1-09-3661/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1

K O H T UM Ä Ä R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.05.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-09-3661 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuasi Juri TŠERNÕŠOVI süüdistus KarS §121 järgi lühimenetluses RESOLUTSIOON Kriminaalasi nr.06233001471 Juri TŠERNÕŠOVI süüdistuses KarS §121 järgi tagastada Viru Ringkonnaprokuratuurile menetluse jätkamiseks. Käesolev kohtumäärus on lõplik ja määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu. Juri Tšernõšovile on esitatud süüdistus selles, et olles alkoholijoobes, lõi ta 05.08.2006 kell 21 garaažiühistus xxx (asukohaga xxx linn) tekkinud vaenulike suhete pinnalt rusikaga vastu vägu ja keha V K, tekitades talle füüsilist valu ja kehavigastusi.

Sellega pani Juri Tšernõšov toime teise inimese tervise kahjustamises, peksmises ja valu tekitamises väljendunud kehalise väärkohtlemise, s.o. KarS §121 ettenähtud kuriteo.

Vastavalt Viru Maakohtu esimehe 28.04.2010 käskkirjale nr.1-2/8 edastati nimetatud kriminaalasi arutamiseks Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumajja kohtunik Anne Palmiste menetlusse.

Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega, leidis, et nimetatud kriminaalasja arutamine lühimenetluse korras ei ole võimalik ja kriminaalasi tuleb tagastada ringkonnaprokuratuurile menetluse jätkamiseks.

Vastavalt KrMS §233 lg.1 võib kohus kriminaalasja lahendada tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal.

Eeltoodu säte eeldab, et kõik kuriteo asjaolud on niivõrd selged ja kohtueelses menetluses põhjalikult kontrollitud, et lihtmenetluse kohaldamine on võimalik. Lihtmenetluse mõte ongi selles, et vältida nii kannatanute kui tunnistajate väljakutsumist.

2 Maakohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas ei ole lihtmenetluse kohaldamine alljärgnevatel põhjustel võimalik.

Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et Juri Tšernõšov on kahtlustatavana üle kuulatud ühel korral (t.l.13-17). Kahtlustatav ei ole sellel ülekuulamisel oma süüd tunnistanud ja kinnitas, et tõukas kannatanu vagunist välja, viimane komistas ja kukkus metalltrepile. Kahtlustatav ei löönud kannatanut kordagi.

Maakohus leiab, et eelnimetatud põhjusel tuleb prokuröri abil põhjalikult kaaluda, kas sellisel juhul on võimalik rahuldada kahtlustatava taotlust lühimenetluse kohaldamiseks. Arvestada tuleb eelkõige sellega, et juhul, kui kahtlustatav eitab kindlalt oma süüd, tuleb tema vastu kogutud tõendeid väga hoolikalt kontrollida. Samuti tuleb arvestada sellega, et kahtlustataval ja tema kaitsjal on kohtuistungil õigus kannatanut ja tunnistajaid küsitleda.

Käesolevas kriminaalasjas nähtub prokuröri abi poolt koostatud süüdistusaktist, et muuhulgas on tõenditeks kriminaalasjas kahtlustatava, kannatanu ja kahe tunnistaja ütlused ning vastastamine.

Kahtlustatava ütluseid käsitles maakohus eelpool.

Kannatanu ütlusest antud asjas (t.l.2-6) nähtub, et kahtlustatav lõi teda vagunis sees rusikaga näkku, seejärel jooksis kannatanu välja, peitis end ära, kuid kahtlustatav leidis ta üles ja hakkas rusikatega peksma vastu nägu ja keha, kusjuures lõi umbes kümme korda. Seda, et kahtlustatav kannatanut peksab, nägi pealt tunnistaja A P.

Kõigepealt märgib maakohus, et kriminaaltoimikus ei ühti tunnistajate A P ja V K poolt vene keeles antud ütlused nende tõlgetega (vt. t.l.43-45,46 ja t.l.49-51,52).

Tunnistaja A P ütlustest antud asjas (t.l.43) nähtub, et nägi, kuidas garaažist jookseb mööda talle näilikult tuttav V-nimeline meesterahvas, kes töötab valvurina. Temale jooksis järele võõras kõhn meesterahvas, kes sai V kätte ja lõi teda kätega vastu keha. Tunnistaja jooksis nende juurde ja lahutas nad ära

Tunnistaja V K ütlustest (t.l.49) nähtub, et augusti algul 2006 tuli ta kannatanule külla ja nägi näol sinikaid. Kannatanu ütles, et valvur peksis ta läbi. Mis kannatanu ja valvuri vahel juhtus, tunnistaja ei tea.

Vastastamise 26.09.2008 protokollist (t.l.35-40) nähtub, et kannatanu on jäänud oma versiooni juurde, s.t. kahtlustatav lõi teda vagunis rusikaga näkku ja hiljem õues hakkas ruskikatega vastu keha ja nägu lööma ning kahtlustatav on jäänud oma versiooni juurde, s.t. kahtlustatav tõukas kannatanu vagunist välja, viimane komistas lävel ja kukkus mitealltrepile, kahtlustatav ei ole kannatanut löönud.

Sillamäe Kajaka Arstiabikeskuse 13.10.2008 tõendist nähtub, et kannatanu pöördus 09.08.2006 arestiabi saamiseks dr. S juurde diagnoosiga näo ja rindkere hulgivigastused, ajuvapustus (t.l.12).

Prokuröri abi poolt koostatud süüdistusakti kohaselt toimus teise inimese tervise kahjustamises, peksmises ja valu tekitamises väljendunud kehaline väärkohtlemine

3 kahtlustatava poolt 05.08.2006. Igasugused meditsiinilised dokumendid, mis kinnitavad nimetatud kuupäeva, kriminaalasja materjalides puuduvad.

Tunnistaja A P ütlustest nähtub, et ta lahutas ära V-nimelise valvuri ja võõra meesterahva, kes lõi valvurit kätega vastu keha. Kellega oli võõra meesterahva puhul täpsemalt tegemist ja kuhu ning mitu lööki toimus, on kriminaalasjas jäänud välja selgitamata.

Tunnistaja V K ütlustest nähtub, et augusti algul nägi ta hoopis kannatanu näol sinikaid, kuid mis juhtus, ta ei tea.

Arvestades prokuröri abi poolt antud kriminaalasjas esitatud tõendeid ja seda, et kahtlustatav ning kaitsja on peale toimiku materjalidega tutvumist jätkuvalt kahtlustatava süü eitamise positsioonil, ei pea maakohus võimalikuks antud asja vaadata läbi lühimenetluse korras.

Vastavalt KrMS §235-1 lg.1 p.3 kontrollib kriminaaltoimiku saanud kohtunik sama seadustiku §24 – 27 sätteid järgides kriminaalasja kohtualluvust ning teeb määruse kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamiseks ja menetluse jätkamiseks, kui kohus ei nõustu kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Eeltoodu sätte alusel tuleb kriminaaltoimik tagastada Viru Ringkonnaprokuratuurile.

Vastavalt KrMS §385 p.12 käesolev kohtumäärus määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu.

Anne PALMISTE Kohtunik