1-15-2937/191 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2020, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-2937 Kohtunik H

eli Väinaste Kohtuistungi sekretär Kristi Sapar Tõlk Olga Nõmmemees Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Stanislav Maiste vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

STANISLAV MAISTE isikukood 38706010316, Eesti , Vabariigi kodanik, iharidus, elukoht xxxx põh

Karistuse kandmise algus 08.04.2014 08.04.2022 ja lõpp

RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. STANISLAV MAISTE

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 äeva jooksul,

p alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 13.11.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Stanislav Maiste vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Harju Maakohtu 29.06.2015 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-2937 tunnistati Stanislav

Maiste

enne 02.10.2013 Harju süüdi KarS § 200 lg 2 p 4,6,7,8,9 ja KarS § 255 lg 1 järgi Maakohtu kohtuotsust toimepandud kuriteoepisoodides 16.05.2013, 26.07.2013, 31.07.2013 ning kohaldades KarS § 63 lg 1 sätteid karistati teda 4 aastase vangistusega. KarS § 65 lg 1 ja

§ 64 lg 1 alusel loeti käesoleva otsusega mõistetud raskema karistusega, s.o 4 aastase vangistusega, kaetuks 02.10.2013 Harju Maakohtu otsusega mõistetud kergem karistus, s.o 6

kuuline vangistus (mille ärakandmata osa on 5 kuud 28 päeva vangistust), mõistes

ja

liitkaristuseks vangistuse 4 aastat. Stanislav Maiste tunnistati süüdi KarS § 200 lg 2 p

2 4,6,7,8,9 ja KarS § 255 lg 1 järgi peale 02.10.2013 Harju Maakohtu kohtuotsust toimepandud kuriteoepisoodides 03.12.2013, 11.12.2013, 26.02.2014 ja 19.03.2014 ning kohaldades KarS § 63 lg 1 sätteid karistati teda 4 aastase vangistusega. Kohaldades KarS § 64 lg 1 ja KarS § 65

lg 2 sätteid mõisteti lõplikuks liitkari

stuseks 8 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti Stanislav Maiste kinnipidamise päev, s.o 08.04.2014.

Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 4 korral, millest 1 karistus

on arhiveeritud. Vanglas kannab isik karistust esimest korda. Varasemalt on isikut kriminaalkorras karistatud avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga, dokumendi, pitsati või plangi võltsimise, mootorsõiduki narkojoobes juhtimise eest. Praegu kannab isik karistust kuritegelikku ühendusse kuulumise ja röövimiste eest. Vägivaldsuse raskusaste on muutunud

raskemaks. Kuriteod on toime pandud ettekavatsetult, grupis, kasutades erinevaid relvi.

Kuriteo toimepanemise ajendiks on majandusliku kasu saamine ning soodusteguriteks

kuritegelikku ühendusse kuulumine ja puudulik probleemide lahendamise oskus. Viimasest

kuriteost saadud tulu oli suurem kui varasemate kuritegude puhul. Varasemalt on

soodusteguriks olnud sõltuvusainete tarvitamine. Vangistuses on kinnipeetav läbinud

sotsiaalprogrammid Viha juh xxxxx koolituse. Isik on timine ja Õige hetk, lisaks on ta läbinud omandanud Tartu Vanglas viibides keevitaja eriala ning lisaks on ta läbinud riigikeele A1-,

A2-, B1- ja B2- minaalse taseme õppe. Kinnipeetavaga on toimunud vestlused kri

tutvusringkonna mõjust kriminaalse käitumise kujunemisele ning põhjus tagajärg seoste -

loomisest. Lisaks sellele on isik osalenud suhtlusprogrammis üksikvangistuse võimalike

negatiivsete mõjude leevendamiseks, kuivõrd viibis kartseris. 07.11.2019 käskkirjaga on kinnipeetav määratud majandustööle, kuid ta on keeldunud tööle asumast.

Kinnipeetaval on 6 kehtiv distsiplinaarkaristust. at

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 6 aastat 8 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 3 kuud vangistust.

Enne vangistust elas kinnipeetav xxxx hotellis, kuna oli elukaaslase st lahku läinud. Enne

hotelli kolimist elas Eestis olles elukaaslase ja lapse juures xxxx. Stanislav Maiste on ta

esitanud oma vabanemisjärgseks elukohaks xxxx. E-kinnistusraamatu andmetel on kinnistu

ühisomanikud V S, N S Y S. Kriminaalhooldusametnik tegi eelnimetatud aadressile ja kodukülastuse näitas V , kelle sõnul teised 26.10.2020. Tegemist on 2-toalise korteriga, mida S

korteriomanikud on tema õde ja isa. V. S sõnul hakkaks

Stanislav Maiste korteris elama

üksinda. sõnul said nad Stanislav on nõus V. S Maistega tuttavaks enne vangistust. V. S

vabanemise korral kinnipeetavat aitama ning kavatseb ise isa juurde kolida, kes elab lähedal.

V. S on kriminaalkorras karistatud. ppis xxxx ja xxxx. Eesti Hariduse Kinnipeetav õ

Infosüsteemi (EHIS) andmetel alustas õpinguid 10. klassis, kuid heideti koolist isik xxxx

välja. Samuti on isik EHIS-e andmetel 2005. ja 2006. aastal alustanud kutsekeskhariduse omandamist xxxx koolist arvatud. Tallinna laevaehituse erialal, kuid on mõlemal korral välja

Vanglas alustas kinnipeetav

õppimist 10. klassis, mis jäi pooleli ümberpaigutuse tõttu.

Stanislav Maiste räägib eesti keelt suhtlustasandil arusaadavalt, kuid kurdab, et vanglas on

kahjuks vähe praktikat, kuna suurema osa kinnipeetavatega suhtleb ta vene keeles. Isik

sooviks

jätkata 10. klassis õppimist. Väidab, et soovib vabanedes keskhariduse omandada.

Enne vangistust isik ametlikult tööl ei käinud äid . V etavalt on isik varasemalt ametlikult teeninud tulu ainult xxxx, kus oli xxxx arvutihooldaja ning tegeles ka akende paigaldamisega. Kriminaalhoolduse ajal on isik olnud Töötukassas arvel. Varasema riskihindamise andmetel

kinnipeetav koo xxxx ning kuna s elava sõbraga ostsid ja müüsid dollareid ja inglise naelu valuutakurss pidevalt kõigub, said sealt vahelt kasumit. Samuti müüs kinnipeetava ema oma

3

korteri Eestis, millest saadud tulu aitas toime tulla. Kinnipeetav ei seosta toimepandud

kuritegusid otseselt majandusliku kasu saamisega, kuigi varasem eluviis sellele viitab.

Viimaseks kuriteoks oli kavandatud röövides osalemine, mis toimusid kuritegelikus grupis ning mitme kuu vältel. Peamiselt rööviti juveelipoode. Kinnipeetaval on enda sõnul kehtivuse

kaotanud taksojuhi kutsetunnistus. harjumus puudub. Pikemaajaline töökogemus ja töö

Vanglas keeldub isik majandustöödel osalemast, mis viitab subkultuuriliste väärtuste hindamisele. Kinnipeetavat on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud tööst keeldumise eest. K- , vabanemisfondis on 1752 raha andmetel on kinnipeetaval täitmata nõudeid 22 172 eurot

eurot. Kinnipeetava ema on kriminaalhooldusametnikule , et toetab poega rahaliselt öelnud

senikaua, kui poeg xxxx saab kätte oma esimese täispalga. Kinnipeetav esitas vangale OÜ

garantiikirja. Firma omanikuks on J Š. Ettevõte loodi 23.12.2019 ja tegevusala on

inseneritegevused ning nendega seotud tehniline nõustamine, maamõõtmised.

Kriminaalhooldusametnik helistas tööandjale 02. Š sõnul teab ta kinnipeetavat 10.2020 ja J juba lapsepõlvest saati, on ühest kohast pärit. Tööandja on teadlik, mille eest isik praegu nad vanglas on ja see ei oleva

t tööle võtmisel takistuseks. Stanislav Maiste asuks tööle täiskohaga xxxx. Avalikult kättesaadav informatsioon firma kohta on minimaalne, mistõttu ei saa kindel olla, kas tegemist on ka reaalselt tegutseva firmaga. Arvestades aga seda, et enne vangistust

teenis kinnipeetav tulu kriminaalsel teel ning tema põhimõttelist keeldumist vanglas tööle

asuda, on olenemata garantiikirja esitamisest vangla jaoks ebausutav, et isik vabanedes reaalselt tööle asub.

Rahvastikuregistri andmetel on kinnipeetaval ema G M, isa A N on surnud. Ema, vanem vend

A M (poolvend) ja kasuisa A Z elavad xxxx. Kinnipeetav hindab oma suhteid lähedastega väga heaks, suh Maiste tütar E (sünd eldakse tihedalt. Stanislav M inud xxxx) elab koos G M ja

õpib xxxx. Kinnipeetava lapse ema M M elab xxxx, lahku mindi juba enne vangistust.

Kinnipeetav väidab, et perekond ja eelkõige tütar on talle nüüd sõpradest tähtsamad.

G M

sõnul suhtleb ta kinnipeetavaga vanglas peaaegu igapäevaselt, vähemalt 3 orda nädalas. -5 k Samuti räägib Stanislav Maiste oma tütrega. Lapsega on kinnipeetaval sõnul väga hea G M suhted. G M xxxx

Tütar läks paar aastat tagasi elama ja haridust omandama, praegu käib tütar 7. klassis, kuid tulevikus plaanib Eestisse tagasi tulla. Stanislav Maiste tutvusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid. Viimane kuritegu on toime pandud kolmest või enamast isikust

koosnevas püsivas isikutevahelises ülesannete jaotusega ühenduses. Kinnipeetav on

tunnistanud, et suhtleb grupeeringusse kuulunud isikutega ka vanglas, kuid väidab, et

vabaduses lõpetab nendega suhtlemise. Isik ei eita, et tarbis varasemalt alkoholi, kuid enda

sõnul tal sellega probleeme ei olnud ning tema elu see ei mõjutanud. Väidetavalt viimased

neli kuud enne vangistust ei tarbinud isik üldse alkoholi. Enda sõnul vanglast vabanedes

kavatseb isik eks aega ega raha. alkoholi tarvitamisest täielikult loobuda, kuna tal pole sell

Eelmine kuritegu (2013) oli korduv narkojoobes sõiduki juhtimine. Kinnipeetava sõnul ta

ühel korral narkojoobes sõites võttis lonksu tuttava kohvist, kus oli sees kokaiin. Isik on põhiliselt tarvitanud kanepit, mida proovis esimest korda enda sõnul 22 aastaselt. Väidetavalt -

ei ole olnud järjepidev kanepi tarvitaja, on seda tarvitanud mõned korrad aastas, sõltlaseks ennast ei pea. Kokaiini on isik Kui narkootikume tarbis, siis enda sõnul vaid korra proovinud. pidude ajal. Vägivaldset käitumist pole narkootikumide tarbimise ajal esinenud. Vahistamise päeval tuvastati isikul narkojoove. Kanepit tarvitas isik vangla informatsiooni kohaselt viimati

märtsis 2014. Isikul on kõrge enesehinnang, eriti seltskonnas, kus hinnatakse temaga sarnaseid väärtusi – ühendusse kuulumine. sellele viitab ka kuritegelikku

Sõnades väljendab isik, et on oma elus esikohale seadnud perekonna ja nendega suhete hoidmise. Kinnipeetav väidab, et eesmärgiks on vabaduses enam mitte ühtegi kuritegu toime

panna ning mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Vangistuse jooksul on isik korduvalt

4

väljendanud subkultuurilisi hoiakuid. Ta on keeldunud vangla poolt pakutavast toidust

subkultuurilistel põhjustel, osalenud massilises toidust keeldumises, korduvalt keeldunud

majandustöödel osalemast. äljendab küll sotsiaalselt aktsepteeritavaid Kinnipeetav v

seisukohti, samas kahel korral on tema suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid,

kuna kaaskinnipeetavatega esinesid suhtlemisprobleemid. Ametnikega suhtlemisel on isik üldjuhul viisakas, kuid võib olla manipuleeriv, et saavutada oma eesmärke. Kinnipeetav on ka

eiranud ametnike korraldusi ning kasutanud nende suhtes ebaviisakaid väljendeid. Viimane

kuritegu on toime pandud kriminaalhoolduse ajal. Isik ise väidab, et on saanud aru oma

väärast käitumisest ja soovib muutuda ning vanglasse sattumine on olnud talle hea et õppe rääkida seda, mida arvab, et ametnikud kuulda tahavad. Üldise tund. Samas oskab isik

korduva kuriteo kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on toimepanemise tõenäosus järgmise

50%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 54%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla Stanislav Maiste

tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Stanislav Maiste

tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis

teeb kriminaal eg hooldusametnik ettepaneku määrata talle katsea ja käitumiskontrolli

pikkuseks 24 kuud. Katseajal kohustada teda - täitma lisaks KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõuetele ka KarS § 75 lg 2 p-des 2,21,4,7

sätestatud kohustusi.

Stanislav Maiste kinnitas kohtuistungil, et ta soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Tal on põhiharidus. Talle pakuti tööd detsembris 2019, aga on selline süsteem, et

kes töötab, see ei õpi. Ta on 2018. aastast Jõhvi vanglas ja kuidagi ei saa keskharidust. Ta

saab vanglas eesti keelest aru, aga räägib vigadega, kuna ei ole praktikat. Ta on läbinud

programmid ja kui kohus ta vabastab, siis täidab ta kõik kohustused, mis talle määratakse. Tööandja võtab ta tööle tehnikuna öö seisneb tehniliste seadmete paigald . T amises. Kuna ta on sellises osakonnas, kus on tugevdatud

järelevalve, siis vangla ei toeta tema vabanemist.

Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning

lähtudes KrMS § 432 lg 33

Stanislav Maiste tingimisi enne teatanud, et ei soovi võtta osa

tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla

arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Stanislav Maiste ennetähtaegset vabastamist.

Karistusseadustiku (KarS) testab, et § 76 lg 4 sä tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo

toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla

ja süüdimõistetu poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu

Stanislav Maiste ei kuulu vangistusest tingim Stanislav Maiste kannab liitkaristust muu isi enne tähtaega vabastamisele.

hulgas esimese astme kuritegude toimepanemise eest ning ta on käesolevaks ajaks ära

kandnud rohkem kui kaks kolmandikku talle mõistetud vangistusest, mistõttu on täidetud

KarS § 76 lg p 2 sätestatud formaalne eeldus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega 2

vangistusest vabastamiseks. Kohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise

materiaalsed eeldused. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 3 kehtivat kriminaalkaristust. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest

5

karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kohus märgib, et tegemist on küll Stanislav Maiste esimese reaalse vangistusega, mistõttu peaks selle mõju süüdimõistetu edaspidisele seda, et kinnipeetaval on käitumisele olema potentsiaalselt tugev, kuid arvestades

6 kehtivat distsiplinaarkaristust ning iseloomustusest nähtuvalt on tema suhtes kahel korral

kohaldatud ka täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna kaaskinnipeetavatega esinesid

suhtlemisprobleemid, siis puudub kohtul kindlus, et isik oleks talle mõistetud reaalsest

vangistusest õiguskuulekaid järeldusi teinud. Viru Maakohtu 23.09.2019 määrusest

kriminaalasjas nr 1-15-2937, millega Stanislav Maiste jäeti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, nähtub, et tal puudusid kehtivad distsiplinaarkaristused. Eeltoodust

järeldub, et vahepealsel ajal on isiku käitumine vangistuses oluliselt halvenenud. Kui

kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. K-Raha andmetel on isikul tasumata nõudeid 22 Tasumata nõuded 172 eurot, vabanemisfondis on 1752 eurot.

võivad hakata mõjutama kinnipeetava majanduslikku toimetulekut vabanemisel ning

arvestades, et isik on pannud toime kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil, siis

puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Viimane karistus on isikule mõistetud kuritegelikku ühendusse kuulumise ja röövimiste eest olid kavandatud, toimusid kuritegelikus grupis ning mitme kuu vältel, , mis peamiselt rööviti juveelipoode. Kinnipeetav on küll esitanud garantiikirja, mille kohaselt saab

ta vabanemisel asuda -sse xxxx, kuid arvestades, et tal puudub pikemaajaline tööle OÜ

töökogemus ja töö

harjumus ning varasemalt teenis ta tulu kriminaalsel teel ning seda, et

vangistuses on ta keeldunud tööle asumast, puudub kohtul kindlus, et isik on vabanemisel

piisavalt motiveeritud reaalselt tööle asuma. Iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetav tunnistanud, et suhtleb

kuritegelikku ühendusse kuulunud isikutega ka vanglas, kuid väidab, et vabaduses lõpetab nendega suhtlemise. Vabanemisel endiste kuriteokaaslastega suhtlemise jätkamist võib kohtu hinnangul pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Arvestades seda, et viimaste kuritegude osad episoodid on pandud toime eelmise kohtuotsuse

ga määratud katseajal, mil isik oli allutatud kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile, puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontroll oleksid piisavad, et hoida ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt.

Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et ta on vangistuses läbinud

sotsiaalprogrammid Viha juhtimine ja Õige hetk ning xxxx koolituse. Lisaks on ta osalenud

riigikeele õppes A1-, A2-, B1- ja B2-tasemel ning omandanud keevitaja eriala. Samuti on temaga toimunud erinevad vestlused ning ta on osalenud suhtlusprogrammis. Vabanemisel on

tal olemas elukoht ning garanteeritud töökoht. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning

milliseid peab koh - us kaalukamateks KarS § 76 lg s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud Stanislav Maiste vangistusest tingimisi

ennetähtaegne vabastamine.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76 KrMS § 426, 432, 384, 387.

;

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik

6

Tartu Ringkonnakohtu 25.02.2021 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

1. Tühistada enesekontrollimenetluse raames Tartu Ringkonnakohtu 25. jaanuari 2021. a

määrus, millega määruskaebus Viru Maakohtu 29. detsembri 2020. a määrusele jäeti läbi vaatamata.

2.

Jätta määruskaebus rahuldamata.

Riigikohtu 04.05.2021 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg s 5 nimetatud aluste puudumise tõttu jätta Stanislav

Maiste kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaevi määruskaebus menetlusse võtmata.

29 -15-

.12.2020 kohtumäärus 1 2937 jõustus 04.05.2021 Riigikohtu kohtumäärusega.