1-20-3857/26 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-20-3857

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

27. detsember 2020, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-3857 Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungisekretär Jana Kaaver Taotlus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva esinduse vanemkriminaalhooldusametnik Ingovar Ingver, istungil osales Piret Avi Süüdimõistetu VIRGE TUULIK

Isikukood: 47906172755, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxv; Eesti Vabariigi kodanik, haridus: 11 klassi, emakeel: eesti keel, 80 % töövõimetuspensionär.

RESOLUTSIOON

Jätta kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul alates kättetoimetamisest esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale.

TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 31.07.2020 otsusega nr 1-20-3857 tunnistati Virge Tuulik süüdi KarS § 1572 lg 1 ja § 213 lg 2 p 1 järgi ja karistati ühe aastase vangistusega. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrati, et Virge Tuulikule mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Virge Tuulik ei pane kahe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustati Virge Tuulikut käitumiskontrolli ajal heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasudes igakuiselt tekitatud kahjude katteks vähemalt 180 eurot kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 15. kuupäevaks.

2 (3)

2. 16.12.2020. a esitas kriminaalhooldusametnik Virge Tuuliku suhtes erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata karistus täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt on Virge Tuulik korduvalt rikkunud kohustust hüvitada kuriteoga tekitatud kahju ning kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.

3. Kohus arutas erakorralist ettekannet 22.12.2020. a kohtuistungil.

4. Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde.

5. Virge Tuulik palus istungil mitte pöörata karistust täitmisele.

KOHTU SEISUKOHT

6. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

7. Käitumiskontrolliga pandud kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise hindamisel ja KarS § 74 lg-s 4 toodud tagajärje valimisel tuleb kohtul arvestada ja hinnata konkreetse etteheidetava rikkumise raskust, süüdlase suhtumist sellesse (tahtlus või ettevaatamatus) ja seda, kuidas ta ise oma käitumist põhjendab. Vanglasse saatmine kui raskeim meede tuleb kõne alla siis, kui aset leidnud rikkumised olid rasket laadi, tahtlikud ning ka tulevikus on karta rikkumiste jätkumist (vt Tartu Ringkonnakohtu 31. märtsi 2020. a määrus asjas 1-19-7671, p 23). Kohast meedet valides tuleb silmas pidada ka kriminaalhoolduse eesmärki, milleks on uute kuritegude ära hoidmine. Mida enam inimese rikkumised uute kuritegude ohule viitavad, seda enam peaks kaaluma kõige rangemat abinõud ehk vangistuse täitmisele pööramist. Kui aga rikkumised endas (kuigivõrd) tõsist uute kuritegude ohtu ei kätke, peaks pigem piirduma seaduses sätestatud leebemate abinõudega (vt ka Tartu Maakohtu 17. juuli 2019. a määrus asjas 1-17- 11292, p 13).

8. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt ei ole Virge Tuulik ilmunud registreerimisele 13.11.2020 ja 15.12.2020 ega ole esitanud tõendeid, mis põhjendaksid registreerimiskohustuse mittetäitmist. Lisaks ei ole Virge Tuulik esitanud maksekorraldusi käesoleva aasta novembrikuu ja detsembrikuu kahjude hüvitamise kohustuse täitmise kohta. Seega on erakorraline ettekanne esitatud õigustatult ning hinnata tuleb, kuidas Virge Tuuliku rikkumistele reageerida.

9. Istungil põhjendas Virge Tuulik kohustuste rikkumist halbade asjaolude kokku langemisega. Tema eraelu on varemeis ning sellest saavad alguse ka kõik teised tema mured. Ta on olnud haige ning ka see on takistanud kohustuste täitmist. Elab ta hetkel oma lapse isa arvelt, sest tööd ta pole endiselt leidnud. Küll aga loodab ta jaanuarist alates mingit tööd leida ning seega ka raha teenida, et oma kohustusi täita.

10. Kohus on veendumusel, et võimalusel tuleb tegeleda mitte tagajärgede, vaid probleemide põhjustega. Virge Tuuliku saatmine vanglasse praegusel hetkel otstarbekas pole. Ennekõike lähtub kohus hetkel kannatanu, kuid ka Virge Tuuliku enda huvidest. Kui kohus saadaks Virge Tuuliku vanglasse, on kindel, et vähemalt karistuse kandmise ajaks jäävad kannatanud oma rahast ilma ning ka pärast vanglat on suur tõenäosus, et Virge Tuulikul läheb oma elu taas üles ehitamisega aega. Ka ei nähtu hetkeolukorrast seda, et Virge Tuuliku käitumine viitaks kuidagi uute kuritegude toimepanemisele. Tõsi, ka teo, mille eest Virge Tuulik karistust kannab pani ta toime raske majandusliku olukorra leevendamise lootuses, kuid kohus on hetkel veendunud, et

3 (3) Virge Tuulik on oma teost õppinud ning püüab teha kõik, et tekkinud olukorrast välja tulla. Tal ei ole see siiani lihtsalt õnnestunud. Tulenevalt epidemioloogilisest olukorrast riigis võib olla oluliselt raskem väikeses kohas, nagu seda on Jõgeva, tööd leida. Ka tervis on Virge Tuulikul kehv, seega ei saa ta ka igasugust tööd teha ja ka see piirab tema valikuvõimalusi. Lootus on, et alates jaanuarist saab Virge Tuulik mingisugust tööd teha.

11. Mõistagi on tegemist kaalutlusotsusega. See tähendab, et iga järgmise rikkumise puhul tuleb uuesti hinnata, kas Virge Tuuliku usaldamine on õiguskorra kaitsmise huvides või mõjutavad uued rikkumised ja süüdimõistetu vabaduses viibimine õiguskorda selliselt, et kaalukauss langeb karistuse täitmisele pööramise kasuks. Praegu leiab kohus, et on põhjendatud Virge Tuulikule viimase võimaluse andmine, et ta saaks end tõestada. Selliselt on kohtu hinnangul arvestatud nii vajadusega kaitsta õiguskorra, sh kannatanute huve täna kui ka tulevikus. Ka ei ole hetkel mõistlik rakendada mingeid muid seaduses sätestatud meetmeid, sest need ei täidaks eesmärki. Kriminaalhooldusametniku taotluse karistuse täitmisele pööramiseks jätab kohus seega rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marek Vahing Kohtunik