Legislator Case Law & Legislation
2-20-18949/3 AI generated

2-20-18949/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-20-18949/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Määrata Mittetulundusühing SAMM (kustutatud) likvideerijaks Indrek Põder telefoninumber +3725 6840 098, e-post: indrek@asisconsult.ee, info@asisconsult.ee).

Legislator headnote

AI generated

2-20-18949/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Määrata Mittetulundusühing SAMM (kustutatud) likvideerijaks Indrek Põder telefoninumber +3725 6840 098, e-post: indrek@asisconsult.ee, info@asisconsult.ee).

Keywords

AI generated
consequences of withdrawal withdrawal of driving license withdrawal of debt enforcement cancellation of trademark tenant eviction protection striking off the register
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Määruse tegemise aeg ja koht

31.12.2020, Tallinn

Vanemkohtujurist

Triin Taada

Tsiviilasja number

2-20-18949

Tsiviilasi

M S avaldus Mittetulundusühing SAMM (kustutatud)

likvideerimise

algatamiseks

ja

likvideerija

määramiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: M S (isikukood xxx, elukoht xxx);

Avaldaja lepinguline esindaja: Aire Põder (ASIS Consult

OÜ, asukoht Lasnamäe 4B-8, 11412 Tallinn, e-post:

aire@asisconsult.ee);

Puudutatud

isik:

Mittetulundusühing

SAMM

(kustutatud 10.07.2019, registrikood 80314190).

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine ja likvideerija määramine

RESOLUTSIOON

1. Võtta avaldus menetlusse.

2. Rahuldada

avaldus

ja

algatada

Mittetulundusühing

SAMM

(kustutatud,

registrikood 80314190) likvideerimismenetlus.

3. Määrata Mittetulundusühing SAMM (kustutatud) likvideerijaks Indrek Põder

(isikukood xxx, ASIS Consult OÜ, asukoht Lasnamäe 4b-8, 11412 Tallinn,

telefoninumber +3725 6840 098, e-post: indrek@asisconsult.ee, info@asisconsult.ee).

4. Kohustada

likvideerijat

Indrek

Põder

viivitamata

kohtule

teatama

likvideerimismenetluse lõpetamisest ja Mittetulundusühingu SAMM registrist

kustutamisest. Pärast likvideerija tegevuse lõpetamist tuleb esitada kohtule aruanne

ülesannete täitmise ja likvideerimise käigu kohta. Kui juriidilise isiku likvideerimine

ei ole lõppenud ja isikut ei ole 1. novembriks 2021 registrist kustutatud, tuleb

nimetatud kuupäevaks esitada aruanne senise tegevuse kohta (ülevaade

likvideerimise käigust, seisukoht pankrotiavalduse esitamise vajalikkuse või

majandusaasta aruande esitamise osas) ning teatada põhjus, miks likvideerimist ei

ole lõpule viidud. Järgnevad aruanded tuleb esitada iga poole aasta järel alates

nimetatud kuupäevast kuni registrist kustutamise ja lõpparuande esitamiseni.

Teadetes ja aruannetes tuleb viidata tsiviilasja numbrile.

5. Jätta menetluskulud Mittetulundusühing SAMM (kustutatud) kanda. Välja mõista

Mittetulundusühingult SAMM (kustutatud) menetluskuluna riigilõiv 50 eurot M S

kasuks.

2-20-18949

2 (5)

6. Toimetada kohtumäärus kätte avaldajale ja kohtu määratud likvideerija kaudu

Mittetulundusühingule SAMM (kustutatud). Kohtumäärus kehtib ja kuulub

täitmisele alates selle edastamisest avaldajale ja puudutatud isikule, s.o alates

31.12.2020.

7. Edastada kohtumäärus kande tegemiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võivad avaldaja või Mittetulundusühing SAMM (kustutatud) esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.

Kohtu selgitused

Mittetulundusühingu likvideerija on muu hulgas kohustatud:

Likvideerijatel on juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise olemusega.

Likvideerimine

ei

mõjuta

liikmete

omavahelisi

õigussuhteid

ega

liikmete

suhteid

mittetulundusühinguga, kui seadusest ja likvideerimise olemusest ei tulene teisiti. Likvideerijad

lõpetavad mittetulundusühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad

võlausaldajate nõuded ja jaotavad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara selleks

õigustatud isikute vahel. Likvideerijad ei pea vara müüma, kui see ei ole vajalik võlausaldajate

nõuete rahuldamiseks või järelejäänud vara jaotamiseks õigustatud isikute vahel ning kui

üldkoosolek annab selleks nõusoleku. Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on

vajalikud mittetulundusühingu likvideerimiseks (MTÜS § 45 lg-d 1-4).

Likvideerijatest juhatuse liikmete esindusõigus likvideerimise puhul ei muutu, kui põhikirjaga,

üldkoosoleku otsuse või kohtumäärusega ei nähta ette esindusõiguse muutumist ühiseks esinduseks

või ainuesinduseks. Üldkoosoleku otsuse või kohtumäärusega nimetatud likvideerijad võivad

mittetulundusühingut esindada üksnes ühiselt, kui üldkoosoleku otsuse või kohtumäärusega ei ole

ette nähtud, et likvideerijad või osa neist võivad esindada mittetulundusühingut üksinda või

mitmekesi. Seaduses sätestatust erinev esindusõiguse jaotus kehtib kolmandate isikute kohta üksnes

juhul, kui see on kantud registrisse (MTÜS § 46).

Likvideerijad avaldavad viivitamata teate mittetulundusühingu likvideerimismenetlusest ametlikus

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teada olevatele võlausaldajatele peavad likvideerijad

likvideerimisteate saatma. Likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajatel tuleb esitada oma

nõuded kahe kuu jooksul teate avaldamisest (MTÜS § 47 lg-d 1-2).

Võlausaldajad peavad teatama likvideerijatele kahe kuu jooksul likvideerimisteate avaldamisest

arvates kõigist oma nõuetest mittetulundusühingu vastu. Teates märgitakse nõude sisu, alus ja

suurus ning sellele lisatakse nõuet tõendavad dokumendid. Nõudest õigeaegselt teatamata jätmine

ei mõjuta nõude kehtivust ega piira võlausaldaja õigust likvideerimisel olevat mittetulundusühingut

kohtus hageda. Likvideerijad rahuldavad mittetulundusühingule teada olevad võlausaldajate nõuded

sõltumata nõuetest teatamisest. Kui mittetulundusühingule teada olev võlausaldaja ei ole nõuet

esitanud ja nõuet ei ole mittetulundusühingust sõltumatutel põhjustel võimalik rahuldada,

hoiustatakse hoiustamistingimuste olemasolul võlausaldajale kuuluv raha. Kui kohustust ei ole

likvideerimise ajal võimalik täita või kui nõue on vaieldav, ei või mittetulundusühingu vara

õigustatud isikute vahel jagada, kui vaidlusalust rahasummat ei ole hoiustatud või võlausaldajale ei

ole antud piisavat tagatist (MTÜS § 48 lg-d 1-4).

Kui likvideeritava mittetulundusühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks,

peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse (MTÜS § 49).

Pärast likvideerimise lõppemist esitavad likvideerijad avalduse mittetulundusühingu registrist

kustutamiseks (MTÜS § 52 lg 1).

Likvideerijad annavad mittetulundusühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või

muule usaldusväärsele isikule (MTÜS § 54 lg 1 esimene lause).

2-20-18949

3 (5)

 Kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud

korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada (TsMS § 477²).

MENETLUSE KÄIK

1. Mittetulundusühing SAMM kustutati registrist mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) §

361 lõike 3 alusel 10.07.2019 ehk majandusaasta aruande mitteesitamise tõttu. Avaldaja esitas

23.12.2020 Harju Maakohtule avalduse täiendava likvideerimise läbiviimise nõudes, mille

kohaselt kuulub puudutatud isikule isiklik kasutusõigus kinnisasjal asukohaga xxx (registriosa

nr xxx). Avaldaja ja xxx vald soovivad lõpetada 06.10.2011 sõlmitud isikliku kasutusõiguse

seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu ning kustutada kinnistu registriosa nr xxx kolmandast

jaost kande isikliku kasutusõiguse kohta puudutatud isiku kasuks. Selleks on vajalik taastada

puudutatud isiku õigused, et likvideerija saaks sõlmida lepingu lõpetamise kokkuleppe ja anda

nõusoleku isikliku kasutusõiguse kustutamiseks. Lisaks kuuluvad puudutatud isikule laste

mänguväljaku

atraktsioonid,

mis

on

toodetud

xxx

poolt.

Avaldaja

soovib

likvideerimismenetluse käigus laste mänguväljaku atraktsioonid anda üle xxx vallale, milleks

on vajalik taastada puudutatud isiku õigused, et likvideerija saaks sõlmida lepingu esemete

üleandmiseks xxx vallale. Kuna puudutatud isik on registrist kustutatud ja talle kuulub vara,

siis palub avaldaja kohtul otsustada täiendav likvideerimine ning määrata likvideerijaks

avaldaja. Avalduselt on tasutud riigilõiv 50 eurot.

2. Kohus jättis avalduse 28.12.2020 määrusega käiguta ja kohustas avaldajat esitama uue

likvideerija kandidaadi ja tema kirjaliku nõusoleku koos põhistustega, samuti likvideerija

seisukoha likvideerija tasu ja kulude osas ning juhul kui avaldaja kohtu määratud tähtajaks

likvideerija kandidaati ei esita, tuli avaldajal tasuda likvideerija tasu ja kulude katteks ettemaks

summas 300 eurot. Avaldaja esitas 30.12.2020 uue likvideerija kandidaadi Indrek Põder

nõusoleku ning kandidaadi seisukoha likvideerija tasu ja kulude osas. Indrek Põder kinnitas, et

ei soovi saada eraldi likvideerija tasu ja kulud seoses sellega puuduvad.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus otsustab juriidilise isiku likvideerimismenetluse algatamise ja likvideerija määramise

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 11 alusel hagita menetluses. TsMS § 477

lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita

menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes TsMS § 477 lg-st 7 kontrollib kohus avalduse

vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud

vastuväiteid.

4. MTÜS § 36¹ lg 6 sätestab, et kui pärast mittetulundusühingu registrist kustutamist ilmneb, et

mittetulundusühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja

otsustada likvideerimise. Mittetulundusühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast

mittetulundusühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab

võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete

kohaselt. Avalduse kohaselt on avaldaja puudutatud isiku endine juhatuse liige, mistõttu ei ole

tegemist puudutatud isiku võlausaldajaga ja likvideerimismenetluse algatamiseks ei ole vajalik

tähtaja ennistamine.

5. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja selle täiendustega, leiab, et avaldus vastab TsMS-i

nõuetele ja ei esine TsMS §-s 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus

leiab, et TsMS § 476 ja TsMS § 602 tulenevalt tuleb algatada menetlus puudutatud isiku

likvideerimise otsustamiseks.

6. Kohus tuvastas, et puudutatud isikul on vara, s.o isiklik kasutusõigus kinnisasjal asukohaga

xxx (registriosa nr xxx) ja laste mänguväljaku atraktsioonid. Kuna puudutatud isikul on vara,

2-20-18949

4 (5)

leiab kohus, et avaldus likvideerimismenetluse algatamiseks on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele. Likvideerimismenetluse läbiviimiseks tuleb määrata selleks sobilik likvideerija,

kellel on piisavad oskused ja teadmised äriühingu likvideerimiseks.

7. MTÜS § 43 lg 1 esimene lause näeb ette, et mittetulundusühingu likvideerijateks on juhatuse

liikmed, kui põhikirja või üldkoosoleku otsusega ei ole ette nähtud teisiti. MTÜS § 43 lg 1 ei

näe ette kohtu kohustust määrata likvideerijaks juhatuse liiget. MTÜS § 43 lg 2 järgi ei või

likvideerijaks olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. TsMS § 603 lg 1 kohaselt

võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on

kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. TsMS § 603 lg 2 järgi võib

kohus likvideerijaks nimetada muu hulgas pankrotihalduri. TsMS § 603 lg 3 alusel on isiku

määramiseks vajalik tema nõusolek. Vastavalt TsMS § 604 lg-le 1 ei ole kohus likvideerija

määramisel avaldusega seotud.

8. Kohus on käesolevas tsiviilasjas 28.12.2020 määruse p-s 5 põhjendanud, miks avaldaja ei

ole sobiv likvideerija kandidaat. Kohus määrab likvideerijaks avaldaja pakutud uue kandidaadi,

s.o Indrek Põdra. TsMS § 603 lg 1 kohaselt võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes

vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid

vajalikul tasemel täitma. Likvideerija kandidaat on andnud nõusoleku enda likvideerijaks

määramiseks (TsMS § 603 lg 3). Kohus leiab, et isik vastab TsMS § 603 lg 1 nõuetele ja on

eelduslikult võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Indrek Põder on andnud

nõusoleku likvideerijaks määramiseks. Kohus ei tuvastanud, et isiku suhtes oleks kohaldatud

ettevõtlus-, tegutsemis- või ärikeeldu. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid Indrek

Põdra likvideerijaks nimetamise.

9. Likvideerijal on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole

vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud MTÜS

§ 45-54. Sealjuures on likvideerija kohustatud korraldama juriidilise isiku raamatupidamist, sh

koostama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile. Kui ilmneb, et juriidilise isiku

varast ei jätku nõuete rahuldamiseks, on likvideerija kohustatud esitama pankrotiavalduse.

Pärast vajalike eelduste täitmist peab likvideerija esitama avalduse juriidilise isiku registrist

kustutamiseks. Kui likvideerijal ei õnnestu dokumentidele hoidjat leida, on likvideerija

kohustatud need hoiule võtma.

10. Tulenevalt TsMS §-st 477² teostab kohus likvideerija üle järelevalvet ja määrab

likvideerijale tähtajad aruannete esitamiseks. Kohtul on igal ajal õigus nõuda likvideerijalt

teavet ülesannete täitmise kohta.

11. Likvideerija tegevus lõpeb juriidilise isiku registrist kustutamisega, millest tuleb kohut

viivitamata teavitada. Pärast tegevuse lõpetamist (likvideerimise lõppu) tuleb kohtule esitada

lõpparuanne ülesannete täitmise ja likvideerimise käigu kohta (sh kirjeldada läbiviidud

toiminguid, hinnang juriidilise isiku maksevõime kohta ja nimetada muud olulised asjaolud,

millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust). Aruande koostamisel tuleb lähtuda

menetlusdokumendile esitatud nõuetest ning viidata tsiviilasja numbrile. Kui juriidilise isiku

likvideerimine ei ole määruse tegemisest 10 kuu jooksul lõppenud ja isikut ei ole registrist

kustutatud, tuleb likvideerijal esitada kohtule vahearuanne likvideerimise käigu kohta hiljemalt

määruse resolutsioonis märgitud kuupäevaks. Aruandes tuleb anda ülevaade likvideerimise

senise käigu kohta, esitada seisukoht pankrotiavalduse esitamise vajalikkuse või majandusaasta

aruande esitamise osas ning teatada põhjus, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Järgnevad

vahearuanded tuleb esitada iga poole aasta järel alates nimetatud kuupäevast kuni ametiaja

lõpuni ning juriidilise isiku registrist kustutamisel esitada lõpparuanne.

12. Lähtudes TsMS § 605 lg 1 esimesest lausest võib likvideerija nõuda talle tekkinud kulutuste

hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. Ülesannete täitmisega seotud kulud tuleks enamjaolt katta

2-20-18949

5 (5)

juriidilise isiku vara arvel, kuna tegevus toimub juriidilise isiku huvides. Likvideerija kinnitas,

et ta ei soovi tasude ja kulude kindlaksmääramist. Kohus selgitab, et sellest tulenevalt ei ole

likvideerijal võimalik hiljem nõuda likvideerimiskulude ja tasu maksmist likvideeritavalt

ühingult ega muudelt isikutelt vaatamata sellele, et juriidilise isiku varast võib mitte jätkuda

likvideerijale tekkinud kulutuste hüvitamiseks ja tasu maksmiseks.

13. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 6 ja TsMS § 173 lg-te 1, 4 alusel puudutatud

isiku kanda. TsMS § 174 lg-te 1, 2 ja TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka

menetluskulude rahalise suuruse. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja menetluskuluks

riigilõiv 50 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb riigilõiv puudutatud isikult avaldaja

kasuks välja mõista.

14. Kohus saadab kohtulahendi likvideerija ametisse määramise kohta registriosakonnale

kande tegemiseks (MTÜS § 44 lg 2). TsMS § 606 lg 1 näeb ette, et TsMS 59. peatükis

nimetatud määrused kehtivad ja kuuluvad täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule.

Kohus tunnistab käesoleva määruse alates selle edastamisest avaldajale ja puudutatud isikule

viivitamata täidetavaks (TsMS § 467 lg 5). ÄS § 33 lg 1¹ kohaselt teeb registripidaja kandeid

jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluva kohtulahendi alusel. Seega ei sõltu isiku ametisse

nimetamine ja kande tegemine kohtumääruse jõustumisest.

15. Likvideerija esindusõigus tekib hetkest, mil isikud on kohtu poolt nimetatud ja kohtumäärus

on hakanud kehtima. TsMS § 478 lg 5 kohaselt kehtivad hagita menetluses tehtavad isiku

ametisse nimetamise määrused kõigi isikute suhtes. Registrisse kande tegemisel ei ole

esindusõiguse tekkimise aspektist õiguslikku tähendust. Ühingu õigusvõime ennistub

tagasiulatuvalt, tekkinud õigusi ega kohustusi ei loeta vahepealse registrist kustutamisega

lõppenuks (vt Riigikohtu 10.11.2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-10, p 11; Riigikohtu

02.06.2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-10, p 15).

16. Isiku määramise määruse peale võivad avaldaja ja juriidiline isik esitada TsMS § 606 lg 2

alusel määruskaebuse.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Andres Suik

kohtunik