4-20-4232/18 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

4-20-4232

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

08. detsember 2020. a Kuressaare kohtumaja Väärteoasja number 4-20-4232 Kohtunik Istungisekretär Piia Jaaksoo Gerda Raidla Väärteoasi A O kaebus Keskkonnainspektsiooni 28.09.2020. a otsusele väärteoasjas nr 940020001112 Menetlusosalised Kaebuse esitaja A O, isikukood XXXXXXXXXXX Kohtuväline menetleja Keskkonnainspektsioon, asukoht Roheline Pärnu linn Pärnu maakond, e-post: valve@kki.ee, esindaja Väino Linde RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A O kaebus.

2. Tühistada Keskkonnainspektsiooni 28.09.2020. a otsus väärteoasjas nr 940020001112 ja lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetlus A O suhtes Kalapüügiseaduse § 75 lg 2 järgi kvalifitseeritavas väärteos.

3. Asitõendid – oranži värvi nakkevõrk pikkusega 66,77 meetrit ja kaks kalapüügivahendi tähist tagastada A Oele.

4. Asitõend – halli tooni nakkevõrk pikkusega 79,05 meetrit hävitada peale kohtuotsuse jõustumist.

5. Edastada kohtuotsus A Oele ja Keskkonnainspektsioonile.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest ning esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav.

Kaevatav otsus.

4-20-4232

Keskkonnainspektsiooni 28.09.2020 otsusega väärteoasjas nr 940020001112 karistati A Ot järgmise rikkumise eest – 11.08.2020 umbes kell 14.00-12.08.2020 hommikul kella 08.05 püüdis A O kutselise kalapüügivahendiga (kahe nakkevõrguga, mille kogupikkus oli 145,82 meetrit) kala Saare maakonnas, XXXXXXXXXXXXX rannikumeres, väike püügiruut 260. Püüdes kala kutselise kalapüügivahendiga, omamata selleks kutselise kalapüügiluba, rikkus A O Kalapüügiseaduse § 32 lg 1 korda, mille kohaselt kutselise kalapüügi õiguse annab kalapüügiluba. Kala püügiloata loetakse EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 kohaselt tõsiseks rikkumiseks. Seega, püüdes kala, omamata kutselise kalapüügiluba pani A O kalapüügiseaduse § 71 lg 1 p 1 tähenduses toime tõsise rikkumise. Väärteo kvalifikatsioon Kalapüügiseadus § 75 lg 2. A Ot karistati kalapüügiseaduse § 75 lg 2 alusel rahatrahviga 72 trahviühikut, s.o 288 eurot.

Kaebus. 12.10.2020 saabus Pärnu Maakohtusse A Oe kaebus /tl 3-6/ nimetatud otsuse tühistamiseks. A.O avaldas kaebuses, et tema ei ole talle süüks arvatavat tegu toime pannud ja kohtuväline menetleja ei ole talle süükspandava teo toimepanemist tõendanud.

Kohtuvälise menetleja seisukoht. 23.10.2020 esitas kohtuväline menetleja kohtule väärteotoimiku ja seisukoha kaebuse osas /tl 32-34/. Kohtuväline menetleja leiab, et väärteoasja on menetletud kõigi nõuete kohaselt. A.Oele ette heidetud tegu on tõendatud, väärteoasjas kogutud tõendusmaterjalis puuduvad vastuolud, karistusotsustuse kujunemine on jälgitav, määratud karistus on proportsionaalne teo toimepanemise asjaolusid ja isiku süü suurust teo toimepanemisel arvesse võttes. Seetõttu kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Kohtu seisukoht. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses olevad väärteokirjeldused kattuvad.

12.08.2020 koostatud Sündmuskoha vaatlusprotokoll /väärteotoimik (edaspidi VTT) lk 1- 5/ näitab, et 12.08.2020 kell 7.52-08.05 on teostatud sündmuskoha - XXXXXXXXXXX rannikumere (väike püügiruut 260) vaatlus. Sündmuskohal tuvastatakse kaks kalapüügivahendi tähist. Mere poolse kahe lipuga kalapüügivahendi tähise külge on kinnitatud nakkevõrgujada. Tähise ülaosas on kaks pleekinud oranži värvi lippu, mille all oranži tooni lipp, millel märgistus XXXXXXXXXX Maismaapoolne kalapüügivahend on ühe lipuga, teiba ülemises osas oranži tooni lipp, lipul märgistus XXXXXXXXXXXXXXX. Määratud kalapüügivahendi geograafilised koordinaadid, sündmuskohalt tehtud fotod. Nakkevõrgujada eemaldatud püügilt. 12.08.2020 on asitõendina vaadeldud püügilt eemaldatud nakkevõrgujada koos kahe kalapüügivahendi tähisega /VTT tl 6-10/. Kaks nakkevõrku on omavahel ühendatud sõlmega, üks võrk oranži tooni linaga, teine rohekat tooni linaga. Mõlemal võrgul kirjad XXXXXXXXXXXXXXX Nakkevõrgud mõõdetakse: oranž nakkevõrk 66,77 m ja rohekas nakkevõrk 79,05 m, kokku võrkude pikkused 145,82 meetrit. Tunnistajana üle kuulatud T.T kinnitas /tl 43pöördel-45/, et teostasid 12.08.2020 kalandusalast järelevalvet, tuvastasid XXXXXXXXXX poole liikudes neli

4-20-4232

kalapüügivahendi tähist, fikseerisid mõlema püügivahendi pikkuse binokliga, said üle 100 meetri, ühe püügivahendi tähise lipul oli A.Oe isikukood. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõendid kinnitavad kokkulangevalt, et keskkonnainspektorid tuvastasid 12.08.2020 hommikul kella 8-paiku väärteokirjelduses märgitud kohas kalapüügivahendi, milleks oli kaks jadas olevat nakkevõrku, mille kogupikkus oli 145,82 meetrit. Väärteoprotokollis on leitud, et tegemist oli kutselise kalapüügivahendiga.

A.Oele arvatakse väärteokirjelduses süüks püüki kutselise kalapüügivahendiga, omamata selleks kutselise kalapüügi luba, millega rikkus kalapüügiseaduse § 32 lg 1. Kalapüügiseaduse § 32 lg 1 kohaselt kutselise kalapüügi õiguse annab kalapüügiluba, mis võib olla kalalaeva kalapüügiluba või kaluri kalapüügiluba. Vaidlust ei ole selle üle, et väärteokirjelduses näidatud ajal A.Oel kutselise kaalpüügi luba ei olnud. Seda näitab VTT tl 15 olev väljatrükk.

Kohtuväline mentleja leiab, et A.Oe poolt süüteo toimepanemine on tõendatud sellega, et A.O on tunnistanud püügivahendi püügile panemist 11.08 kella 14-ajal ja püügivahendi kuulumine A.Oele oli tuvastatav selle küljes olnud tähiste järgi. A.O on kinnitanud, et tema pani 11.08.2020 püügile ühe nakkevõrgu, milleks tal õigus oli, oli ostnud keskkonnast pilet.ee püügiõiguse. Tema ei ole pannud püügile nakkevõrgujada. A.O ja K.K rääkisid kohtus kokkulangevalt, et 11.08 läksid Saaremaale puhkusele, ostsid kumbki püügiõiguse keskkonnast pilet.ee, mis andis õiguse püügile panna ühe kuni 70 m võrgu konkreetsesse piirkonda. A.O andis Kile ka võrgu, lipud ja ankrud, võttis ka endale ja panid võrgud püügile. Kumbki pani ühe võrgu. Seejärel läksid Saaremaale ringi sõitma ja hiljem Kuressaarde tuttava juurde, kuhu jäid ööseks. M.O rääkis kohtus, et A.O ja K.K läksid kalale, kumbki pani ühe võrgu, peale seda läksid A.O ja K.K Kuressaarde. Tema jäi lapsega kinnistule. Õhtul 22.30 paiku, kui oli juba telki läinud, kuulis merelt mootori ja meeste hääli, kolinat. Nägi väiksemat mootoriga paati merel, milles oli kolm inimest, askeldasid midagi selle võrgu juures, mille oli pannud A.O. Arvas, et paat on võrku kinni jäänud. Läks telgi juurde telefoni tooma, et helistada A.Oele, kuid telefon oli väljas, ka K.Ki telefon oli väljas. Läks mere äärde tagasi, paat oli läinud. Kui hommikul läks suitsuahju tuld panema kella 7-ajal, nägi, et paat on merel, kaks meest olid paadis ja võtsid välja võrgud, mille olid pannud A ja K. Varsti Helistas talle A ja ta rääkis loo ära. A ütles, et hommikul olid KKI inimesed võrkude juures. See koht on talle tuttav, on seal ise ka käinud võrke panemas, teab neid võrke, püüavad nendega kogu aeg. Kohtuväline menetleja leidis, et M.Oe ütlustesse tuleb suhtuda teatava reservatsiooniga kuna ta on A.Oe abikaasa. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Seadus ei loe kellegi ütlusi mitte usaldusväärseks seetõttu, et isik on menetlusaluse isiku lähedane. Ka abikaasa ütluste usaldusväärsust tuleb hinnata nii nagu kõikide teiste tunnistajate puhul. Kohtuväline menetleja ei ole välja toonud, et M.Oe ütlused ei ole usaldusväärsed, et need oleks vastuolus mõne muu kogutud tõendiga. Ka kohus ei ole seda tuvastanud. Kohus leiab, et A.Oe ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et A.O pani 11.08 püügile ühe nakkevõrgu.

A.O on kirjeldanud, et pani püügile ühe oranži võrgulinaga võrgu, oma teada ostis 70 meetrise võrgu. Sellisele kirjeldusele vastav võrk ka võrgujadast keskkonnainspektorite poolt leiti, T.T kinnitas, et see oli võrgujadas kalda pool. A.O arvas, et ostis selle võrgu interneti e-poest, aga on võrke ostnud ka võrguvabrikust Orissaarest. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et mõlemal võrgujadas olnud võrgul on kirjad XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Kuna võrgujadas olnud võrke on võimalik osta

4-20-4232

igaühel nii e-poest kui ka poodidest, ei ole sellise kirjaga võrgud haruldased, mis võimaldaksid võrku seostada konkreetse isikuga.

Kohtuväline menetleja on leidnud, et ei pea eluliselt usutavaks, et keegi kolmas isik lisas teise nakkevõrgu A.Oe tähistatud ja püügile asetatud nakkevõrgu külge. A.O ise on tunnistanud, et see olukord on tõesti kentsakas ja ka ootamatu. Tavaliselt kui käib kalal, on seal kohapeal ja auto on rannas näha, aga seekord sõitis ära. See, et see võrk sinna vahele panna, sellega ei kaasne ju mingit riski, alati võib öelda, et jäi paadiga võrku kinni. See võrgu lisaks panemine ei nõua ka erilist aega. Tema pani ühe võrgu ja ütles seda ka T.Tle, kes ütles, et nemad leidsid kaks ja kuulevad sellist asja esimest korda. Kui oleks tahtnud lisavõrgu püügile panna, siis oleks pannud ametlikest võrkudest eraldi. Iga mõistlik inimene saab aru, et ei pane oma ametlike võrgutähiste vahele lisavõrku. T.T tookord ütles talle, et see on nagu loogiline, ei ole ju mõistlikult käituval inimesel mõtet oma ametliku võrgutähise vahele panna lisaks võrku, siis ametlik võrk kaotab ju kehtivuse.

Väärteomenetluse seadustiku § 2 ütleb, et kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 7 käsitleb süütuse presumptsiooni. Kriminaalmenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandes (Juura 2101) § 7 kommentaarides punktis 8 /lk 54/ on selgitatud, et süütuse presumptsioon peab tagama ausa õigusemõistmise ka seeläbi, et väldib kestvalt ja pidevalt süüteomenetluses tõusetuvate uute küsimuste lahendamisel hoiaku „kõik on niigi selge“ kujunemist. KrMS § 7 lg 2 kohaselt ei ole menetluses keegi kohustatud tõendama oma süütust – see tähendab, et isiku süü tõendamise kohustus lasub riigil. Tõsi, kohtupraktikas on asutud seisukohale (nt Riigikohtu otsus 3-1-1-112-99), et kui isik asub ennast aktiivselt kaitsma, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks. Või looma menetlejale võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kohus leiab, et A.O on kogu menetluse vältel aidanud kaasa, et kohtuväline menetleja saaks sündmuse kohta tõendeid koguda. Kui 12.08 telefoni sisse lülitas, oli vastamata kõne, helistas tagasi, T T teatas talle, et leidis tema lippude vahelt seotuna kaks võrku. Oli segaduses, tema kahte võrku ei pannud. Tegi ettepaneku, et läheb kohapeale, et asjad selgeks teha, kuid T ütles, et nad lähevad juba ära. Kui kinnistule tagasi jõudis, püüdis aru saada, kes niimoodi teeb. Teab, et püügipiirkondades võideldakse püügiõiguse pärast igasuguste vahenditega. Leidis lähedusest paadi, millel olid lipp ja võrgud sees, andis sellest T.Tle teada, kes palus pildi teha ja talle saata, tegi nii. Leppisid Tga kokku, et jälgib olukorda seal.

13.08 käis keskkonnainspektsioonis ütlusi andmas. Tegi ka hiljem ühest lahel sõitnud paadist pildi ja saatis Tle, aga seal võivad ju kõik sõita. On nõus, et see kõik jääb oletuste peale, ei saa tagantjärgi kuidagi tõendada.

T.T avaldas, et 2019.aastast on Saaremaal alustanud üle 20 menetluse, mis puudutab kalastuskaardiga püügile pandud nakkevõrku, mis on olnud lubatust pikem. Pikem nakkevõrk Saaremaa rannapüügis on täiesti tavaline, aga selline põhjendus oli täiesti uus. Tihtipeale vabandus, et ei teadnud kui pikad võrgud on. Või et teadlikult panidki pikema võrgu püügile, et soovisid lühema aja jooksul rohkem kala saada. Või et püüavad tagantjärgi, et oli nädala luba, aga ainult nädalavahetusel püüavad. Kohus leiab, et T.T poolt kirjeldatud olukorrad on erinevad käesolevast juhtumist. Nendel kordadel on isikud tunnistanud, et nemad panid püügile lubatust pikema nakkevõrgu, tuues selleks erinevaid põhjendusi. Käesoleval juhul on A.O kinnitanud, et tema pani püügile ühe lubatud pikkusega nakkevõrgu ja kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, et A.O pani püügile

12.08 keskkonnainspektorite poolt leitud tema võrgutähiste vahel püügil olnud 145,82 m pikkuse võrgujada.

4-20-4232

VTMS § 31 lg 1 kohaselt tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 60 lg 1 sätestab, et kohus tugineb asja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Lõike 2 kohaselt tõendatus on kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad. KrMS § 61 lg 1 ütleb, et ühelgi tõendil ei ole ette kindlaks määratud jõudu ja lõige 2 kohustab kohut hindama tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt.

Kohus märgib, et käesolevas väärteoasjas ei ole ühtki otsest tõendit ja ka muudest kohtule esitatud tõenditest ei kujune sellist tõendite kogumit, mis kinnitaks, et A.O oleks 11.08 püügile pannud kahest võrgust koosneva 145,82 m pikkuse nakkevõrgujada. Kohus leiab, et käesolevas menetlusetapis ei ole sündmuse asjaolude kohta võimalik ka täiendavaid tõendeid koguda.

Kuna kohtule esitatud tõenditega ei ole tõendatud A.Oe poolt talle väärteoprotokollis süüks arvatud Kalapüügiseaduse § 75 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine, tuleb VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlus lõpetada, sest teos puuduvad väärteo tunnused.

Lähtudes eeltoodud asjaoludest ja seadusesätetest tühistab kohus Keskkonnainspektsiooni 28.09.2020. a otsuse väärteoasjas nr 940020001112 ja lõpetab VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel A O suhtes väärteomenetluse kalapüügiseaduse § 75 lg 2 järgi kvalifitseeritavas väärteos.

Asitõendid. 12.08.2020 püügilt eemaldatud 2 nakkevõrku (oranž nakkevõrk 66,77 m ja rohekas nakkevõrk 79,05 m) koos kahe kalapüügivahendi tähisega. Oranži värvi nakkevõrk pikkusega 66,77 meetrit ja kaks kalapüügivahendi tähist tagastada VTMS § 2, KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel A Oele. Asitõend – halli tooni nakkevõrk pikkusega 79,05 meetrit hävitada peale kohtuotsuse jõustumist VTMS § 2, KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piia Jaaksoo Kohtunik