2-19-15051/87 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

Tsiviilasi nr 2-19-15051

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. detsember 2020, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-15051

Tsiviilasi

J. C. Y. ja C. J. Y. hagi T. Y. vastu elatise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

J. C. Y. hagi hind 2430 eurot

C. J. J. hagi hind 2430 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja 1: J. C. Y. (ik XXX; aadress XXX)

hageja 2: C. J. Y. (ik XXX; aadress XXX)

hagejate seaduslik esindaja: J. J. (ik XXX; aadress

XXX; e-post XXX)

hagejate esindaja kohtu määratud korras: advokaat

Toomas Metsma (e-post info@tarmopilv.ee)

kostja: T. Y. (sünniaeg XX.XX.XXXX; aadress XXX;

e-post XXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus poolte nõusolekul

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Jätta J. C. Y. hagi rahuldamata 9 euro ulatuses ja C. J. Y. hagi 9 euro ulatuses.

3. Välja mõista T. Y. lt elatis J. C. Y. kasuks järgmiselt:

3.1. 2430 eurot 01.01.–30.09.2019 eest;

3.2. 4314 eurot 01.10.2019–31.12.2020 eest;

3.3. igakuiselt 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäära, alates 01.01.2021 kuni J. C. Y. täisealiseks saamiseni

XX.XX.XXXX.

4. Välja mõista T. Y. lt elatis C. J. Y. kasuks järgmiselt:

4.1. 2430 eurot 01.01.–30.09.2019 eest;

4.2. 4314 eurot 01.10.2019–31.12.2020 eest;

4.3. igakuiselt 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäära, alates 01.01.2021 kuni C. J. Y. täisealiseks saamiseni

XX.XX.XXXX.

5. T. Y. l tasuda p-des 3.3 ja 4.3 märgitud elatis iga kalendrikuu eest ette, s.o iga

järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel päeval J. J. i kontole

nr XXX.

2/6

6. Toimetada otsus kätte pooltele ja p 9 osas ka Maksu- ja Tolliametile.

Menetluskulud

7. Jätta menetluskulud T. Y. kanda.

8. Välja mõista T. Y. lt menetluskulu 93,01 eurot J. C. Y. kasuks ja 93,01 eurot C. J. Y.

kasuks.

9. Välja mõista T. Y. lt tõlgikulu 206,89 eurot ja hagejate kohtu määratud esindaja tasu

885,60 eurot, kokku menetluskulu 1092,49 eurot riigituludesse.

T. Y. l tasuda riigi kasuks välja mõistetud raha 15 päeva jooksul käesoleva lahendi

jõustumisest. Raha tasumiseks vajalikud andmed on märgitud lahendile lisatud

makseinfo lehel. Raha tasumisel märkida makseinfo lehel toodud viitenumber ning

selgitusse kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik.

Kui T. Y. ei täida kohustust lahendis märgitud tähtpäevaks, võib lahendi saata

sundtäitmisele.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude tasumisega viivitamisel tuleb T. Y. l

tasuda kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud

ulatuses.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on J. C. Y. ja C. J. Y. (hagejad) 30.09.2019 esitatud ja

19.11.2019 täpsustatud hagi T. Y. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks (tlk 1, 48-

52, 54-55).

Kumbki hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja elatise alates hagi esitamisest

270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäära, samuti tagasiulatuva elatise perioodi 01.01.–29.09.2019 eest summas

2430 eurot (9 * 270). Hagejad paluvad kohustada kostjat tasuma elatise iga

kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu

viimasel päeval hagejate seadusliku esindaja J. J. i (hagejate ema) kontole. Hagejad

paluvad jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

2.

19.11.2019 hagiavalduse kohaselt sündisid hagejad hagejate ema ja kostja

(hagejate isa) kooselust. Kooselu lõppes XXXX. a ning pärast seda ei ole kostja

hagejate elus osalenud ega neid elatise maksmisega üleval pidanud. Hagejate ema

on korduvalt suuliselt nõudnud kostjalt elatise maksmist ning vähemalt korra ka

kirjalikus vestluses 28.01.2019.

3.

29.01.2020 toimetati kostjale kätte hagiavaldus koos lisadega ning menetlusse

võtmise määrus ja kirjaliku vastuse nõue, samuti eelmärgitu tõlge XXX keelde

(tlk 83-85).

3/6

4. Kostja 14.02.2020 e-kirjade (tlk 86-87) järgi ei ole hagis toodu õige. Kostja saatis iga

kuu regulaarselt raha. Kuna ta oli teinud puhkuseks kulutusi, aga lapsi ei saadetud

tema juurde, sai ta vihaseks ja ütles, et ei maksa raha veebruari lõpuni.

5. Hagejate 19.02.2020 esitatud menetlusdokumendi (tlk 88-91) kohaselt ei ole kostja

maksnud elatist alates 2013. a. Kostja mõtleb maksmise all XXX peretoetust, mis

seaduse silmis kuulub hagejatele, mitte kostja reisikulude katteks. XXX peretoetus ja

elatis ei ole omavahel seotud (nagu ka Eesti peretoetus ei ole seotud elatisrahaga).

XXX peretoetust on kostja maksnud oma äranägemise järgi.

6. Kostja 10.04.2020 e-kirja (tlk 121) kohaselt ei taha ta hagejate emale rohkem

maksta. 25.09.2020 e-kirjas (tlk 168) teatas kostja, et maksab siis, kui hagejad on

tema juurde saadetud. 10.11.2020 e-kirja (tlk 198) järgi on kostja oma põhjendused

vanade asjade mittemaksmise kohta juba esitanud ja hakkab alates 02.01.2021

maksma 250 eurot kuus.

7. Hagejate 25.11.2020 lõplike seisukohtade (tlk 202-203) järgi tuleb hagi täies ulatuses

rahuldada. Elatise vähendamine alla miinimummäära ei ole põhjendatud. Alates

2020. a jaanuarist on elatise suurus 292 eurot. Asjaoludest ei nähtu, et kostjal oleks

mõjuvaid põhjuseid, miks tal ei ole võimalik lastele ettenähtud ulatuses elatist maksta.

Elatise vähendamine XXX makstud peretoetuste arvelt ei ole põhjendatud. Kostja ei

vabane elatise maksmisest ainult seetõttu, et XXX maksab talle peretoetust. Toetus

on mõeldud tagama lapsele paremaid rahalisi võimalusi ja elamistingimusi lisaks

mõlema vanema panusele. Toetus laekub kostja kontole ja kostja on seda edasi

kandnud valikuliselt. Alates 2020. a algusest ei ole ta toetust edasi kandnud. Selle

laekumine hagejatele ei ole tagatud. Kostja on üldse jätnud igasuguse raha

hagejatele maksmata.

8. Hagejate seadusliku esindaja 26.11.2020 e-kirja (tlk 199) kohaselt on hagejate

menetluskuluks tõlgikulu 186,01 eurot.

9. Kohus andis kostjale hagejate menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks viis

päeva kättesaamisest. Kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141

lg-te 1 ja 2 alusel menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 10.12.2020 (tlk

216). Seega oli viimane päev vastamiseks 15.12.2020. Kostja ei ole seisukohta

esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

10. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja menetluskulud jätta kostja

kanda.

11. Ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õiguse 23.11.2007 Haagi protokolli art 3

lg 1 alusel tuleb antud asjas kohaldada hagejate kui ülalpidamiskohustuse suhtes

õigustatud isikute elukoha järgi Eesti õigust.

Perekonnaseaduse (PKS) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma

täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1

alusel on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Sünnitunnistuste ja rahvastikuregistri väljavõtetega (tlk 14-17, 37-38) on tõendatud, et

kostja on alaealiste hagejate isa. Seega on kostja kohustatud andma hagejatele

ülalpidamist.

PKS § 100 lg 1 I lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise

maksmisega (edaspidi elatis). PKS § 100 lg 2 I lause kohaselt täidab alaealise lapse

vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela

lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 108 järgi võib õigustatud

isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud

kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Vastavalt PKS § 101 lg-le 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuutasu alammäär oli Vabariigi

4/6

Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 § 1 alusel 540 eurot alates 01.01.2019 ja on

Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 § 1 alusel 584 eurot alates

01.01.2020. Seega oli miinimumelatis 270 eurot kuus alates 01.01.2019 ja on 292

eurot kuus alates 01.01.2020. PKS § 101 lg 2 alusel võib kohus elatise välja mõista

kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma

suuruse arvutamise alused.

Riigikohus on leidnud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele

elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st

eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema

tehtavate kulutuste suurus. Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi

vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et

mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud

miinimumsuuruses (vt nt Riigikohtu 09.06.2017 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-35-17, p

27).

12. Hagiavalduse kohaselt ei ela kostja hagejatega koos alates 2013. a ning ei ole alates

sellest ajast ka laste elus osalenud ega neid üleval pidanud; hagejate ema on

nõudnud kostjalt elatise maksmist korduvalt suuliselt, samuti 28.01.2019 Messengeri

vestluses (tlk 19-20). Hagejad paluvad mõista kostjalt enda kasuks välja elatise

miinimumsummas alates 01.01.2019, s.o ka aja eest üheksa kuud enne hagiavalduse

esitamist.

13. Kostja on üldsõnaliselt väitnud, et hagiavalduses toodu ei ole õige. Lisaks on kostja

märkinud, et on keeldunud raha maksmisest, sest tegi kulutusi hagejatega

kokkusaamisele, mis aga ei toimunud. Hagejate avaldatu põhjal on alust arvata, et

kostjale makstakse lastest tulenevalt XXX peretoetust, mille ta on teatud perioodidel

edasi kandnud hagejate ema kontole. Kohus nõustub hagejatega, et peretoetuse

laekumine hagejatele ei ole tagatud.

14. Kostja ei ole kohtu korduvatele selgitustele ja tähtaegadele vaatamata esitanud

hagile nõuetekohast vastust (vt 26.02.2020 määrus, mille kostja sai koos tõlke kätte

02.03.2020 (tlk 93-95, 109); 22.04.2020 kiri, mille kostja sai koos tõlkega kätte

04.05.2020 (tlk 130-131, 136); 28.08.2020 ettepanek võtta esindaja ning täiendav

tähtaeg hagile vastamiseks (tlk 166); 05.11.2020 määrus, mille kostja sai koos

tõlkega kätte 10.11.2020 (tlk 189-190, 198)). Kohus selgitas kostjale 05.11.2020

määruses, et kui ta on vaidlusalusel perioodil täitnud osaliselt või täielikult oma

ülalpidamiskohustust, tuleb tal esitada selle kohta konkreetsed taotlused, asjaolud,

arvestus ja tõendid. Samuti selgitas kohus, et saab asjaolu, et osa lapse vajadustest

võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta üksnes juhul, kui menetlusosaline

sellele tugineb (vt Riigikohtu 28.03.2018 otsus kohtuasjas nr 2-16-11905, p 23).

Lisaks märkis kohus, et alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist on võimalik

vähendada alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja

juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad (vt Riigikohtu

22.03.2017 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-174-16, p 13); kui kostja leiab, et arvestada

tuleb ka võimalikku peretoetust, tuleb tal esitada selle kohta konkreetsed taotlused,

asjaolud, arvestus ja tõendid.

Kostja ei ole esitanud ühtegi konkreetset ja asjakohast taotlust, asjaolu või tõendit,

mis annaks alust jätta temalt elatis miinimumsummas alates 01.01.2019 välja

mõistmata.

15. Hagejad on palunud 2019. a septembri 29 päeva eest mõista välja elatise summas,

mis vastab terve kuu elatisele. Samas on nad palunud eraldi välja mõista veel elatise

alates hagi esitamisest, st ka 30.09.2019 eest. 30.09.2019 eest elatise kahekordselt

väljamõistmine ei ole põhjendatud. Kummagi hageja nõue tuleb jätta rahuldamata 9

euro ulatuses (270 / 30).

16. Eeltoodut arvestades tuleb mõista kostjalt välja elatis kummagi hageja kasuks

järgmiselt:

-

2430 eurot 01.01.–30.09.2019 eest (9 kuud * 270 eurot);

5/6

-

4314 eurot 01.10.2019–31.12.2020 eest (3 kuud * 270 eurot + 12 kuud *

292 eurot);

-

igakuiselt 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäära, alates 01.01.2021 kuni hagejate täisealiseks saamiseni (J.

C. Y. puhul kuni XX.XX.XXXX ja C. J. Y. puhul kuni XX.XX.XXXX).

17. Hagejate taotluse ja TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks ka otsuse

täitmise viisi ja korra. Kostjal tuleb tasuda elatis iga kalendrikuu eest ette, s.o iga

järgmise kuu elatis hiljemalt eelneva kuu viimasel päeval hagejate ema kontole.

Hagejate taotletu vastab PKS § 100 lg-le 4, mille kohaselt makstakse elatist iga

kalendrikuu eest ette. Selline täitmise viis ja kord on põhjendatud ja võimalik määrata

üksnes edasiulatuva elatise kohta.

Menetluskulud

18. Hagi jäi kummagi hageja puhul rahuldamata vaid ühe päeva elatise ulatuses.

Sisuliselt on kohus hagi siiski rahuldanud. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb

menetluskulud jätta kostja kanda.

19. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel tuleb kindlaks määrata ka

menetluskulude rahaline suurus.

20. Hagejate menetluskuluks on tõlgikulu kokku 186,01 eurot. Hagejate ema kontolt on

makstud ettemaks 115 eurot, 11,01 eurot ja 60 eurot (tlk 200-201), mille arvelt on

tasutud tõlgikulu 13.01.2020 määruse alusel 126,01 eurot, 26.05.2020 määruse

alusel 56,51 eurot ja 30.11.2020 määruse alusel 3,49 eurot (tlk 79, 143, 209). TsMS §

138 lg-te 1, 2, § 143 p 1 järgi on tõlgikulu menetluskulu. TsMS § 207 lg 2 I lause

kohaselt osaleb iga hageja või kostja menetluses teise poole suhtes iseseisvalt.

Puuduvad andmed, mis annaksid alust pidada hagejate osa menetluskulus muuks kui

võrdseks. Seega tuleb mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja menetluskulu

93,01 eurot.

21. TsMS § 146 lg 1 p 3 järgi kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad

menetluskulud kohtulahendi alusel. TsMS § 179 lg 1 näeb ette, et menetluskulud, mis

tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena,

mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või

eraldi määrusega.

Riik on seoses menetlusdokumentide kostja jaoks tõlkimise ja tõlgi kohtuistungil

osalemisega kandnud kulusid kokku 206,89 eurot – 01.04.2020 määruse alusel

65,17 eurot ning 30.11.2020 määruse alusel 90 eurot ja 51,72 eurot (tlk 117, 209).

Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt mõista riigi kasuks välja tõlgikulu

206,89 eurot.

26.02.2020 määrusega (tlk 93-95) määras kohus hagejate esindajaks advokaadi riigi

arvel. 02.12.2020 määrusega (tlk 213) rahuldas kohus hagejate esindaja tasutaotluse

ja määras advokaat Toomas Metsma tasu suuruseks 885,60 eurot riigi arvel.

22. TsMS § 219 lg 6 näeb ette, et kohtu määratud advokaat saab tasu riigi arvel riigi

õigusabi seaduses ettenähtud ulatuses ja korras. Isikut, kelle huvide kaitseks

advokaat määrati, võib kohustada advokaadile tasutu riigile tagastama üksnes juhul,

kui isik ei kasuta mõistlikku võimalust kaitsta oma huvisid menetluses teisiti kui kohtu

määratud esindaja kaudu, või muul mõjuval põhjusel. See ei vabasta kulude

tasumisest menetlusosalist, kes peab kandma menetluskulud kohtulahendi järgi.

Seega tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele mõista kostjalt riigi kasuks välja ka

hagejate kohtu määratud esindaja tasu 885,60 eurot.

Kokku tuleb mõista kostjalt riigi kasuks välja menetluskulu 1092,49 eurot (206,89 +

885,60).

6/6

23. TsMS § 179 lg 9 alusel tuleb kostjal tasuda riigi kasuks välja mõistetud

menetluskulude tasumisega viivitamisel kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik