded pärast osaühingule võõrandamisest teatamist ja osa ülemineku tõendamist.

Kuna kostja ei ole müügilepingu pooleks, siis ei ole ta isikuks, kelle valduses äriseadustiku

või põhikirja kohaselt peaks olema osa müügileping. Hageja osaniku ostueesõiguse

teostamisega tõstatatud probleemid ei ole käesoleva vaidluse esemeks ning kostja pole selle

õigussuhte subjekt, mistõttu ei anna kohus sellele käesolevas asjas hinnangut.

37. Kostja likvideerija 20.04.2018 vastust tsiviilasjas 2-17-7902 (I kd lk 108) ei saa pidada

hageja suhtes pahatahtlikuks käitumiseks, kuna likvideerija kujundas oma seisukoha

menetluse suhtes vastavalt talle teadaolevale teabele ja kostja piiratud majanduslikele

võimalustele. Kostja likvideerija arvamus hagi perspektiivituse osas langes kokku kohtute

otsustega, seega ei olnud see hageja ega teiste väikeosanike suhtes pahatahtlik ega kahjustav.

38. Kirjavahetusest nähtub ka, et hageja ei esitanud likvideerijale ühtegi nõuet kostja vastu, mille

alusel oleks likvideerija saanud teda likvideerimismenetluses pidada võlausaldajaks, v.a

likvideerija tunnistatud kostja 50 eurost võlga hageja ees, mis seisnes kohtumäärusest

tulenevas menetluskulus ja mis tasuti hagejale 19.09.2017. Kostja lõppbilansist nähtuvalt on

kostja kohustused ja omakapital kokku 993 eurot (I kd lk 53). Lõppbilanssi hageja ei

vaidlustanud.

39. 30.10.2018 kohtumäärusega on tõendatud, et kostja likvideerija A.M. küll vabastati

maakohtu poolt ametist ja uueks likvideerijaks määrati L. M., kuid Tallinna Ringkonnakohtu

8.02.2019 kohtumäärusega tühistati maakohtu määrus. Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud

kohtuotsusega

on

tõendatud,

et

kohtu

hinnangul

ei

ole

likvideerija

A.M.

likvideerimismenetlust läbi viies rikkunud oma kohustusi maakohtu väidetud viisil ega

jätnud oma kohustusi täitmata. 27.06.2019 Harju Maakohtu otsusega vabastati pärast

maakohtu 30.10.2018 kohtumääruse tühistamist likvideerijaks määratud L. M. (I kd 136-139,

II kd lk 117-120). Eeltoodule tuginedes ei saa kohus pidada likvideerija A.M. tegevuse

heakskiitmist seadusega ega põhikirjaga vastuolus olevaks ja seetõttu kehtetuks.

40. Seega tuginedes eeltoodud tõenditele kogumis, tuleb alternatiivne hagiavalduse nõue kostja

12.09.2018 osanike otsuste p-de 2-5 kehtetuks tunnistamiseks jätta rahuldamata.

41. TsÜS § 38 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena

seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub

juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet

või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse

tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud.

42. ÄS 1771 lg 1 kohaselt on osanike otsus on tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate

kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele,

samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse

tegemise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.

43. 12.09.2018 koosoleku päevakorrapunktide 2-5 vastuvõetud otsustega majandustehingute

heakskiitmiseks ei riku osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu

kehtestatud seaduse sätet. Tehingutele antud heakskiidud ei ole ka vastuolus heade

kommetega, kuna jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-17-7902 tuvastati heakskiidetud

tehingute kehtivus, majanduslik põhjendatus, kostja vabanemine tasaarvestuse tulemusena

oma võlast X OÜ ees ning, et T.S. ei olnud laenulepingu poolteks olnud kostja ja X OÜ kui

juriidiliste isikute osanikuks ega tehingust kasusaajaks ega teinud tehinguid enda

majanduslikes huvides ega omanud kontrolli X OÜ üle, ega olnud X OÜ ja kostja tehingust

tegelikuks kasusaajaks. Kuivõrd heakskiit anti legaalsetele ning majanduslikult otstarbekatele

ja põhjendatud tehingutele, siis ei ole need vastuolus heade kommetega ega riku

võlausaldajate ega avalikku huvi. Kostja likvideerija koostatud lõppbilansiga on tõendatud ka

kostjal võlausaldajate puudumine. Hageja ei ole kostja võlausaldajaks, kuna tal puudub nõue

kostja vastu.

44. Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud kohtuotsusega on tõendatud, et kostja

likvideerija ei ole likvideerimismenetlust läbi viies rikkunud oma kohustusi ega jätnud oma

kohustusi täitmata ning otsustas tema likvideerijana tegevuse jätkamise, siis ei ole ka

likvideerija tegevuse heakskiitmine vastuolus heade kommetega ega riku võlausaldajate ega

avalikku huvi.

45. Kohus ei ole tuvastanud ka koosoleku kokkukutsumise korra ega otsuste vastuvõtmise korra

rikkumist, koosolekul osalesid kõik osanikud, s.h hageja, mis tõendab koosoleku

kokkukutsumise teate kättesaamist, osanike nimekirja kinnitas juhatuse õigustes olev

likvideerija ja üldkoosolek oli otsustusvõimeline. Kohus tuvastas ka eelpool, et hääleõigust

teostanud kolmas isik on kohtule esitatud ja eelpool käsitletud tõendite kohaselt 60% osa

omanik, omas koosolekul 240 häält ning otsused võeti vastu häälteenamusega. Hageja ei ole

tõendanud vastupidist. Seega tuleb jätta hagi rahuldamata ka alternatiivselt esitatud nõudes

tuvastada 12.09.2018 osanike koosoleku otsuste p-de 2-5 tühisus.

Menetluskulude jaotus

46. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb jätta hagimenetluse kulud TsMS § 162 lg 1

alusel hageja kanda.

47. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja

lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

48. Kohus on seisukohal, et antud asjas on otstarbekas menetluskulud kindlaks määrata pärast

kohtuotsuse jõustumist.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik