2-20-18949/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMäärata Mittetulundusühing SAMM (kustutatud) likvideerijaks Indrek Põder telefoninumber +3725 6840 098, e-post: indrek@asisconsult.ee, info@asisconsult.ee).
Legislator headnote
AI generated2-20-18949/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Määrata Mittetulundusühing SAMM (kustutatud) likvideerijaks Indrek Põder telefoninumber +3725 6840 098, e-post: indrek@asisconsult.ee, info@asisconsult.ee).
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Andres Suik
Määruse tegemise aeg ja koht
31.12.2020, Tallinn
Vanemkohtujurist
Triin Taada
Tsiviilasja number
2-20-18949
Tsiviilasi
M S avaldus Mittetulundusühing SAMM (kustutatud)
likvideerimise
algatamiseks
ja
likvideerija
määramiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Avaldaja: M S (isikukood xxx, elukoht xxx);
Avaldaja lepinguline esindaja: Aire Põder (ASIS Consult
OÜ, asukoht Lasnamäe 4B-8, 11412 Tallinn, e-post:
aire@asisconsult.ee);
Puudutatud
isik:
Mittetulundusühing
SAMM
(kustutatud 10.07.2019, registrikood 80314190).
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine ja likvideerija määramine
RESOLUTSIOON
1. Võtta avaldus menetlusse.
2. Rahuldada
avaldus
ja
algatada
Mittetulundusühing
SAMM
(kustutatud,
registrikood 80314190) likvideerimismenetlus.
3. Määrata Mittetulundusühing SAMM (kustutatud) likvideerijaks Indrek Põder
(isikukood xxx, ASIS Consult OÜ, asukoht Lasnamäe 4b-8, 11412 Tallinn,
telefoninumber +3725 6840 098, e-post: indrek@asisconsult.ee, info@asisconsult.ee).
4. Kohustada
likvideerijat
Indrek
Põder
viivitamata
kohtule
teatama
likvideerimismenetluse lõpetamisest ja Mittetulundusühingu SAMM registrist
kustutamisest. Pärast likvideerija tegevuse lõpetamist tuleb esitada kohtule aruanne
ülesannete täitmise ja likvideerimise käigu kohta. Kui juriidilise isiku likvideerimine
ei ole lõppenud ja isikut ei ole 1. novembriks 2021 registrist kustutatud, tuleb
nimetatud kuupäevaks esitada aruanne senise tegevuse kohta (ülevaade
likvideerimise käigust, seisukoht pankrotiavalduse esitamise vajalikkuse või
majandusaasta aruande esitamise osas) ning teatada põhjus, miks likvideerimist ei
ole lõpule viidud. Järgnevad aruanded tuleb esitada iga poole aasta järel alates
nimetatud kuupäevast kuni registrist kustutamise ja lõpparuande esitamiseni.
Teadetes ja aruannetes tuleb viidata tsiviilasja numbrile.
5. Jätta menetluskulud Mittetulundusühing SAMM (kustutatud) kanda. Välja mõista
Mittetulundusühingult SAMM (kustutatud) menetluskuluna riigilõiv 50 eurot M S
kasuks.
2-20-18949
2 (5)
6. Toimetada kohtumäärus kätte avaldajale ja kohtu määratud likvideerija kaudu
Mittetulundusühingule SAMM (kustutatud). Kohtumäärus kehtib ja kuulub
täitmisele alates selle edastamisest avaldajale ja puudutatud isikule, s.o alates
31.12.2020.
7. Edastada kohtumäärus kande tegemiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale.
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võivad avaldaja või Mittetulundusühing SAMM (kustutatud) esitada
määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates
määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.
Kohtu selgitused
Mittetulundusühingu likvideerija on muu hulgas kohustatud:
Likvideerijatel on juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise olemusega.
Likvideerimine
ei
mõjuta
liikmete
omavahelisi
õigussuhteid
ega
liikmete
suhteid
mittetulundusühinguga, kui seadusest ja likvideerimise olemusest ei tulene teisiti. Likvideerijad
lõpetavad mittetulundusühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad
võlausaldajate nõuded ja jaotavad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara selleks
õigustatud isikute vahel. Likvideerijad ei pea vara müüma, kui see ei ole vajalik võlausaldajate
nõuete rahuldamiseks või järelejäänud vara jaotamiseks õigustatud isikute vahel ning kui
üldkoosolek annab selleks nõusoleku. Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on
vajalikud mittetulundusühingu likvideerimiseks (MTÜS § 45 lg-d 1-4).
Likvideerijatest juhatuse liikmete esindusõigus likvideerimise puhul ei muutu, kui põhikirjaga,
üldkoosoleku otsuse või kohtumäärusega ei nähta ette esindusõiguse muutumist ühiseks esinduseks
või ainuesinduseks. Üldkoosoleku otsuse või kohtumäärusega nimetatud likvideerijad võivad
mittetulundusühingut esindada üksnes ühiselt, kui üldkoosoleku otsuse või kohtumäärusega ei ole
ette nähtud, et likvideerijad või osa neist võivad esindada mittetulundusühingut üksinda või
mitmekesi. Seaduses sätestatust erinev esindusõiguse jaotus kehtib kolmandate isikute kohta üksnes
juhul, kui see on kantud registrisse (MTÜS § 46).
Likvideerijad avaldavad viivitamata teate mittetulundusühingu likvideerimismenetlusest ametlikus
väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teada olevatele võlausaldajatele peavad likvideerijad
likvideerimisteate saatma. Likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajatel tuleb esitada oma
nõuded kahe kuu jooksul teate avaldamisest (MTÜS § 47 lg-d 1-2).
Võlausaldajad peavad teatama likvideerijatele kahe kuu jooksul likvideerimisteate avaldamisest
arvates kõigist oma nõuetest mittetulundusühingu vastu. Teates märgitakse nõude sisu, alus ja
suurus ning sellele lisatakse nõuet tõendavad dokumendid. Nõudest õigeaegselt teatamata jätmine
ei mõjuta nõude kehtivust ega piira võlausaldaja õigust likvideerimisel olevat mittetulundusühingut
kohtus hageda. Likvideerijad rahuldavad mittetulundusühingule teada olevad võlausaldajate nõuded
sõltumata nõuetest teatamisest. Kui mittetulundusühingule teada olev võlausaldaja ei ole nõuet
esitanud ja nõuet ei ole mittetulundusühingust sõltumatutel põhjustel võimalik rahuldada,
hoiustatakse hoiustamistingimuste olemasolul võlausaldajale kuuluv raha. Kui kohustust ei ole
likvideerimise ajal võimalik täita või kui nõue on vaieldav, ei või mittetulundusühingu vara
õigustatud isikute vahel jagada, kui vaidlusalust rahasummat ei ole hoiustatud või võlausaldajale ei
ole antud piisavat tagatist (MTÜS § 48 lg-d 1-4).
Kui likvideeritava mittetulundusühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks,
peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse (MTÜS § 49).
Pärast likvideerimise lõppemist esitavad likvideerijad avalduse mittetulundusühingu registrist
kustutamiseks (MTÜS § 52 lg 1).
Likvideerijad annavad mittetulundusühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või
muule usaldusväärsele isikule (MTÜS § 54 lg 1 esimene lause).
2-20-18949
3 (5)
Kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud
korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada (TsMS § 477²).
MENETLUSE KÄIK
1. Mittetulundusühing SAMM kustutati registrist mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) §
361 lõike 3 alusel 10.07.2019 ehk majandusaasta aruande mitteesitamise tõttu. Avaldaja esitas
23.12.2020 Harju Maakohtule avalduse täiendava likvideerimise läbiviimise nõudes, mille
kohaselt kuulub puudutatud isikule isiklik kasutusõigus kinnisasjal asukohaga xxx (registriosa
nr xxx). Avaldaja ja xxx vald soovivad lõpetada 06.10.2011 sõlmitud isikliku kasutusõiguse
seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu ning kustutada kinnistu registriosa nr xxx kolmandast
jaost kande isikliku kasutusõiguse kohta puudutatud isiku kasuks. Selleks on vajalik taastada
puudutatud isiku õigused, et likvideerija saaks sõlmida lepingu lõpetamise kokkuleppe ja anda
nõusoleku isikliku kasutusõiguse kustutamiseks. Lisaks kuuluvad puudutatud isikule laste
mänguväljaku
atraktsioonid,
mis
on
toodetud
xxx
poolt.
Avaldaja
soovib
likvideerimismenetluse käigus laste mänguväljaku atraktsioonid anda üle xxx vallale, milleks
on vajalik taastada puudutatud isiku õigused, et likvideerija saaks sõlmida lepingu esemete
üleandmiseks xxx vallale. Kuna puudutatud isik on registrist kustutatud ja talle kuulub vara,
siis palub avaldaja kohtul otsustada täiendav likvideerimine ning määrata likvideerijaks
avaldaja. Avalduselt on tasutud riigilõiv 50 eurot.
2. Kohus jättis avalduse 28.12.2020 määrusega käiguta ja kohustas avaldajat esitama uue
likvideerija kandidaadi ja tema kirjaliku nõusoleku koos põhistustega, samuti likvideerija
seisukoha likvideerija tasu ja kulude osas ning juhul kui avaldaja kohtu määratud tähtajaks
likvideerija kandidaati ei esita, tuli avaldajal tasuda likvideerija tasu ja kulude katteks ettemaks
summas 300 eurot. Avaldaja esitas 30.12.2020 uue likvideerija kandidaadi Indrek Põder
nõusoleku ning kandidaadi seisukoha likvideerija tasu ja kulude osas. Indrek Põder kinnitas, et
ei soovi saada eraldi likvideerija tasu ja kulud seoses sellega puuduvad.
KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kohus otsustab juriidilise isiku likvideerimismenetluse algatamise ja likvideerija määramise
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 11 alusel hagita menetluses. TsMS § 477
lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita
menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes TsMS § 477 lg-st 7 kontrollib kohus avalduse
vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud
vastuväiteid.
4. MTÜS § 36¹ lg 6 sätestab, et kui pärast mittetulundusühingu registrist kustutamist ilmneb, et
mittetulundusühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja
otsustada likvideerimise. Mittetulundusühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast
mittetulundusühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab
võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete
kohaselt. Avalduse kohaselt on avaldaja puudutatud isiku endine juhatuse liige, mistõttu ei ole
tegemist puudutatud isiku võlausaldajaga ja likvideerimismenetluse algatamiseks ei ole vajalik
tähtaja ennistamine.
5. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja selle täiendustega, leiab, et avaldus vastab TsMS-i
nõuetele ja ei esine TsMS §-s 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus
leiab, et TsMS § 476 ja TsMS § 602 tulenevalt tuleb algatada menetlus puudutatud isiku
likvideerimise otsustamiseks.
6. Kohus tuvastas, et puudutatud isikul on vara, s.o isiklik kasutusõigus kinnisasjal asukohaga
xxx (registriosa nr xxx) ja laste mänguväljaku atraktsioonid. Kuna puudutatud isikul on vara,
2-20-18949
4 (5)
leiab kohus, et avaldus likvideerimismenetluse algatamiseks on põhjendatud ja kuulub
rahuldamisele. Likvideerimismenetluse läbiviimiseks tuleb määrata selleks sobilik likvideerija,
kellel on piisavad oskused ja teadmised äriühingu likvideerimiseks.
7. MTÜS § 43 lg 1 esimene lause näeb ette, et mittetulundusühingu likvideerijateks on juhatuse
liikmed, kui põhikirja või üldkoosoleku otsusega ei ole ette nähtud teisiti. MTÜS § 43 lg 1 ei
näe ette kohtu kohustust määrata likvideerijaks juhatuse liiget. MTÜS § 43 lg 2 järgi ei või
likvideerijaks olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. TsMS § 603 lg 1 kohaselt
võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on
kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. TsMS § 603 lg 2 järgi võib
kohus likvideerijaks nimetada muu hulgas pankrotihalduri. TsMS § 603 lg 3 alusel on isiku
määramiseks vajalik tema nõusolek. Vastavalt TsMS § 604 lg-le 1 ei ole kohus likvideerija
määramisel avaldusega seotud.
8. Kohus on käesolevas tsiviilasjas 28.12.2020 määruse p-s 5 põhjendanud, miks avaldaja ei
ole sobiv likvideerija kandidaat. Kohus määrab likvideerijaks avaldaja pakutud uue kandidaadi,
s.o Indrek Põdra. TsMS § 603 lg 1 kohaselt võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes
vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid
vajalikul tasemel täitma. Likvideerija kandidaat on andnud nõusoleku enda likvideerijaks
määramiseks (TsMS § 603 lg 3). Kohus leiab, et isik vastab TsMS § 603 lg 1 nõuetele ja on
eelduslikult võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Indrek Põder on andnud
nõusoleku likvideerijaks määramiseks. Kohus ei tuvastanud, et isiku suhtes oleks kohaldatud
ettevõtlus-, tegutsemis- või ärikeeldu. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid Indrek
Põdra likvideerijaks nimetamise.
9. Likvideerijal on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole
vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud MTÜS
§ 45-54. Sealjuures on likvideerija kohustatud korraldama juriidilise isiku raamatupidamist, sh
koostama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile. Kui ilmneb, et juriidilise isiku
varast ei jätku nõuete rahuldamiseks, on likvideerija kohustatud esitama pankrotiavalduse.
Pärast vajalike eelduste täitmist peab likvideerija esitama avalduse juriidilise isiku registrist
kustutamiseks. Kui likvideerijal ei õnnestu dokumentidele hoidjat leida, on likvideerija
kohustatud need hoiule võtma.
10. Tulenevalt TsMS §-st 477² teostab kohus likvideerija üle järelevalvet ja määrab
likvideerijale tähtajad aruannete esitamiseks. Kohtul on igal ajal õigus nõuda likvideerijalt
teavet ülesannete täitmise kohta.
11. Likvideerija tegevus lõpeb juriidilise isiku registrist kustutamisega, millest tuleb kohut
viivitamata teavitada. Pärast tegevuse lõpetamist (likvideerimise lõppu) tuleb kohtule esitada
lõpparuanne ülesannete täitmise ja likvideerimise käigu kohta (sh kirjeldada läbiviidud
toiminguid, hinnang juriidilise isiku maksevõime kohta ja nimetada muud olulised asjaolud,
millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust). Aruande koostamisel tuleb lähtuda
menetlusdokumendile esitatud nõuetest ning viidata tsiviilasja numbrile. Kui juriidilise isiku
likvideerimine ei ole määruse tegemisest 10 kuu jooksul lõppenud ja isikut ei ole registrist
kustutatud, tuleb likvideerijal esitada kohtule vahearuanne likvideerimise käigu kohta hiljemalt
määruse resolutsioonis märgitud kuupäevaks. Aruandes tuleb anda ülevaade likvideerimise
senise käigu kohta, esitada seisukoht pankrotiavalduse esitamise vajalikkuse või majandusaasta
aruande esitamise osas ning teatada põhjus, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Järgnevad
vahearuanded tuleb esitada iga poole aasta järel alates nimetatud kuupäevast kuni ametiaja
lõpuni ning juriidilise isiku registrist kustutamisel esitada lõpparuanne.
12. Lähtudes TsMS § 605 lg 1 esimesest lausest võib likvideerija nõuda talle tekkinud kulutuste
hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. Ülesannete täitmisega seotud kulud tuleks enamjaolt katta
2-20-18949
5 (5)
juriidilise isiku vara arvel, kuna tegevus toimub juriidilise isiku huvides. Likvideerija kinnitas,
et ta ei soovi tasude ja kulude kindlaksmääramist. Kohus selgitab, et sellest tulenevalt ei ole
likvideerijal võimalik hiljem nõuda likvideerimiskulude ja tasu maksmist likvideeritavalt
ühingult ega muudelt isikutelt vaatamata sellele, et juriidilise isiku varast võib mitte jätkuda
likvideerijale tekkinud kulutuste hüvitamiseks ja tasu maksmiseks.
13. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 6 ja TsMS § 173 lg-te 1, 4 alusel puudutatud
isiku kanda. TsMS § 174 lg-te 1, 2 ja TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka
menetluskulude rahalise suuruse. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja menetluskuluks
riigilõiv 50 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb riigilõiv puudutatud isikult avaldaja
kasuks välja mõista.
14. Kohus saadab kohtulahendi likvideerija ametisse määramise kohta registriosakonnale
kande tegemiseks (MTÜS § 44 lg 2). TsMS § 606 lg 1 näeb ette, et TsMS 59. peatükis
nimetatud määrused kehtivad ja kuuluvad täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule.
Kohus tunnistab käesoleva määruse alates selle edastamisest avaldajale ja puudutatud isikule
viivitamata täidetavaks (TsMS § 467 lg 5). ÄS § 33 lg 1¹ kohaselt teeb registripidaja kandeid
jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluva kohtulahendi alusel. Seega ei sõltu isiku ametisse
nimetamine ja kande tegemine kohtumääruse jõustumisest.
15. Likvideerija esindusõigus tekib hetkest, mil isikud on kohtu poolt nimetatud ja kohtumäärus
on hakanud kehtima. TsMS § 478 lg 5 kohaselt kehtivad hagita menetluses tehtavad isiku
ametisse nimetamise määrused kõigi isikute suhtes. Registrisse kande tegemisel ei ole
esindusõiguse tekkimise aspektist õiguslikku tähendust. Ühingu õigusvõime ennistub
tagasiulatuvalt, tekkinud õigusi ega kohustusi ei loeta vahepealse registrist kustutamisega
lõppenuks (vt Riigikohtu 10.11.2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-10, p 11; Riigikohtu
02.06.2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-10, p 15).
16. Isiku määramise määruse peale võivad avaldaja ja juriidiline isik esitada TsMS § 606 lg 2
alusel määruskaebuse.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Andres Suik
kohtunik