1-09-1248/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1

KO H T UM Ä Ä R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.05.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-09-1248 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuasi

N.H süüdistus KarS §199 lg.2 p.4 järgi lühimenetluses RESOLUTSIOON Kriminaa

lasi nr.07233000003 N.H

süüdistuses KarS §199 lg.2 p.4 järgi tagastada

Viru

Ringkonnaprokuratuurile

menetluse jätkamiseks. Käesolev kohtumäärus on lõplik ja määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu. N.H-le on esitatud süüdistus selles, et tema varem vargusi toimepannud isikuna varastas 01.01.2007 kell 03.00 vaba juurdepääsu teel xxx Sillamäel klubi xxx saalis O V kuuluva naiste käekoti, milles oli mobiiltelefon №kia 3110, rahakott

isikutunnistusega kannatanu nimele ja raha summas 280 krooni, millega tekitas kannatanule varalist kahju summas 2178 krooni.

Sellega pani N.H toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, s.o. KarS §199 lg.2 p.4 ettenähtud kuriteo.

Vastavalt Viru Maakohtu esimehe 28.04.2010 käskkirjale nr.1-2/8 edastati nimetatud

kriminaalasi arutamiseks Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumajja kohtunik Anne Palmiste menetlusse.

Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega, leidis, et nimetatud kriminaalasja arutamine lühimenetluse korras ei ole võimalik ja kriminaalasi tuleb tagastada ringkonnaprokuratuurile menetluse jätkamiseks.

Vastavalt KrMS §233 lg.1 võib kohus kriminaalasja lahendada tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal.

Eeltoodu säte eeldab, et kõik kuriteo asjaolud on niivõrd selged ja kohtueelses

menetluses põhjalikult kontrollitud, et lihtmenetluse kohaldamine on võimalik.

Lihtmenetluse mõte ongi selles, et vältida nii kannatanute kui tunnistajate väljakutsumist.

2

Maakohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas ei ole lihtmenetluse kohaldamine alljärgnevatel põhjustel võimalik.

Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et N.H on kahtlustatavana üle kuulatud ühel korral (t.l.15-18). Kahtlustatav ei ole sellel ülekuulamisel oma süüd

tunnistanud ja kinnitas, et baarist lahkumisel ei ole ta naiste käekotti ja mobiiltelefoni võtnud ning keegi ei ole talle ka sellekohaseid pretensioone esitanud. Kannatanut ta ei tunne.

Maakohus leiab, et eelnimetatud põhjusel tuleb prokuröri abil põhjalikult kaaluda, kas

sellisel juhul on võimalik rahuldada kahtlustatava taotlust lühimenetluse

kohaldamiseks. Arvestada tuleb eelkõige sellega, et juhul, kui kahtlustatav eitab kindlalt oma süüd, tuleb tema vastu kogutud tõendeid väga hoolikalt kontrollida. Samuti tuleb arvestada sellega, et kahtlustataval ja tema kaitsjal on kohtuistungil õigus kannatanut ja tunnistajaid küsitleda.

Käesolevas kriminaalasjas nähtub prokuröri abi poolt koostatud süüdistusaktist, et muuhulgas on tõenditeks kriminaalasjas kahtlustatava, kannatanu ja tunnistaja ütlused ning äratundmiseks esitamine.

Kahtlustatava ütluseid käsitles maakohus eelpool.

Kannatanu ütlusest antud asjas (t.l.2-7) nähtub, et tema jättis oma käekoti klubis sõbranna kätte hoiule. Kui avastati, et kott on kadunud, pidasid Lilto turvatöötajad kinni mingi noormehe, kellel oli käes naiste käekott, kuid see ei olnud kannatanu oma. Samades ütlustes on kannatanu üksikasjalikult oma kotti kirjeldanud.

Tunnistaja ütlustest antud asjas (t.l.20-23) nähtub, et tema nägi meesterahvast, kes võttis tooli seljatoelt musta värvi naiste käekoti, sisenes meeste WC-sse, väljus ja varjus. Tunnistajale väitis see meesterahvas, et see on tema neiu käekott. Samuti

kinnitas tunnistaja 01.01.2007 antud ütlustes, et meesterahval oli juba ammu vigastatud parem käsi.

Äratundmiseks esitamise 25.03.2007 protokollist (t.l.27-34) nähtub, et tunnistajale

esitati äratundmiseks 3 meesterahvast, kellest tunnistaja tundis ära N.H.

Muuhulgas viitas tunnistaja kahtlustatava sõrmenukkidele, mis oleksid „justkui vigastatud“ (t.l.30).

Prokuröri abi poolt koostatud süüdistusakti kohaselt on kannatanule tekitatud varaline kahju summas 2178 krooni, mis koosneb käekoti, mobiiltelefoni, rahakoti ja sularaha maksumusest. Kannatanu ütlustest nähtub, et käekott maksab 300 krooni, mobiiltelefon maksab 1200 krooni, rahakott 300 krooni ja sularaha kokku 280 krooni, kokku seega 2080 krooni. Kust tuleneb prokuröri abi poolt nimetatud 2178 krooni, süüdistusest ei selgu.

Kannatanu ütlustest ei nähtu, missugune oli meesterahvas, kes toimetati turvatöötajate poolt peale vargust baari ja kas sellel meesterahval oli mingeid erilisi tundemärke (vigastatud käsi).

3 Tunnistaja ütlustest ei nähtu konkreetselt naiste käekoti kirjeldust, samuti ei nähtu

neist meesterahva kirjeldust. Ka ei nähtu tunnistaja ütlustest, mil viisil oli meesterahva käsi vigastatud.

Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et turvatöötajatelt oleks välja selgitatud meesterahvas, kelle nad toimetasid koos naiste käekotiga kannatanu juurde peale

varguse toimepanemist ning kas see meesterahvas võis olla sama, keda nägi tunnistaja.

Äratundmiseks esitamise protokollist ei nähtu, et N.H käsi oleks olnud vigastatud. Tunnistaja ütlustest äratundmiseks esitamisel nähtub, et käsi on „justkui vigastatud“. Arvestada tuleb siinkohal ka ajalist perioodi – äratundmiseks esitamine toimus peaaegu 3 kuud hiljem.

Arvestades prokuröri abi poolt antud kriminaalasjas esitatud tõendeid ja seda, et

kahtlustatav ning kaitsja on peale toimiku materjalidega tutvumist jätkuvalt

kahtlustatava süü eitamise positsioonil, ei pea maakohus võimalikuks antud asja vaadata läbi lühimenetluse korras.

Vastavalt KrMS §235-1 lg.1 p.3 kontrollib kriminaaltoimiku saanud kohtunik sama seadustiku §24 – 27 sätteid järgides kriminaalasja kohtualluvust ning teeb määruse kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamiseks ja menetluse jätkamiseks, kui kohus ei nõustu kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Eeltoodu sätte alusel tuleb kriminaaltoimik tagastada Viru Ringkonnaprokuratuurile.

Vastavalt KrMS §385 p.12 käesolev kohtumäärus määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu.

Anne PALMISTE Kohtunik