1-20-9396/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-20-9396

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

28. detsember 2020, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-9396 (20233000853)

Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ljubov Allikmäe Tõlk Olga Abakumova Kriminaalasi Juri Nikolajev süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, kokkuleppemenetluses

Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ave Arnim Süüdistatav Juri Nikolajev isikukood 50009253728; elukoht XXX; registrijärgne elukoht XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus; XXX; emakeel vene keel; töökoht XXX; õppekoht XXX varem kriminaalkorras karistamata tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 05.07.2020-07.07.2020; kohtumenetluses on kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld Kaitsja Oleg Gorškaljov kohtumenetluses ei osalenud

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 248 lg 1 p-st 5, §-st 249 ja §-dest 306,

311 ja 313 maakohus otsustas:

Tunnistada Juri Nikolajev süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks 3

(kolm) aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 05.07.2020 kuni 07.07.2020, s.o 3 (kolm) päeva. Ärakandmata karistus on 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

1-20-9396

KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistuse kandmata osa jäetakse täitmisele pööramata tingimusel, kui Juri Nikolajev ei pane 4 (nelja) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 28.12.2020.

Juri Nikolajevile kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Konfiskeerida Juri Nikolajevilt KarS § 831 lg 1 alusel Juri Nikolajevi valduses olnud sõiduki läbiotsimisel leitud ja ära võetud sularaha kogusummas 280 (kakssada kaheksakümmend) eurot, mis kanti Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE93 2200 2210 2377 8606 ASis Swedbank.

Asitõendid: - Juri Nikolajevi läbiotsimisel leitud ja ära võetud digitaalkaal ning EKEI-st saabunud pakendid, mis asuvad Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri hoidlas, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel.

Mõista Juri Nikolajevilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha summas 1 460 (üks tuhat nelisada kuuskümmend) eurot; - kaitsjatasu summas 183 (ükssada kaheksakümmend kolm) eurot ja 60 senti; - ekspertiisikulu (ekspertiisiakt nr 20E-AN0817) summas 252 (kakssada viiskümmend kaks) eurot, s,o menetluskulu kokku summas 1 895 (üks tuhat kaheksasada üheksakümmend viis) eurot ja 60 senti.

DNA-ekspertiisi kulu, s.o 1 596 (üks tuhat viissada üheksakümmend kuus) eurot, jätta riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3 alusel kohustub Juri Nikolajev temalt väljamõistetud menetluskulud kogusummas 1 895 (üks tuhat kaheksasada üheksakümmend viis) eurot ja 60 senti tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul.

Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700058647 ning selgitus „Juri Nikolajev, 1-20-9396, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega. Süüdistataval ja kaitsjal on apellatsiooniõigus ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

1-20-9396

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Juri Nikolajev on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema ebaseaduslikult, rikkudes narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 sätteid, tegeles 2019 augustis ja alates maikuust 2020 kuni 05.07.2020 korduvalt Narva linnas narkootilise aine, s.o kanepi, suures koguses ebaseadusliku käitlemisega. 2019 aasta augustis ja alates maikuust 2020 kuni 05.07.2020 omandas ta korduvalt eeluurimisel tuvastamata isikutelt kanepiõisikuid (marihuaanat) selle edasimüümise eesmärgil.

Marihuaanat kandis ta endaga kaasas ja müüs teistele isikutele hinnaga 20 eurot 1 grammi ehk doosi eest, teenides 7-8 eurot ühe doosi pealt. Eeluurimisel tuvastamata ajal, kuid enne 04.07.2020 omandas ta tuvastamata isikult vähemalt 30 grammi kanepiõisikuid, mille pakendas doosideks ja millest 04.07.2020 müüs ära vähemalt viis kuni kuus ühegrammist doosi. 05.07.2020 J. Nikolajevi kinnipidamisel leiti ja võeti ära tema pükste taskust 14 fooliumpakendit, milles olid narkootilise aine ekspertiisiakti nr 20E-AN0817 andmetel kanepiõisikud kogumassiga 9,95 gr, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 14%.

Samuti leiti ja võeti tema pükste taskutest ära minigrip kilekott, milles olid narkootilise aine ekspertiisiakti nr 20E-AN0817 andmetel kanepiõisikud kogumassiga 9,36 gr, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 14%. Seega võeti J. Nikolajevi valdusest ära 19,31 gr kanepiõisikuid, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 14%. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

NPALS § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisseja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (nt marihuaana) ja tetrahüdrokannabinool (THC) kuuluvad sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Narkootilise joobe tekitamiseks ühele inimesele on vaja umbes 0,5-1 gr kanepit või kanepiõisikuid (marihuaanat). Seega vajatakse narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele umbes 5–10 gr kanepit või kanepiõisikuid (marihuaanat). Seega on J. Nikolajevilt äravõetud kanepiõisikute (marihuaana) puhul tegemist suure koguse narkootilise ainega NPALS § 31 lg 3 mõttes.

Seega tegeles J. Nikolajev korduvalt narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega, s.t. aine omandamisega, hoidmisega edasiandmise eesmärgil ning edasiandmisega, pani ta toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Kooskõlas J. Nikolajevi, tema kaitsja O. Gorškaljovi ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör A. Arnimi vahel sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus J. Nikolajevi süüdimõistmist: - KarS § 184 lg 2 p-s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 3 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 05.07.2020-07.07.2020, s.o 3 päeva. Ärakandmata karistus 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust jäetakse KarS § 73 lg-

1-20-9396

te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata. Katseajaks määrata 4 aastat. Elektrooniline andmekandja plaat jääb kokkuleppe kohaselt kriminaaltoimikusse. Digitaalkaal ja pakendid kuuluvad hävitamisele. 05.07.2020 J. Nikolajevi kasutuses olevast sõidukist ära võetud sularaha summas

280 eurot, kuulub kokkuleppele vastavalt konfiskeerimisele. Samuti kuulub J. Nikolajevilt väljamõistmisele sundraha summas 1 460 eurot, kaitsjatasu 183,60 eurot ja ekspertiisikulu summas 252 eurot. DNA-ekspertiisi kulu summas 1596 eurot, jääb riigi kanda.

3. Kohtuistungil avaldas J. Nikolajev, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub kõikide kokkuleppes kajastatud õiguslike järeldustega, sh asitõenditega seonduva ja konfiskeerimisega ning ta kohustub hüvitama ühe kuu jooksul temalt väljamõistetavad menetluskulud. Samuti kinnitas ta, et nõustub kokkuleppega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet.

4. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 5. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista J. Nikolajevi süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle kokkuleppekohane karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kokkulepe on saavutatud ka konfiskeeritava vara osas. Hinnates menetluskuludega seonduvat, siis märgib kohus, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. Kokkuleppes on kujundatud seisukoht ka menetlustoimingu protokolli lisaks oleva elektroonilise andmekandja suhtes – seda on käsitletud asitõenditena. Kuna menetlusõiguslikult ei ole tegemist asitõenditega, vaid menetlustoimingu protokollide lisadega, siis jäävad need seadusest ehk KrMS § 148 lg-st 2 tulenevalt kriminaaltoimiku juurde. Kohus märgib, et kuna KrMS § 306 kohaselt tuleb kohtul seisukoht kujundada vaid asitõendite osas (KrMS § 306 p 13), siis ei kajasta kohus menetlustoimingu protokollide lisaks olevad andmekandjaid kohtuotsuse resolutsioonis.

/allkirjastatud digitaalselt/