3-20-1983/11 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-1983

Määruse kuupäev

29.12.2020

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

C.C.i kaebus Tartu Vangla tegevuse peale

Menetlusosalised

Kaebaja – C.C.

Vastustaja – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada C.C.i kaebus.

2. Jätta kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi

tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse

resolutsiooni

punkti

peale

võib

esitada

määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik C.C. esitas 11.10.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu

Vangla peale.

Kaebuse kohaselt rikub vangla õigusnorme, inimõigusi ning puuetega isikute ning invaliidide

õigusi. Täpsemalt viitab kaebaja sellele, et 27.07.2020 lukustati sektor ning seda hoiti kinni

kaua aega, mis ei ole õige. Eeltooduga rikuti inimõigusi, sest ei võimaldatud helistada, kuuma

vett saada ja pesemas käia. Pesta ei saanud ka enne arsti vastuvõttu, mis on alandav. Kaebaja

palus vanglalt välja nõuda dokumendid nr 11-7/4843-1,2; 2-3/2822-1,2; 6-24/4554-1,2;

6-43/1578-1,2; 1-11/423-1,2; 2-3/3023-1,2,3; 6-24/4923-1,2 ja saata talle nendest koopiad

kaebuse koostamiseks. Kaebaja märkis, et kohus võib anda talle advokaadi, kes tegeleb asjaga,

kuid see on aja ja ressursi raiskamine.

2. Tartu Halduskohus jättis 10.11.2020. a määrusega kaebuse käiguta, sest kohtu hinnangul ei

olnud kaebust võimalik esitatud kujul menetlusse võtta. Kaebaja pidi kohtule teatama, millist

haldusakti või toimingut ta vaidlustada soovib ning millise nõudega ta kohtu poole pöördub.

Kohus selgitas kaebajale, et tühistamisnõude esitamise korral tuleb tal teatada, millal ta läbis

vastavas

nõudes

kohtueelse

menetluse,

või

esitada

kohtule

vastav

vaideotsus.

Tuvastamiskaebuse esitamise korral tuli kaebajal selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik

tema õiguste kaitseks. Kaebuses tuli märkida tõendid, mis kinnitavad kaebaja väidetavaid

asjaolusid ning ühtlasi tuli kohtule teatada, millises vormis kaebaja asja läbivaatamist soovib.

3-20-1983

Samuti tuli kaebuselt tasuda riigilõiv või maksejõuetuse korral esitada menetlusabi taotlus.

Kaebaja pidi ka täpsustama, kuidas kaebuses numbriliselt nimetatud dokumendid seonduvad

tema kaebusega, mida need dokumendid peaksid tõendama, miks tal ei ole võimalik neid ise

kohtule esitada ning kas kaebaja soovib esitada kohtule riigi õigusabi taotluse või mitte.

Kaebaja pidi kaebuse puudused kõrvaldama kümne päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates.

3. Kaebaja esitas 15.11.2020 kohtule vastuse kaebuse käiguta jätmise määrusele. Vastuse

kohaselt ei ole kaebaja terviseprobleemide ja ravimite mõju tõttu suuteline enamaks, kui ta tegi.

Ta palus anda endale advokaadi ja saata endale kaebuse ning vanglalt väljanõutavate

dokumentide koopiad. Kaebaja märkis, et ta ei ole suuteline teistmoodi kirjutama ning vanglalt

väljanõutavad dokumendid tõestavad ja seletavad asjaolusid. Ta on nõus kirjaliku menetlusega

ja palub vabastada end riigilõivu tasumisest.

4. Tartu Halduskohus tegi 03.12.2020 määruse, millega jättis rahuldamata kaebaja taotlused

riigi õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 1), kaebusest koopia väljastamiseks (resolutsiooni p 2)

ning Tartu Vanglalt dokumentide väljanõudmiseks ja kaebajale edastamiseks (resolutsiooni

p 3); jättis kaebuse teist korda käiguta (resolutsiooni p 4) ning andis kaebajale täiendava tähtaja

kaebuse puuduste kõrvaldamiseks (resolutsiooni p 5). Kohus leidis, et kaebaja on oma

15.11.2020. a vastuses kõrvaldanud 10.11.2020. a määruses nimetatud kaebuse puudused vaid

osaliselt, ning selgitas kaebajale, millised kaebuse puudused vajavad veel kõrvaldamist.

5. Kaebaja vaidlustas Tartu Halduskohtu 03.12.2020. a määruse resolutsiooni punkti 1 Tartu

Ringkonnakohtus, kuid määruskaebus ei olnud edukas ning halduskohtu 03.12.2020. a määruse

resolutsiooni punkt 1 jõustus 14.12.2020.

6. 14.12.2020 saabus Tartu Halduskohtusse kaebaja vastus halduskohtu 03.12.2020. a

määrusele. Vastuse kohaselt ei tea kaebaja, mida ta peab tegema. Varasemalt on kohus teda

aidanud ja tema tahet tõlgendanud. Nüüd ei saa kaebaja aru, mis toimub, ta pole saanud

materjalidest koopiaid ja aega on mööda läinud väga palju. See olukord takistab tal oma õiguste

kaitsmist. Mitmetes asjades on halduskohus nõudnud vanglalt välja koopiad ja edastanud need

talle, et ta saaks ilma advokaadita hakkama. Ka ringkonnakohtu esimees on talle pöördumistest

koopiaid saatnud. Kaebaja ei kujuta ette, mil moel peaks ta nüüd oma õigusi kaitsma.

KOHTU SEISUKOHT

7. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb alljärgnevatel

põhjustel tagastada.

8. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus

ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul

puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

9. Kohus on kahel korral (10.11.2020. a ja 03.12.2020. a määrused) andnud kaebajale

võimaluse kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ning teisel korral saabus puuduste

kõrvaldamise tähtpäev 18.12.2020. Kaebaja on küll mõlemal korral kohtule vastanud, kuid ei

ole kaebuse puuduseid täielikult kõrvaldanud. Kaebaja ei ole oma esialgses kaebuses ega

seejärel kohtule esitatud vastustes välja toonud, millist konkreetset haldusakti või toimingut ta

vaidlustada soovib ja millise nõudega ta kohtu poole pöördub (vt HKMS § 38 lg 1 p-d 5 ja 6).

Lähtudes esialgses kaebuses esitatud minimaalsetest andmetest pakkus kohus kaebajale

kaebuse käiguta jätmise määrustes välja ka ühe võimaliku kohtule esitatava nõude (täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja tühistamine), kuid kaebaja ei ole sellise nõude

esitamise soovi kinnitanud.

10. HKMS § 2 lg 3 sätestab, et kohus lahendab asja üksnes kaebuses nõutud ulatuses ja

avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. Sama paragrahvi lõige 4

sätestab küll seda, et kohus tagab omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude

3-20-1983

väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks

menetlusosalistele. Samuti sätestab see lõige kohtu kohustuse tõlgendada menetlusosaliste

avaldusi ja lähtuda nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eeltoodu ei tähenda kohtu

hinnangul aga seda, et kohus peaks kaebaja asemel kaebuse eseme ise kujundama. Näiteks

kaebaja 12.12.2020. a avalduses viidatud haldusasjas nr 3-20-1901 esitatud kaebusest nähtub

selgelt kaebaja soov samas kaebuses kirjeldatud Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse

kindlakstegemiseks ning kahju hüvitamiseks. Antud asjas esitatud kaebuses sarnaselt

väljendatud kaebaja soov puudub.

11. Arvestades, et kohtule esitatud avaldustest ei ole võimalik selgelt järeldada kaebaja

eesmärki kohtusse pöördumisel (näiteks julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja

tühistamine, sektori lukustamise tõttu kaebajale tekitatud kahju hüvitamine, preventiivsel

eesmärgil julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja õigusvastasuse tuvastamine vm),

takistavad kaebuses esinevad puudused asja läbivaatamist. Olukorras, kus kohus on kaebajale

kahel korral selgitanud kaebuses puuduste kõrvaldamise vajadust, ei ole põhjendatud jätta

kaebust kolmandat korda käiguta.

12. Kohus leiab, et esialgsest kaebusest koopia mitteomamine ei saanud praegusel juhul olla

kaebajale takistuseks kaebuse puuduste kõrvaldamisel, sest kohus on toonud kaebuses esitatu

välja kaebuse käiguta jätmise määrustes. Samuti ei pea kohus õigeks seda, et veel enne seda,

kui pole selgunud kaebaja eesmärk kohtusse pöördumisel, nõuab kohus vanglalt välja kaebaja

jaoks vajalikud dokumendid ning edastab need kaebuse koostamiseks kaebajale. Kaebaja peaks

sellises olukorras suutma vähemasti kohtule selgitada, mis on nende soovitud dokumentide sisu

ja miks on need asja lahendamise seisukohast vajalikud (vt ka HKMS § 38 lg 1 p 8). Kaebaja

ei ole seda teinud. Samas on kaebaja suutnud viidata dokumentidele numbri täpsusega, millest

kohus teeb järelduse, et dokumendid võivad kaebajal endal ka tegelikkuses kasvõi osaliselt

olemas olla.

13. HKMS § 2 lg-s 1 sätestatu kohaselt on halduskohtumenetluse ülesanne eelkõige isikute

õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. Kohus leiab, et kui

kaebajal esines tegelik õiguste kaitse vajadus, oleks ta olnud võimeline kaebuse puudused

kõrvaldama. Õiguste kaitse vajadus on kaheldav olukorras, kus kaebaja ei mäleta väidetavat

õigusvastast olukorda, mis on viinud teda kohtusse pöördumiseni. Kaebaja terviseprobleemid

ja ravimite tarvitamine ei ole takistanud tal kohtute infosüsteemi andmetel ajavahemikul

01.08.2020 kuni 28.12.2020 kohtu poole pöördumast 24 erineva kaebuse või taotlusega.

Seetõttu ei ole usutav, et need oleksid saanud takistada käesolevas asjas kaebuse puuduste

kõrvaldamist.

14. Eelnevast tulenevalt on kaebaja jätnud kaebuses esinevad puudused kõrvaldamata ning

kaebust ei ole seni kohtule esitatud kujul võimalik läbi vaadata. Seega tagastab kohus kaebuse

HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

15. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt

õigust pöörduda seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel

loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

16. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust tema

riigilõivu tasumisest vabastamiseks, mistõttu jääb see läbi vaatamata.

17. HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel asendab kohus avaldatavas määruses kaebaja nime

tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)