2-20-8850/19 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

2-20-8850

1 (3)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 30.12.2020 Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-8850 Tsiviilasi XXe hagi YYe vastu ühisvara jagamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XX, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxx, e-post x Kostja: YY, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx xxxx xxxxxxxxe xxxxxx xxxx xxxx xxxxx xxxxxxx Kohtuistungi aeg 17.12.2020 RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XXe hagi YYe vastu ühisvara jagamise nõudes.

2. Jagada XXe ja YYe ühisvara selliselt, et jätta Tartu Maakohtu kinnistusregistriossa nr x kantud korteriomand asukohaga xxxxx xxx xxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx kostja YYe ainuomandisse.

3. Välja mõista YYelt XXe kasuks hüvitis enamsaadud vara arvelt summas 3900 eurot. Hüvitis tasuda XXe kontole nr xxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank.

MENETLUSKULUD

1. Jätta hageja poolt kantud riigilõiv pooles ulatuses kostja kanda ja kummagi poole poolt kantud muud menetluskulud poole enda kanda.

2. Välja mõista YYelt XXe kasuks pool riigilõivust, so 150 eurot. Riigilõiv summas 150 eurot kanda XXe kontole nr xxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja hageja nõue

1. 17.06.2020 esitatud hagiavalduse ja xx.xx.xxxx esitatud hagiavalduse täienduse kohaselt sõlmiti XXe ja YYe abielu xx.xx.xxxx ning lahutati Pärnu Maakohtu xx.xx.xxxx kohtuotsusega, kohtuotsus jõustus xx.xx.xxxx. Pooled ei ole jaganud abielu kestel soetatud ühisvara.

Esitatud hagiavalduse kohaselt kuulub poolte ühisvara hulka korter asukohaga xxxxx xxx xxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx, korteriomandi registriosa number x.

2-20-8850

2 (3) Hagile lisatud Arco Vara poolt 15.06.2020 koostatud eksperthinnangu alusel on viidatud korteriomandi turuväärtus hindamise aja seisuga 7800 eurot. Hageja soovib jagada ühisvara sellisel viisil, et kostjale jääb korter ja kostja maksab hagejale poole korteri väärtusest, nõudes hüvitiseks 3900 eurot. Hageja ei ole nõus ositi maksmisega. Hageja palub ka riigilõivu 300 eurot pooleks jagada, leides, et 150 eurot jääb tema kanda ning taotleb poole riigilõivu välja mõistmist kostjalt.

Kostja seisukoht

2. Kostja märgib, et vaidlust ei ole korteri väärtuse üle ja selle üle, et see on ühisvara. Kostja soovib seal korteris elada. Kostja on nõus maksma nõutud summa 3900 eurot osamaksetega

500 eurot kuus. Kostja leiab, et menetluskulud peab kandma hageja.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et XXe hagi YYe vastu tuleb rahuldada.

4. Kohus tegi käesolevas tsiviilasjas vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et XXe ja YYe vahel sõlmiti xx.xx.xxxxx abielu, mis on lahutatud Pärnu Maakohtu xx.xx.xxxx otsusega, kohtuotsus jõustus xx.xx.xxxx.

Hageja taotleb ühisvara jagamist. Perekonnaseaduse (PKS) § 211 lg 1 sätestab, et kui enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abieluvaraleping ei näe ette teisiti, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abielude puhul abikaasadevahelistele varalistele suhetele alates käesoleva seaduse jõustumisest käesolevas seaduses varaühisuse kohta sätestatut. Kohtu poolt kontrollitud abieluvararegistri andmetest nähtuvalt on poolte kohta xx.xx.xxxx abieluvaralepingu alusel sisse kantud xx.xx.xxxx, registrikaart nr x suletud rahvastikuregistri andmete alusel xx.xx.xxxx. Poolte abielu sõlmiti xx.xx xxxx ning arvestades eeltoodut kohaldub endiste abikaasade varasuhetele varaühisuse regulatsioon. Tulenevalt PKS §-st 25 lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. PKS § 35 kohaselt lõpeb varaühisus muuhulgas abielu lahutamisega. Seega on pooltevaheline varaühisus lõppenud.

Riigikohus on 14.05.2014 otsuses nr 3-2-1-31-14 selgitanud, et kehtiva PKS § 210 lg 1 ja §

211 järgi tuleb alates kehtiva perekonnaseaduse jõustumisest esitatud nõude korral jagada abikaasade ühisvara kehtiva seaduse järgi. PKS § 37 sätestab, et varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. PKS § 37 lg 3 kohaselt jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. XX ja YY ei ole kokku leppinud ühisvara jagamises muul viisil kui võrdsetes osades. PKS § 37 lg 11 kohaselt määratakse ühisvara koosseis kindlaks varasuhte lõppemise seisuga.

5. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

Pooled ei vaidle, et vara, so korteriomand asukohaga xxxxx xx xxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxx xxxx, mille jagamist hageja taotleb, on poolte ühisvara. Hageja taotleb poolte ühisvara jagamist selliselt, et kõne all oleva korteriomandi ainuomanikuks saaks kostja. Kostja ei ole sellisele ühisvara jagamise viisile vastu vaielnud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus

2-20-8850

3 (3) korteriomandi kostja ainuomandisse. Samuti puudub vaidlus hagejale makstava hüvitise suuruse üle. Küll aga ei ole kostja nõus maksma hüvitist ühekordse summana, soovides ositi tasumist, kuna tal ei ole nii suurt summat korraga võtta. Hageja aga ei ole nõus ositi tasumisega märkides, et on saatnud kostjale kirja, et ilma kohtuta maksaks kostja talle raha, kuid kostja ei olnud nõus väites et maksab 50 eurot kuus, teise variandina pakkus 100 eurot kuus. Hageja lisab veel, et kostja teadis pool aastat ette ja tal oleks olnud võimalus see raha koguda. Et pooled ei leppinud kokku hüvitatava summa maksegraafikus, puudub kohtul ka seaduslik alus nõude ositi tasumise otsustamiseks, mis tuleb lahendada täitemenetluse käigus, kui pooled muul moel kohtulahendi täitmist omavahel kokku ei lepi. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi.

6. Pooled ei ole taotlenud otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramist (TsMS § 445 lg 1). Kohus märgib, et Riigikohus on oma varasemates lahendites (nr 3-2-1-38-14 ja nr 3-2-1-94-16) leidnud, et kohus saab TsMS § 445 lg 1 järgi määrata poole taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra.

Menetluskulud

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Hageja on taotlenud menetluskulude, so poole riigilõivu summas 150 eurot jätmist kostja kanda. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda.

Kuigi TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, peab kohus TsMS § 164 lg 2 alusel õiglaseks, et pool hageja poolt tasutud riigilõivust jääb kostja kanda ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Ülejäänud menetluskulud, mis pooled on kandnud, jäävad nende endi kanda.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik