2-19-132918/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Janek Väli

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

30. detsembril 2020.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-19-132918

Tsiviilasi

Profintec OÜ hagi M K ja R K vastu solidaarselt 22.03.2019

töövõtulepingust nr xxx tuleneva võlgnevuse 4 976 euro, viivise

572,24 euro ja täiendava viivise nõudes ning M K ja R K

vastuhagi Profintec OÜ vastu 20 000 euro nõudes

Hagihind

6 845,48 eurot

Vastuhagi hind

20 000 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja/ vastuhagis kostja: Profintec OÜ (registrikood

12613162, asukoht Savi tn 3, 80041 Pärnu; e-post:

profintecoy@gmail.com; keskaa@gmail.com)

Kostjad/ vastuhagis hagejad: M K (isikukood xxx, elukoht xxx)

R K (isikukood xxx, elukoht xxx)

Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Merli Eichler

(PRIORE Advokaadibüroo, Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn; e-

post menetlus@advokaadiburoo.ee)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata Profintec OÜ hagi M K ja R K vastu solidaarselt 22.03.2019

töövõtulepingust nr xxx tuleneva võlgnevuse 4 976 euro, viivise 572,24 euro ja

täiendava viivise nõudes.

2. Rahuldada M K ja R K vastuhagi Profintec OÜ vastu osaliselt.

3. Välja mõista Profintec OÜ-lt M K ja R K kasuks 210 eurot.

4. Jätta rahuldamata M K ja R K vastuhagi Profintec OÜ vastu 19 710 euro

väljamõistmiseks.

5. Jätta hagiavaldusega seotud menetluskulud tervikuna Profintec OÜ kanda.

6. Määrata kindlaks hagiavaldusega seotud menetluskulud ja mõista Profintec OÜ-lt

välja M K ja R K kasuks menetluskulu summas 1 554 eurot.

7. Jätta vastuhagiga seotud menetluskulud tervikuna solidaarselt M K ja R K kanda.

Kindlaksmääratavad ja kostjatelt hageja kasuks väljamõistetavad menetluskulud

seoses vastuhagiga puuduvad.

8. Tagastada kostjatele enammakstud riigilõiv summas 350 eurot R K arveldusarvele nr

xxx.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja

ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja põhjendused

1. Profintec OÜ esitas 10.01.2020 hagi M K ja R K vastu solidaarselt 22.03.2019 töövõtulepingust

nr xxx tuleneva võlgnevuse 4 976 euro, viivise 572,24 euro ja täiendava viivise nõudes.

1.1. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 2019 märtsikuus sõlmitud töövõtuleping nr xxx,

millise kohaselt pidi hageja juhtima peatöövõtjana projekteerimis- ja ehitustöid eramu

ehitusobjektil aadressiga xxx. Hageja alustas koheselt peale lepingu sõlmimist kostjate poolt

lepinguga üle antud ehituse eelprojekti täiendamist põhi- ning tööprojektidega, samuti

reaalselt objektil ehituse ettevalmistustöödega ning tegi 2019.a. mai alguseks ära kõik selleks

hetkeks võimalikud tegevused (paigaldas piirded ja välitualeti, langetas võsa, hankis raieloa

ning võttis maha ehitust takistavad puud, tegi kokkulepped alltöövõtjatega ning tasus neile

materjalide ostuks ettemaksud, koostas kostja esitatud projektist puudunud konstruktiivse ja

eriosade joonised jms). Hageja esitas nende tööde kohta kostjatele akti nr 1 summale 13 650

eurot, lisaks käibemaks, kogusummas 16 380 eurot. Kostjad tasusid nende tööde eest 16 000

eurot, jättes tasumata 380 eurot. Seejärel ehitustööde jätkamine seiskus, sest kostjad ei täitnud

kokku lepitud ajaks oma lepingulist kohustust ning ei hankinud planeeritud ehitustööde

alguseks ehitusluba.

1.2. Kostjad esitasid hagejale ehitusloa alles ca 2 kuud hiljem ehk 14.06.2019. Kui tööd hakkasid

liikuma, siis otsustasid kostjad 19.08.2019 lepingu ühepoolselt e-kirjaga lõpetada paludes

teostatud tööde kulude kokkuvõtet ehk lõpuakti. 11.09.2019 esitas hageja kostjatele koos

tehtud tööde lõpuaktiga arve nr 190803 summas 4 976 eurot. Seega tuleb hageja nägemusel

lugeda 22.03.2019 sõlmitud lepingu alusel teostatud projekteerimis- ja ehitus (ehk

ettevalmistus)tööd üle antuks kostjatele hiljemalt 11.09.2019. Arve 190803 maksetähtaeg oli

13.09.2019 ja viivis hilinemise korral vastavalt lepingu punktile 6.3 0,5% tasumata summast

täisnädala eest. Kostjad on avaldanud, et nad ei ole nõus esitatud akti ja arvega. Hagiavalduse

esitamise seisuga (s.o 30.03.2020) on kostjad olnud viivituses seega 167 päeva ehk 23

täisnädalat ja 6 päeva. Viivisesumma põhinõudelt ühes täisnädalas on 24,88 eurot (4 976

eurot x 0,5 %/täisnädalas). Viivise võlgnevus hagiavalduse esitamise seisuga on 572,24 eurot

(24,88 €/täisnädalas x 23 täisnädalat). Hageja palub kohtul TsMS § 367 alusel välja mõista

viivised otsuse tegemiseni (s.h hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavad viivised) ja sealt

edasi lepingus näidatud viivisemääras, s.o 0,5 % e 24,88 eurot iga viivitatud täisnädala eest,

põhinõudelt summas 4 976 eurot kuni põhinõude täitmiseni, kuid viivised kokku mitte

suuremas summas kui 4 976 eurot.

1.3. Hageja palub menetluskulud jätta kostjate kanda. Hageja ei ole menetluskulude nimekirja

esitanud. Hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu summas 450 eurot.

Kostjate vastuväited ja põhjendused

2. Kostjad hagi ei tunnista ning vaidlevad sellele vastu.

2.1. Puudub vaidlus, et töövõtja teadis lepingu sõlmimise ajal, et ehitusluba xxx rajatava eramu

ehitamiseks väljastatud ei ole ja see ei olnud seega töövõtja poolt töö vastuvõtmisel ning

tööde teostamisega alustamisel mistahes takistuseks. Ühtlasi pidi töövõtja arvestama, et

ehitusluba ei pruugi olla väljastatud 15.04.2019 ning ehitusloa hilisem väljastamine võib

mõjutada üksnes tööde üleandmise lõpptähtaega. Tellijad said töövõtja 22.03.2019 e-kirjaga

saadetud selgitusest aru, et enne ehitusloa väljastamist saab objektil alustada

ettevalmistustöödega, mille loetelu ja maksumus, kokku 25 135 eurot, lisaks käibemaks,

samuti üleandmise tähtaeg 29.04.2019, on toodud lepingu lisaks olevas eelarves. Tellijad

selgitavad, et töövõtja ei alustanud töödega lepingus kokku lepitud 2 nädala jooksul lepingu

sõlmimisest. Lisaks, erinevalt lepingu p-s 6.1 kokkulepitust pakkus hageja, et kostjad

tasuksid ettemaksu hoopis hageja juhatuse liikme A K isiklikule pangakontole. Kostjad

kandsid 1. etapi ehitustööde (ettevalmistustööde) ettemaksu summas 9 000 eurot hageja

juhatuse liikmele üle 26.03.2019. Lisaks tasusid kostjad 08.05.2019 A Kle nn. vahemakse

summas 7 000 eurot. Kokku tasusid kostjad seega ettevalmistustööde teostamiseks A Kle

16 000 eurot. Hagiavalduse punktis 2.4 toodud summade saamiseks ei ole hageja väljastanud

kostjatele arveid, sh arveid, millest tuleneks, et maksete saaja oleks käibemaksukohustuslane

ja arveldused kuuluvad käibemaksuga maksustamisele.

2.2. Kostjad ei ole maksekohustusi hageja ees rikkunud ning täiendava 380 euro nõudmine

06.05.2019 aktile tuginedes on alusetu. Ebaõige ja vastuolus tõenditega on hageja väide, nagu

ta oleks hoiatanud kostjaid, et töid pole võimalik edasi teha ning et kostjaid oleks teavitatud

või et nad oleksid pidanud aru saama, et hageja on tööde teostamise mai alguses peatanud.

Hagejal puudus lepingust tulenev õigus ettevalmistustööd ühepoolselt peatada. Töövõtja

tunnistab, et 13.06.2019 seisuga ei ole krundil isegi kaevetöid tehtud ega nö objektile kolitud,

kuigi need olid justkui teostatud töödena kajastatud juba 06.05.2019 akti esimesel kolmel real

ning tellijate poolt tasutud.

2.3. Ehitusluba eramu ehitamiseks väljastati 14.06.2019. Paraku ei edenenud tööd ka pärast

ehitusloa saamist. Lähtudes lepingus ja selle lisades kokkulepitud tähtaegadest oleks pidanud

nn ettevalmistustööd lõppema 29.04.2019. Isegi kui kohus peaks vastuolus kostjate

seisukohaga leidma, et ettevalmistustööde alustamise eelduseks oli ehitusloa väljastamine

ning hageja võis oma tööde planeerimisel lähtuda eeldatavast loa väljastamise kuupäevast

15.04.2019, siis kohustus hageja teostama ettevalmistustööd 2 nädala jooksul (15.04-

29.04.2019). Sellest tulenevalt isegi juhul, kui ehitusloa puudumine oli selliseks tellijate

poolseks taksituseks, mille tõttu ettevalmistustööde üleandmise tähtaeg pikenes ning

ettevalmistustööde teostamise tähtaega saab hakata lugema alles ehitusloa väljastamisest

14.06.2019, siis pidi hageja ettevalmistustööd lõpetama hiljemalt 28.06.2019. Paraku hageja

oma kohustusi tähtaegselt ei täitnud ning rikkus seega lepingut.

2.4. Tellijad on maksnud töövõtjale 16 000 eurot käibemaksuta, kuid nõuetekohaseid töid on

teostatud üksnes kuni 10 890 euro suuruses summas (käibemaksuta), mistõttu võlgnes

töövõtja hoopis tellijatele 5 110 eurot. Tellijad ei ole nö lõpuakti allkirjastanud ning akt ei

kuulu allkirjastamisele tulenevalt sellest, et oluline osa töödest on jätkuvalt teostamata ning

osaliselt on tööd teostatud õigusaktides sätestatud nõuetele ja kvaliteedile mittevastavalt.

Samuti puudub ehitusplatsilt osa ehitusmaterjalidest, mille eest töövõtja on tasu nõudnud ja

pole teada, kus seda tegelikult kasutatud on. Tellijad on seisukohal, et töövõtja tasunõue ei

ole sissenõutavaks muutunud ning nõue tasuda täiendavalt 4 976 eurot on alusetu ja ei kuulu

täitmisele. Juhul, kui kohus peaks tuvastama, et tööd tuleb lugeda vastuvõetuks, ei kuulu

töödes esinevate ja kostjate poolt tõendatud puuduste tõttu hageja nõue sellegi poolest

rahuldamisele. Kuna hageja põhinõue on alusetu, ei kuulu kostjatelt väljamõistmisele ka

viivis.

2.5. Kostjad osundavad, et hageja arvel on viivisemääraks märgitud 0,05% päevas, lepingus aga

0,5% täisnädalas ehk 0,07% päevas, mistõttu on hageja avaldused viivisemäära osas

vastuolulised. Kostjate hinnangul ei muutunud hageja nõue sissenõutavaks 13.09.2019, kuna

hageja esitas mõnevõrra korrigeeritud lõpuakti kohta tellijatele tasumiseks 30.08.2019

kuupäevaga arve nr 190803 alles 11.09.2019. Lähtudes maksetähtajast oli nõude (osalise)

põhjendatuse korral arve maksetähtpäevaks seega kõige varem 25.09.2019. Viivisenõude

põhjendatuse korral paluvad kostjad kohaldada viivist hilisemast sissenõutavaks muutumise

tähtpäevast (25.09.2019) ning hageja poolt esitatud arvel sätestatud madalamast

viivisemäärast (0,05% päevas) lähtuvalt.

2.6. Kostjad paluvad menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt vastuhagiavalduse

riigilõivu summas 1 100 eurot ja esindajakulu kokku summas 1 680 eurot. Samuti paluvad

kostjad välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Vastuhagi nõue ja põhjendused

3. M K ja R K esitasid 25.06.2020 kohtule vastuhagi Profintec OÜ vastu 20 000 euro nõudes.

3.1. Vastuhagiavalduse kohaselt kohustus hageja teostama kõik xxx asuva eramuga seotud tööd

nö võtmed kätte valmiduses ja sobilikuna sisse kolimiseks, muuhulgas hankima ka

kasutusloa. Kostjad põhjendasid oma kirjades, sh 22.11.2019 nõudekirjas, et hoolimata

ettemaksu tasumisest ja töövõtja korduvatest lubadustest ettevalmistustööd lõpetada, ei olnud

ettevalmistustööd nõuetekohaselt lõpuni viidud, neis esinesid puudused ning töövõtja oli

jätnud ehitusobjektile viimata osa ehitusmaterjalidest, mille eest oli ettemaks tasutud. Seega

rikkus hageja oluliselt lepingust tulenevaid kohustusi, täites lepingut osaliselt ja puudustega

ning arvestades senist tööde tempot oli ilmselge, et tööd ei ole üleandmiseks valmis lepingus

sätestatud tähtajaks. Kuna hageja ei kõrvaldanud rikkumist ka kostjate poolt korduvalt antud

täiendava tähtaja jooksul ning vaatamata hageja korduvatele lubadustele, ütlesid kostjad

lepingu üles ning olid sunnitud tellima tööd kolmandatelt isikutelt.

3.2. Hagejast tuleneva viivituse tõttu ei olnud võimalik ehitustöid lõpule viia lepingus

kokkulepitud kuupäevaks 31.12.2019 ega ka hiljemalt 02.03.2020, kui lähtuda lõpptähtaja

arvestamisel ehitusloa andmise hetkest 14.06.2019. Tööd antakse kostjatele üle eeldatavasti

juulis 2020. See omakorda tähendab, et kostjad kandsid minimaalselt perioodil 02.03-

02.06.2020 kulusid asenduspinnale. Nimelt üürisid kostjad perioodil asenduspinnana

eluruumi üürihinnaga 300 eurot kuus ja kokku tekkis eeltoodust asjaolust kostjatele lisakulu

vähemalt summas 900 eurot (3 kuud x 300).

3.3. Seoses hageja rikkumistega pöördusid kostjad õigusabi saamiseks lepingulise esindaja poole

ning kandsid seoses hageja poolse kohustuste rikkumisega ja kohtuvälise nõude esitamisega

osalises suuruses, s.o 5 110 eurot (16 000 – 10 890), lisaks ka õigusabikulusid. Kostjad

kandsid hageja kohustuste rikkumisega seoses kohtuväliselt õigusabikulusid kokku summas

350 eurot, millele lisandub käibemaks ehk kokku 420 eurot.

3.4. Kostjate jaoks läksid tööd kallimaks kokku 36 621,09 eurot (käibemaksuta summa) ning koos

käibemaksuga kokku 43 945,30 eurot. Juhul, kui võtta arvesse hageja terviklik

hinnapakkumine summas 256 841 eurot (käibemaksuta summa) ja lisada kostjate poolt

aktsepteeritud tööde maksumus uute töövõtjate hinnale, siis on kostjate tegelikuks kahjuks

10 890 euro võrra suurem hind ehk kokku 47 511,09 (36 621,09 + 10 890) eurot

käibemaksuta summas ning 57 013,30 eurot käibemaksuga summas. Kostjad ei esita

käesoleval ajal nõuet asenduspinna kulude hüvitamiseks 900 euro suuruses summas ja

esitavad kahjunõude ülejäänud nõude osas vähendatud ulatuses ehk kokku 20 000 eurot.

Juhul, kui kohus peaks tuvastama hagejal sissenõutavaks muutunud nõude olemasolu kostjate

vastu, siis paluvad kostjad selle tasaarvestada otsuse resolutsioonis kattuvas ulatuses kostjate

vastunõudega.

Vastuhagi vastuväited ja põhjendused

4. Profintec OÜ vaidleb vastuhagile vastu. Kostjatel ei olnud vajadust tellida töid kolmandatelt

isikutelt, kuna peamiselt nendesamade kolmandate isikutega oli hagejal juba sõlmitud

töövõtulepingud. On ilmselge, et kostjad soovisid lepingust taganeda eesmärgiga võtta

alltöövõtulepingud hagejalt üle koos kõikide sellega kaasnevate riskidega ning lootusega

soovitud tööd nii soodsamalt saada. Kostjate vastuhagis toodud tööd ja maksumused ei ole

üheselt võrreldavad pooltevahelises lepingus toodud töömahtudega.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

5. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis,

leiab, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Vastuhagi kuulub rahuldamisele osaliselt summas 210

eurot.

6. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 lahendab kohus käesoleva

tsiviilasja kirjalikus menetluses (dt lk 558). Mõlemad pooled teatasid kohtule (dt lk 542 ja 556),

et nad on nõus asja kirjaliku menetlemisega.

7. Esmalt lahendab kohus hagiavalduse nõude.

8. Poolte vahel puudub vaidlus, et pooled sõlmisid 22.03.2019 töövõtulepingu nr xxx (edaspidi

leping) (dtl 158).

8.1. Lepingu punkti 1.1 kohaselt oli selle objektiks xxx rajatava eramu ehitustööde teostamine

töövõtja (hageja) poolt. Lepingu punkt 3.2 sätestas, et töövõtja (hageja) peab tööd tellijale

(kostjatele) üle andma hiljemalt 31.12.2019.a. eeldusel, et kostjad saavad ehitusloa hiljemalt

15.04.2019.a. Ehitusloa viibimisel pikeneb ehituse lõpptähtaeg vastava perioodi võrra. Punkti

4.1 alusel oli lepinguliste tööde hind 14.03.2019 pakkumises toodud mahus 256 841,00

eurot, millele lisandus käibemaks. Lepingu lisas 1 (dtl 160) oli ära toodud ehituskalkulatsioon

etappide kaupa koos tähtaegadega. Lepingu punkti 5.1 järgi toimus tööde üleandmine-

vastuvõtmine igakuiselt faktilise teostatud töö mahu alusel. Punkti 5.2 alusel vormistavad

pooled tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Punkti 5.3 kohaselt oli tellija (kostjad)

kohustatud töövõtja poolt koostatud ja talle esitatud akti 3 päeva jooksul alla kirjutama,

vastasel juhul esitama oma kirjalikud vastuväited. Kui tellija aktile alla ei kirjuta ega esita

kirjalikke vastuväiteid, loetakse akt aktsepteerituks ja töö või töö osa tellijale üleantuks.

Lepingu punktis 6.1 leppisid pooled kokku, et kostjad tasuvad hagejale 1. etapi tööde eest

(ettevalmistustööd) 22 500,00 eurot järgmiselt:

- Ettemaks lepingu sõlmimisel 9 000 eurot;

- Vahemakse ettevalmistustööde ajal 7 000 eurot;

- Ettevalmistustööde üleandmisel 6 500 eurot.

8.2. Pooled ei vaidle selle üle, et leping vastab sisult VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepingu

tunnustele. Tegemist ei ole tarbijatöövõtuga VÕS § 635 lg 4 mõttes (vt ka nt Riigikohtu 28.

oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 15).

8.3. Kostjad tasusid vastavalt hageja 22.03.2019 e-kirjaga antud juhisele (dtl 269) hagejale

ettemaksu 9 000 eurot hageja juhatuse liikme, A K isiklikule arveldusarvele (dtl 270).

8.4. Hageja esitas kostjatele 06.05.2019 akti nr 1 aprillis 2019 tehtud tööde kohta (dtl 209)

summas 13 650 eurot, lisaks käibemaks ehk kokku 16 380 eurot. Kostjad tasusid vastavalt

hageja 06.05.2019 e-kirjaga antud juhisele (dtl 273) hagejale 1 etapi 2. makse 7 000 eurot

hageja juhatuse liikme, A K isiklikule arveldusarvele (dtl 271). Vaidlus puudub, et hageja on

käibemaksukohustuslane. Lepingu ja selle lisa 1 järgi lisandus kõikidele summadele

käibemaks. Ehkki kostjate väitel ei pidanud A Kle makstud summade puhul lisanduma

käibemaksu, ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et tegelikult oleks hageja ja kostjad vastavas

osas hagejaga sõlmitud lepingut muutnud ja ettevalmistustööd hageja kohustuste hulgast

välja jätnud. Kostjate viidatud hageja kahemõttelisi vihjeid ja tinglikku kõneviisi

sisaldavatest e-kirjadest (dtl 269 ja 272-273) ei tulene selgesõnaliselt, et hageja juhatuse liige

oleks üle võtnud hageja lepingulised kohustused ettevalmistustööde tegemise osas, mistõttu

ei vabanenud kostjad käibemaksu tasumise kohustusest. Kostjad ei ole selgesõnaliselt

väitnud, et nad oleks sõlminud eraisik A Kga eraldi lepingu mingite tööde tegemiseks.

Seetõttu asub kohus seisukohale, et A K isiklikule arveldusarvele makstud summade näol oli

tegemist lepingu alusel makstud tasudega hagejale.

8.5. Kostja väitel selgus pärast töövõtja poolt 06.05.2019 koostatud aktiga nr 1 tutvumist ja teise

makse tegemist summas 7 000 eurot, et tegelik olukord objektil erineb väga oluliselt sellest,

mida töövõtja püüdis tellijatele näidata ning aktis nr 1 märgitud töid polnud tehtud aktis

märgitud mahus ega ka mitte vastavuses lepingu, projekti ja kehtivate kvaliteedinõuetega (dtl

255 p 2.7). Hageja hinnangul ehitustööde jätkamine seiskus, sest kostja ei täitnud kokku

lepitud ajaks (15.04.2019) oma lepingulist kohustust ning ei hankinud planeeritud

ehitustööde alguseks ehitusluba. Projekteerimistöid sai teostada, kuid reaalset tegevust

ehitusplatsil hageja teha ei saanud.

8.5.1. Kohtu hinnangul on kostjad tõendanud, et lepingu sõlmimisel oli hageja teadlik, et

ehitusluba väljastamine ei sõltu ainult kostjatest, vaid kohalikust omavalitsusest ning see

võib viibida. Pooled sellega lepingu sõlmimisel ka arvestasid, kuna lepingu punktis 3.2

kehtestati lõpptähtaja edasilükkumine vastavalt ehitusloa väljastamise viibimisele võrreldes

planeeritud kuupäevaga 15.04.2019. Lepingu punkti 3.1 alusel võis hageja töödega alustada

kohe peale lepingu allkirjastamist. Lepingu allkirjastamise eelselt ja lepingu täitmise käigus

selgitas hageja e-kirjades kostjatele, et 1. etapi ettevalmistavate ehitustööde alustamiseks ja

teostamiseks ei ole tal ehitusluba vaja (dtl 269, 272). Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks

hoiatanud kostjaid, et töid pole võimalik alustada või jätkata ning et kostjad oleks pidanud

aru saama, et hageja on tööde teostamise 2019 mai alguses peatanud.

8.5.2. Samas, kuivõrd vaidlus puudub selle üle, et lepinguga ehitatavale eramule oli ehitusloa

väljastamine kohustuslik, siis sellest tulenevalt hageja ei võinud ehitamist ilma selle loata

alustada. Vastavalt EhS § 4 lg 1 on ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine,

paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib

või muutuvad selle füüsikalised omadused. Ehitamine on ka pinnase või katendi

ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale

ja funktsionaalne seos ehitisega. Seega oli võimalik enne ehitusloa väljastamist tegeleda

lepingu lisas 1 (dtl 160) loetletud tegevustest järgmistega: võsa langetamine, koristus,

ettevalmistustööd, objektile kolimine, mahamärkimine jm.; materjali (killustik, liiv jms)

toomist; eriosade projekteerimist; piirded, soojakud, WC, ehitusaegne elektritoide ja vesi;

kaudsed kulud, projektijuhtimine; transport; tellingud, abirakised, tõstukid, kraanad jms;

ehitusprahi utiliseerimine, prügikonteiner, lõpukoristus. Hoone jaoks kaevetöid ja täitmist

ning trasside rajamist ilma ehitusloata teostada tulenevalt EhS-st ei või, kuigi hageja seda

kostjatele lubas. Seega ei saa hagejale panna süüks ehitamisega mittealustamist enne

ehitusloa väljastamist. Samas nähtub poolte kirjavahetusest, et hageja ei teinud enne

ehitusloa väljastamist toiminguid, milleks tal ehitusluba vaja polnud (nt ehitusaegsete

piirdeaedade paigaldamine toimus 04.07.2019, dtl 275).

8.6. Ehitusluba väljastati 14.06.2019 (dtl 199), alates millisest kuupäevas puudusid hagejal

õiguslikud takistused ehitustöödega täies mahus alustada. Kuna ehitusloa puudumine oli

selliseks tellijate poolseks taksituseks, mille tõttu ettevalmistustööde üleandmise tähtaeg

pikenes, siis ettevalmistustööde teostamise tähtaega saab hakata lugema alles ehitusloa

väljastamisest 14.06.2019. Lepingu lisas 1 (dtl 160) kokkulepitud tähtaegadest nähtuvalt

kohustus hageja teostama ettevalmistustööd 2 nädala jooksul (15.04-29.04.2019). Arvestades

ehitusloa väljastamisest 14.06.2019 kaks nädalat, pidi hageja seega ettevalmistustööd

lõpetama hiljemalt 28.06.2019. Hageja seda kohustust ei täitnud. Kostjad pöördusid peale

ehitusloa väljastamist korduvalt hageja poole seoses asjaoluga, et hageja kokkulepitud

kuupäevadel töödega ei alustanud (17.07.2019 – dtl 275; 01.08.2019 – dtl 279-280). Hageja

hagiavalduses esitatud väited, et ehitusloa ootamise ajal ütlesid ta alltöövõtjad kokkulepped

üles ja loobusid sellest objektist ning peale ehitusloa väljastamist asus ta tööde teostamiseks

kokkuleppeid sõlmima (dtl 153, p 2.b. ja c.), ei ole asjakohased ega õigusta tööde alustamise

ja jätkamisega viivitamist. Tegemist oli hageja ettevõtlusriski kuuluvate asjaoludega. Pealegi

ei ole tõendatud, et hageja oleks selgesõnaliselt sellele asjaolule tuginenud lepingu täitmise

käigus.

8.7. Kostjate esitatud e-kirjavahetusega on tõendatud, et kostjad palusid korduvalt hagejat esitada

tööde teostamise ajagraafik, kuna pärast ehitusloa saamist ei ole objektil edasiminekut

toimunud, töövõtjaga ei saa mõistlikul moel ühendust, materjal (nt killustik) pole objektile

tarnitud ning kaevetöödega vundamendi rajamiseks ei alustatud isegi veel 15.07.2019 ehk

ligikaudu 1 kuu pärast ehitusloa saamist (dtl 275). Hageja möönis töödega viibimist

01.08.2019 (dtl 279) ja esitas 18.07.2019 uue tööde ajagraafiku (dtl 277), mida ta järgida ei

suutnud ja korrigeeris 08.08.2019 (dtl 281). Samas 08.08.2019 (dtl 281) e-kirjas võttis hageja

omaks ajagraafikust 2-nädalase mahajäämuse.

8.8. Kostjate esitatud e-kirjavahetusega on tõendatud, et tellijate (kostjate) esindajana

omanikujärelevalve teostaja S I viitab 12.-13.08.2019 kirjavahetuses hagejaga (dtl 282-284)

mitmele probleemile töös, sh:

 tiheduse mõõtmisi saab teha pärast killustikualuse valmimist;

 esinevad suured vertikaalsuunalised lainetused, mis tuleb tasandada;

 taldmiku kuju horisontaalsuunaliselt ei ole paigas, nt teljel 3 telgede A ja B osas;

 killustikualusel on kasutatud tavatut erinevate fraktsioonidega segakillustikku

suhteliselt suure peenosise sisaldusega.

Oma 13.08.2019 vastuses tunnistab hageja puudusi töös (killustikualuses), kuid soovib

töödega edasi minna. Omanikujärelevalve aga viitab täiendavalt oma 13.08.2019 vastuses,

et olukord on aktsepteeritavast kaugel, hageja kirjeldatud meetoditega puuduste

kõrvaldamine ei ole tehnoloogiliselt lubatud ning pöörab ka tähelepanu projektile

mittevastava materjali (killustiku) kasutamisele.

8.9. 16.08.2019 kirjas (dtl 287) teatavad kostjad omanikujärelevalve märkustele (dtl 283-284)

tuginedes puudustest seni tehtud töödes ja viitega tööde aeglasele edasiliikumisele oma

soovist koostöö hagejaga lõpetada. Ühtlasi paluvad tellijad saata tutvumiseks kalkulatsiooni,

millised tööd on seni tasutud summade eest tehtud.

8.9.1. Kohtu hinnangul tuleb seda kirja käsitleda kostjate tahteavaldusena lepingust taganemiseks.

Lepingu punktis 13.3 oli vastav alus kostjate poolt lepingust taganemiseks kokku lepitud.

Samuti olid kostjad õigustatud lepingust taganema ka VÕS § 116 lg 1 ja lg 2 p 2 ja 5 alusel.

Tööde teostamise ajagraafiku jooksev täpne järgmine oli lepingust tulenevalt kostjate huvi

püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu, kuna sellest sõltus kostjate elukoha tähtaegne

valmimine. Samuti andsid kostjad hagejale täiendava tähtaja tööde graafikujärgseks

teostamiseks 17.07.2019 (dtl 275-276) ja 01.08.2019 (dtl 280) e-kirjadega koos hoiatusega

lepingust taganemise kohta. Kuna hageja töid graafiku järgi ei teinud ja hilinemine oli

rohkem kui kaks nädalat, oli kostjatel õigus lepingust taganeda. Vaidlus puudub selle üle,

et hageja on lepingust taganemise avalduse kätte saanud. Seega oli kostjate taganemine

lepingust formaalselt ja materiaalselt kehtiv.

8.9.2. Kuna kostjad taganesid hagejaga sõlmitud lepingust 16.08.2019 e-kirjaga, siis ei oma

taganemise seisukohalt tähendust kostjate 22.11.2019 nõudekiri (dtl 265-268).

8.9.3. Kostjad on lepingust kehtivalt taganenud, seega tuleb hageja nõue lahendada lepingust

taganemise sätete alusel (VÕS § 188 jj). Eelkõige saab hageja nõue seisneda üleantu

väärtuse hüvitamise nõudes VÕS § 189 lg 2 p 1 järgi. Sama paragrahvi kolmanda lõike

kohaselt loetakse üleantu väärtuseks üleantu hind, kui see on lepingus määratud. Seejuures

tuleb üleantu väärtuse tuvastamisel arvestada ka selle lepingule mittevastavusega.

8.10. Tulenevalt VÕS § 188 lg 2 esimesest lausest vabastab kehtiv lepingust taganemine mõlemad

lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 188 lg 2 teise lause kohaselt

ei mõjuta lepingust taganemine enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust.

Hageja põhinõue kostjate vastu 4 976 eurot tugineb 11.09.2019 korrigeeritud tööde lõpuakti

järgi saamata jäänud tasul. Kostjate arvates ei pea nad tellijana vastu võtma tegemata või

mittenõuetekohaselt tehtud töid ega nende eest tasuma. Samuti väidavad kostjad, et nad on

puudustest hagejale nõuetekohaselt teatanud. Samuti esitasid kostjad rahalise nõude hageja

vastu, mida nad soovivad hageja nõudega tasaarvestada.

8.10.1. Hageja esitas lõpuakti esmalt 20.08.2019 (dtl 291-292), millele esitasid kostjad 23.08.2019

(dtl 289-291) ja ka 04.09.2019 (dtl 293-296) oma vastuväited. 11.09.2019 e-kirjaga (dtl

297) saadetud lõpuaktile ja arvele, mis on hagi aluseks, vaidlesid kostjad vastu 13.09.2019

e-kirjas (dtl 211-212). Seega ei ole pooled akti allkirjastanud ja kostjad ei ole töid vastu

võtnud. Töid ei saa lugeda vastuvõetuks lepingu punkti 5.3 alusel.

8.10.2. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Kui

kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja

tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või

loetakse vastuvõetuks. Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö

vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt

tavaline. Sama paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija

alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul.

8.10.3. Kostjad ei ole lõpuaktis märgitud töid VÕS § 637 lg 4 järgi vastu võtnud, viidates töös

esinevatele olulistele puudustele ja tegemata töödele. Küll on võimalik, et kostjad saab

lugeda tööd vastuvõtnuks VÕS § 638 teise lause kohaselt. Selleks peab hageja tõendama,

et ta on lepingujärgse töö valmis teinud ja andnud kostjatele töö vastuvõtmiseks mõistliku

täiendava tähtaja. Kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija

keeldus tööd vastu võtmast alusetult, peab hageja tõendama ka selle, et vastuvõtmiseks

esitatud töö oli lepingukohane.

8.10.4. Hageja on oma nõude põhjenduseks esitanud üksnes töövõtulepingu, lõpuakti ning arve.

Kohus tuvastas, et kostjad on enne lepingust taganemist hagejat erinevatest puudustest

teavitanud. Samuti on kostjad esitanud lõpuaktile vastuväited seoses tööde nõuetele

mittevastavusega ja tegemata töödega. Arvestades eespool selgitatud tõendamiskoormuse

jaotust tööde vastu võtmata jätmise korral, oli hageja ülesandeks tõendada, et kokkulepitud

tööd on valmis ja tehtud nõuetekohaselt. Antud juhul hageja ei ole tõendanud, et tööd olid

valmis ja tehtud nõuetekohaselt. Hageja ei ole samal põhjendusel ka tõendanud, et kostjad

võlgneks hagejale midagi VÕS § 189 lg 2 p 1 üleantu väärtuse hüvitamise kohustuse alusel.

Seetõttu ei kuulu hageja nõue kostjatelt lepingu järgi saamata jäänud tasu väljamõistmiseks

rahuldamisele. Kuna kohus hageja põhinõuet ei rahulda, ei kuulu kostjatelt

väljamõistmisele ka viivis.

9. Järgmiseks käsitleb kohus vastuhagi nõuet. Kohus leiab, et vastuhagi kuulub rahuldamisele

osaliselt, s.o summas 210 eurot. Otsuse parema loetavuse huvides nimetatakse vastuhagi

hagejaid jätkuvalt kostjateks ja vastuhagi kostjat hagejaks.

9.1. Kostjad on esitanud vastuhagina kahju hüvitamise nõude. Kahjuna on kostjad välja toonud

tööde kallinemise võrreldes hageja lepingus sätestatud hinnaga summas 43 945,30 eurot

käibemaksuga või, kui lisada kostjate poolt aktsepteeritud tööde maksumus 10 890 eurot uute

töövõtjate hinnale, siis on kostjate tegelikuks kahjuks selle võrra suurem hind ehk kokku

57 013,30 eurot koos käibemaksuga. Samuti on kostjate kahjuks kohtueelse nõude esitamise

õigusabikulud 420 eurot, mis kulus enammakstud summa 5 110 eurot tagastamise nõude

koostamiseks. Vastuhagiga esitavad kostjad hageja vastu kahju hüvitamise nõude vähendatud

ulatuses ehk kokku 20 000 eurot.

9.2. Kostjad ei ole esitanud vastuhagis nõuet seoses asenduspinna majutuskulude suurenemisega

tulenevalt hagejapoolsest tööde tähtaja ületamisest (dtl 487 p 2.15). Samuti ei ole vastuhagiga

esitatud nõuet seoses kostjate poolt hagejale väidetavalt enammakstud summa 5 110 eurot

tagastamiseks. Viimati märgitu nähtub vastuhagi avalduse punktist 2.15 (dtl 486), kus kahju

koosseisu arvestuses on esitatud tööde kallinemine seoses uute töövõtjatega sõlmitud

lepingutest, kuid mitte väidetavalt enammakstud summat 5 110 eurot.

9.3. Kostjate esitatud vastuhagi nõue on käsitatav kahju hüvitamise nõudena täitmise asemel (nn

suur kahju hüvitamise nõue), kusjuures kahjuks on kostjad pidanud hageja poolt tegemata

tööde tegemiseks ja puudustega tehtud tööde ümbertegemiseks tehtavate kulutuste

suurenemist võrreldes hagejaga sõlmitud lepingus kokkulepitud hinnaga. Nõuda võib ka

tulevikus tehtavaid kulutusi. Tegemist on varalise kahju hüvitamise nõudega, mille sisuks on

kostjate poolt kantud kulutuste hüvitamine (VÕS § 128 lg 3) VÕS § 115 lg 2 või 3 alusel.

Nimetatud sätete kohaldamine eeldab, et töövõtja on lepingut oluliselt rikkunud, mida

töövõtulepingu puhul tuleb hinnata VÕS § 116 lg 2 alusel koosmõjus VÕS § 647 lg-ga 1.

Nagu eelnevalt otsuse punktis 8.9.1 kohus tuvastas, siis taganesid kostjad hagejaga sõlmitud

lepingust 16.08.2019 kirjaga (dtl 287). Tulenevalt VÕS § 188 lg 2 esimesest lausest vabastab

kehtiv lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste

täitmisest.

9.4. Riigikohtu tsiviilkolleegium on varasemas praktikas leidnud, et VÕS § 115 lg 1 ning §-de

127 ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on

täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt Riigikohtu 25. november 2015. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-130-15, p 11; 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15):

 võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

 võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1);

 võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

 kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

 kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav,

v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);

 rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Kõikide nimetatud asjaolude tõendamise koormis on vastuhagi esitajatel ehk kostjatel. TsMS

§ 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

9.5. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis

on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks olnud. Kohus leiab, et iseenesest on võimalik hageja vastutus

kostjate ees, kuna ta on oluliselt rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingut ning kostjad on

sellest kehtivalt taganenud. Kohus leiab aga, et kostjad ei ole tõendanud, et vastuhagis

loetletud tööd ja nende maht on täpselt sama, mis kostjad tellisid hagejalt. Hageja on

nimetatud asjaolule vastu vaielnud (dtl 541 punktis 3). Vastuhagi lisas 1 esitatud tabel

selliseks tõendiks ei ole. Samuti ei tõenda seda kostjate vastuhagiga esitatud erinevad

kuludokumendid.

Hagejaga

sõlmitud

leping

viitas

tööde

alusena

konkreetsele

projektdokumentatsioonile, millele kostjate poolt XXX OÜ-ga sõlmitud lepingus (ega teistest

vastuhagiga esitatud kuludokumentides) viidatud ei ole. Samuti ei ole hageja ja XXX OÜ

hinnapakkumised üks-üheselt võrreldavad, mistõttu nende kõrvutamisel ei saa kohus

järeldada, et üks või teine töö on kallim või odavam. Seetõttu ei ole kohtul võimalik

tuvastada, et kostjatel tekkis kahju (tööde kallinemine) samadele nõuetele ja samas mahus

vastava töö kallimalt tellimise tõttu. Samadel põhjendustel ei kuulu vastuhagi nõue

rahuldamisele VÕS § 135 lg 1 asendustehingu sätete alusel, kuna tõendamata on, et tegemist

oli täpselt samade tööde tellimisega kolmandatelt isikutelt.

9.6. Kostjad ei ole ka vastuhagis esitanud hageja vastu nõuet lõppaktis loetletud hageja poolt

puudustega tehtud või tegemata töö parandamiseks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamiseks

(VÕS § 645 lg 5). Kohus nendib, et nende kulutuste suurus on kostjatel ka tõendamata. Hagi

vastusega koos esitatud „xxx ehitusobjekti alustamise vastuvõtu AKTist“ (d tl 299-301) ega

„Ekspertarvamusest xxx vundamendi aluse nõuetele vastavuse kohta“ (d tl 303) ei nähtu,

mis nende puuduste likvideerimise maksumus oleks. Vastuhagiga esitatud kuludokumendid

on hageja kohustuste rikkumisega ja lepingu tingimustele mittevastavate töödega seostamata.

9.7. Kohus leiab, et osaliselt rahuldamisele kuulub kostjate kahju nõue kohtuvälise õigusabikulu

420 eurot hüvitamiseks. Nimetatud kohtueelse 22.11.2019 nõudekirja (dtl 265-268) koostas

kostjaid esindanud advokaat hageja tasu nõudele vastuvaidlemiseks ja väidetavalt

enammakstud summa 5 110 eurot tagasisaamiseks ning teisi rahalisi nõudeid seal ei esitatud.

Samas ei ole vastuhagis seda nõuet esitatud. Seega ei saa pidada seda kulu vastuhagis esitatud

nõude maksmapanekuks tervikuna vajalikuks kuluks. Küll aga võib vajalikuks pidada

nimetatud kohtueelset õigusabikulu osas, milles kostjad esitasid oma vastuväited hageja

nõudele. Kostjatel oli õigus ja vajadus pooltevahelises vaidluses professionaalse õigusnõu

saamiseks pöörduda advokaadi poole. Käesoleva otsusega jäeti hageja nõue rahuldamata,

seega oli kostjate vastuväide selles osas põhjendatud ning kostjate 22.11.2019 kiri ja

professionaalse õigusnõustaja poole pöördumine õigustatud. Kuna nõudekirjas esitasid

kostjad nii rahalise nõude, mida nad vastuhagis ei esitanud, kui ka vaidlesid vastu hageja

nõudele, mis kohtumenetluses nende vastu esitati, kuid jäi rahuldamata, siis sellest tulenevalt

hindab kohus, et kohtueelne õigusabikulu oli poole ulatuses vajalik ja põhjendatud. Seega

kuulub kahju hüvitisena 210 eurot (50% 420 eurost) hageja poolt kostjatele hüvitamisele ning

nimetatud summa tuleb hagejalt kostjate kasuks välja mõista.

10. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

11. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt

TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hagi hinnaks 6 845,48 eurot ja vastuhagi

hinnaks 20 000 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

12. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib

asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

12.1. Vastavalt eelviidatud sättele otsustab kohus, et hagiavaldusega seotud menetluskulud jäävad

hageja kanda ning vastuhagiga seotud menetluskulud jäävad tervikuna kostjate kanda. Kuigi

vastuhagi rahuldati osaliselt (210 eurot), moodustab see võrreldes rahuldamata jäetud

summaga (20 000 eurot) väikse osakaalu (~1%), et kohtu arvates on põhjendatud jätta kõik

sellega seotud kulud kostjate kanda.

13. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat. TsMS § 176 lg 2 järgi annab kohus enne

kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude

nimekirja esitamiseks, kui asja menetletakse kirjalikus menetluses. Kohus andis pooltele tähtaja

menetluskulude nimekirja esitamiseks 03.12.2020 kirjaga (dtl 558).

13.1. Hageja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud.

13.2. Hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu summas 450 eurot, mis jääb seoses hagiavalduse

rahuldamata jätmisega hageja enda kanda.

13.3. Kostjad on vastuhagilt tasunud riigilõivu 1100 eurot. Kuna vastuhagi oli esitatud summas

20 000 eurot ja see on ka tsiviilasja hind, siis vastavalt RLS lisale 1 on sellelt summalt

makstava riigilõivu määr 750 eurot. Järelikult on kostjad maksnud vastuhagilt riigilõivu 350

eurot nõutust rohkem, mis kuulub kostjatele tagastamisele (RLS § 15 lg 1 p 1). Ülejäänud

osas ehk summas 750 eurot jääb vastuhagi riigilõiv kostjate endi kanda.

13.4. Vastavalt kostjate esitatud menetluskulude terviknimekirjale (dtl 561-563) on nad seoses

hagiga kandnud õigusabikulusid 1554 eurot koos käibemaksuga (kuna eraisikutena ei ole

tegemist käibemaksukohustuslastega). Kostjatele osutatud õigusabi tunnihind oli 140 eurot

ilma ja 168 eurot koos käibemaksuga. Kohtu hinnangul on tegemist advokaadi õigusteenuse

turu keskmise hinnaga ja kohus loeb selle mõistlikuks. Hagiga seoses on osutatud õigusabi

2,5 tundi seoses maksekäsu kiirmenetlusega ning 6,75 tundi hagi ja lisadega tutvumisega,

tutvumisega kostjate tõenditega ning vastuse koostamisega hagile. Kohtu hinnangul on see

vajalik ja põhjendatud, arvestades asja mahtu ja keerukust ning kostjate esindaja poolt

koostatud menetlusdokumenti. See kulu kuulub hagejalt väljamõistmisele.

13.5. Vastuhagiga seoses on kostjad kandnud õigusabikulusid 1 680 eurot koos käibemaksuga

(kuna eraisikutena ei ole tegemist käibemaksukohustuslastega). See kulu jääb kostjate endi

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Väli

Kohtunik