2-20-9164/20 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-20-9164

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Veike Otsuse tegemise aeg ja koht 31.12.2020. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-9164 Tsiviilasi Axxxxx Mxxxxxxx hagi Kxxx-Mxxxxx Bxxxx vastu isaduse tuvastamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Axxxxx Mxxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond); telefon xxxxxxxxxx; e-post:

Kostja: Kxxx-Mxxxxx Bxxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx maakond); Kostja seaduslik esindaja: Mxx Bxxxxx(isikukood: 4xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x maakond; e-post: Kohtuistungi toimumise aeg 21.12.2020. a.

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lugeda tuvastatuks, et xxxxxxxxxx. a sündinud Kxxx-Mxxxxx Bxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) põlvneb Axxxxx Mxxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx).

3. Saata otsuse ärakiri isikute perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale.

Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Axxxxx Mxxxxxxx esitas 25.06.2020. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale hagi (tl 1-2) Mxx Bxxxx vastu nõudega tuvastada xxxx- Mxxxxx Bxxxxx põlvnemine Axxxxx Mxxxxxxxxx. Hagiavalduses märgib hageja, et tema ja kostja Mxx Bxxxxx kooselust sündis ühine laps Kxxx- Mxxxxx Bxxxx. Poolte kooselu algas aastal xxxx ja kestis kuni xxxx.aastani. Peale poja sündi ei tehtud lapse sünniakti kannet isa kohta, kuna vanemad ei olnud omavahel abielus. Hageja, kostja ja laps Kxxx-Mxxxxx elasid koos ühise perena xx aastat, kooselu lõppesxxxxx.a märtsis.

Kooselu lõppemisel jäi poeg elama ema juurde. Alates xxxx suvest elab poeg hageja juures ja on täielikult hageja ülalpidamisel. Hageja pöördus kostja Mxx Bxxxx poole vormistada ametlikult lapse sünnidokumendil hageja lapse isana, kuid kostja sellega ei nõustunud. Poeg on hingeliselt seotud isaga ja soovib isaga rohkem aega veeta. Hageja on 100% veendunud, et ta on poja isa. Hageja soovib põlvnemist, poolte suhet ja kooselu lapse eostamise ajal tuvastada tunnistajate abil. Hageja tugineb perekonnaseaduse § 43 lg.1, § 42 lg.1, lg.2. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kohus koostas määruse hagi käiguta jätmise ja hagis puuduste kõrvaldamise kohta. Muuhulgas selgitas kohus hagejale võimalust tõendada lapse põlvnemist DNA ekspertiisi abi, s.h. võimalust teha ekspertiis kohuväliselt. Hageja kõrvaldas hagis puudused ja kohus võttis hagi määrusega 19.08.2020 menetlusse. Kohus saatis kostjale hagi koos kohtu määrusega ja kohustas kostjat kohtule vastama. Kostja kohtule ei vastanud, kuid tagastas temale saadetud dokumendid. Ka kinnitas kostja telefonis, et on dokumendid kätte saanud. Kohalik omavalitsus Põltsamaa Vallavalitsus teavitas kohut 23.10.2020 toimuvatest läbirääkimistest (tl.24), et lapse isa Axxxxx Mxxxxxxx saaks suhelda lapse Kxxx-Mxxxxx Bxxxxxxx.

Kohalik omavalitsus on teadlik, et lapse isa kohta sünniaktis kanne puudub, kuid kohalikule omavalitsusele on teada, et A.Mxxxxxxx on lapse kasvatamises osalenud lapse sünnist alates. Suhtlemiskord isa-lapse vahel on kokku lepitud, arvestades lapse arvamust ja heaolu. Kohus saatis 28.10.2020 kostjale MxxxBxxxxxkirja, milles selgitas vajadust osaleda menetluses ja teatada kohtule seisukoht põlvnemise nõude osas. Kostja kohtule ei vastanud. 17.11.2020 kinnitas kostja, et on kohtu kirja kätte saanud. Kohus määras kohtuistungi 21.12.2020. Kohtuistungil osalesid Axxxxx Mxxxxxxx ja Mxx Bxxxx.

Hageja Axxxxx Mxxxxxxx andis seletuse, et ta elas MxxxBxxxxxxx koos, neil olid intiimsuhted ja Mxx jäi rasedaks. Hageja teadis kohe, et Mxx ootab temalt last. Hageja soovitas Mxxx aborti teha. Pooltel oli ühine leibkond, hageja käis tööl, elati hageja palgast. Mxxx oli ka teisi lapsi. Kiirabi viis mai haiglasse sünnitusele, hageja läks Mxxxx ja lapsele järgi. Lepiti kokku, et last isa nimele ei pane, vallasemana sai rohkem toetust. Koos elati kuni xxxx. MxxxBxxxx andis seletuse, et tema ei ole nõus, et lapsele isakanne tehakse. Las laps saab 14, siis ise otsustab.

Axxxxx Mxxxxxxx on lapse isa, Kxxx- Mxxxxx elab praegu isa juures, suvest saati. Varem elas laps MxxxBxxxxx juures. MxxxBxxxxxannab seletuse, et lapse sünnidokumendis isakannet ei ole, Mxx Bxxxxxkäis lapse sündi registreerimas. Enne arutas seda AxxxxxxMxxxxxxxxxx Kui Mxx Bxxxx lapseootele jäi, teavitas ta sellest Axxxxx Mxxxxxxxxx Elati koos ühise perena, Axxxxx Mxxxxxxx pidas peret ülal. Kui xxxxxxxxxxx elama koliti, rentis AxxxxxxMxxxxxxx perele elamiseks majaxxxxxx tänavas. Kohus selgitas pooltele võimalust määrata asjas DNA ekspertiis kui pooled ei soovi hagi õigeksvõtul põhinevat otsust.

Pooled kinnitasid, et ekspertiisi pole vaja määrata. Neil ei ole vaidlust, et hageja on Kxxx-Mxxxxxx isa.

KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et asjas saab teha hagi õigeksvõtul põhineva otsuse TsMS § 440 lg.1 alusel: Kui kostja võtab kohtuistungil… hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg.4 järgi abieluasjas ja põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud. Kui kohus ei võta õigeksvõttu vastu, teeb kohus selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub. Axxxxx Mxxxxxxx taotleb hagis, et kohus tuvastaks Kxxx-Mxxxxx Bxxxxx põlvnemise hagejast Axxxxx Mxxxxxxxxx. Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel (tl.36, 35) kindlaks, et Kxxx- Mxxxxx Bxxxx, isikukoodiga xxxxxxxxxxxx on kantud rahvastikuregistrisse üksikvanema lapsena, lapse ema MxxxBxxxx, isikukoodiga xxxxxxxxxxx. Lapse isa kohta kanne puudub. Sama kinnitas Jõgeva Vallavalitsus vastuseks kohtu päringule: xxxxxxxxxx sündinud Kxxx- Mxxxxx Bxxxx sünni kohta on koostatud Jõgeva Maavalitsuses xxxxxxxxxx sünniakt nr.

19. Lapse sündi käis üksi registreerimas ema Mxx Bxxxxx Sünni kohta koostati elektrooniline kanne rahvastikuregistris xxxxxxxxxx ja väljastati esmane sünnitunnistus CL Nr 0396152. Sama kinnitasid Mxx Bxxxx ja Axxxxx Mxxxxxxx kohtuistungil. Seega ei ole asjas vaidlust, et lapse Kxxx-Mxxxxx Bxxxxx isana ei ole sünniakti kantud ühtki isikut ja lapse isana ei ole ühtki meest kindlaks tehtud. PkS § 94 lg.1 sätestab: Isaduse tuvastab kohus, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, … PkS § 94 lg.2 sätestab:

Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. PkS § 95 sätestab: Isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Käesoleval juhul on Axxxxx Mxxxxxxx hagi esitatud MxxxBxxxxx ehk lapse Kxxx-Mxxxxx Bxxxxx ema, s.o. seadusliku esindaja vastu. Kohus leiab, et selline asjaolu ei ole takistuseks nõude lahendamisel. Kohtumenetluses on osalenud Kxxx-Mxxxxx Bxxxxx ehk lapse seaduslik esindajaema Mxx Bxxxx.

Mxx Bxxxxxon andnud sisukohaseid ütlusi asjaolude kohta. Neid ütlusi ei saaks anda laps ise. Kohus asendab kostja Mxx Bxxxxx kostjaga Kxxx-Mxxxxx Bxxxx. See asendus ei too kaasa uute toimingute tegemist, kuna alaealise kostja seadusliku esindajana osaleks menetluses tema vanem ehk ema. Seadusliku esindaja sisulised ütlused kohtuistungil ei anna alust lugeda, et alaealise huvid on oluliselt vastuolus tema seadusliku esindaja huvidega. Mxx Bxxxxx väide, et las laps otsustab ise 14-aastaseks saamisel, ei ole kooskõlas ei sellekohaste õigusnormidega ega lapse huvidega.

Vanem ei saa panna vastutust lapsele. Perekonnaseaduse (PKS) § 84 lg 1 järgi on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus (p 1); kes on isaduse omaks võtnud (p 2) või kelle isaduse on tuvastanud kohus (p 3). Vastavalt PKS § 94 lg-le 1 tuvastab isaduse kohus, kui PKS § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud. PKS § 94 lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.

Kohus märgib, et hageja viited Perekonnaseaduse §-le 42 ja 43 on esitatud Perekonnaseaduse redaktsiooni kohaselt, mis kehtis kuni 30.06.2010. Käesoleval juhul ei ole vaidlust, et lapse isana ei ole ühtki meest kindlaks tehtud. Ka ei ole Axxxxx Mxxxxxxxx ja MxxxBxxxxxx, kes on lapse ema, vaidlust selles, et laps põlvneb Axxxxx Mxxxxxxxxx. Neid poolte ütlusi toetavad ka kohtule esitatud asjaolud Mxx Bxxxxx ja Axxxxx Mxxxxxxx kooselu kohta juba alates xxxxx intiimsuhete, ühise perekonna ja ülalpidamise kohta. Axxxxx Mxxxxxxx on oma isadust väljendanud tegudegaelanud lapsega koos ja pidanud last ülal kuni aastani xxxx.

Käesoleval ajal elab Kxxx-Mxxxxx isa juures ja kohalik omavalitsus on suhtluskorda kooskõlastades arvestanud ka lapse arvamusega. Seega on Axxxxx Mxxxxxxx isadus saanud kinnitust lisaks sellekohastele selgesõnalistele avaldustele ka käitumises isana. Axxxxx Mxxxxxxxxon isaduse omaks võtnud ja palub kohtul tema isadus tuvastada. MxxxBxxxx, kes on lapse ema, on Axxxxx Mxxxxxxx isaduse õigeks võtnud. Neil asjaoludel ei ole kohtul alust õigeksvõttu mitte vastu võtta. Kohus ei suuna pooli tegema DNA ekspertiisi ja teeb hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja loeb tuvastatuks, et laps Kxxx- Mxxxxx Bxxxx põlvneb Axxxxx Mxxxxxxxxx. TsMS § 455 lg 2 alusel saadab kohus otsuse ärakirja isikute perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 11 sätestab, et põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus ei määra kulude jätmist kostja kanda, lugedes selle ebamõistlikuks.

Mxx Bxxxx võttis hagi õigeks, mis on säästnud muid kulusid (ekspertiisikulu).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag

Kohtunik