4-10-1403/8 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1

Väärteoasi nr 4-10- 1403 Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.mai 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Väärteoasja number 4-10-1403 Kohtunik Inna Kirsipuu kirjalikus menetluses Väärteoasi V.F kaebus Ida Prefektuuri 01.05.2010

otsuse peale, kiirmenetluses nr

10220992312375, millega temale

Liiklusseaduse § 74´22 lg 2 järgi määrati

rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses s.o. 1800 krooni Kaebuse esitaja V.F, isikukood: xxx, töökoht xxx

Juhindudes V™S §120, § 132 p1, 134, 135 kohus

O T S U S T A S:

Jätta V.F kaebus rahuldamata.

Jätta muutmata kohtuvälise menetleja, Ida Prefektuuri 01.05.2010 otsus

kiirmenetluses nr 10220992312375 V.F karistamise kohta

Liiklusseaduse § 74´22 lg 2 järgi, s.o mootorsõiduki juhi poolt lubatud

suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 21 kilomeetri tunnis – rahatrahviga 30 trahviühikut summas 1800 krooni.

Rahatrahv tasuda edasikaebamisetähtaja ( s.o 30 päeva) jooksul Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele

2

221023778606 Swedbankis märkides kohustusliku viitenumbri 102200992312375.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Kohtuotsuse ärakirjad saata Ida Prefektuurile ja V.F-ile V™S § 135 lg 5 kohaselt, väljastusteatega, või digitaalselt.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest

Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil.

Kohtuotsus jõustub 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest juhul, kui menetluse pool ei ole kassatsiooni esitanud.

MENETLUSE KÄIK

01.05.2010 koostas Ida Prefektuuri välijuht Aleksandr Urb kiirmenetluses otsuse V.F-i suhtes selle fakti kohta, et 01.05.2010 kell 11.05 xxxxxx.kilomeetril juhtis V.F xxx, mis kuulus xxx liising, kiirusega

74+-3 km/h, lubatud kiirus 50 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte

vähem kui 21 km/h. Seega rikkus juht LE § 126 p 3. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 74-22 lg 2 alusel. Otsus kiirmenetluses oli isikule kätte antud allkirja vastu 01.05.2010.

03.05.2010 esitas V.F kaebuse Viru Maakohtule tema suhtes 01.05.2010 kiirmenetluses tehtud otsuse peale.

KAEBUS

Kaebaja väidab, et talle määratud rahatrahv summas 1800 krooni on ebaproportsionaalselt suur toimepandule. Arvestada tuleks kaebaja arvates järgmisi asjaolusid.

Rikkumine leidis aset teelõigul, kus tavaliselt lubatud kiirus on 90 km/t. Piirang oli ajutine teeehitustööde tõttu. Kuna piirangumärgid vaheldusid 50 km/t, 70 km/t ja kohati 30 km/t, on lihtne eksida õige kiiruse valikul.

Rikkumine leidis laupäeval, mis teeehitustöid ei teostatud. Seega rikkumisest tulenev oht on väiksem. Kaebaja ei ole kordagi varem karistatud.

3

Arvestada tuleks kaebaja karistust kergendavaid asjaolusid. Otsuse märgitud sõna „kahetseb“ ei näita tegelikult, et kohtuväline menetleja oleks kahetsusega arvestanud karistuse määra valimisel.

Karistus eesmärk pole riigikassa täitmine ega tohi isikut põhjendamatult koormata.

V.F avaldas (05.05.2010 esitatud avalduses), et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

VASTUS KAEBUSELE

Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuvälise menetleja otsuse põhjendused: Isikule määratud karistus 1800 krooni ei ole ebaproportsionaalselt suur. LS § 74-22 lg 2 sakntsioon näeb ette rahatrahvi summas kuni 6000 krooni.

Kuna isik nõustus kiirmenetlusega, samuti väljendas kahetsust, mis on

kergendav asjaolu, siis arvestati sellega, et karistusmäär võib olla alla sanktsiooni kesmise määraalla 3000 krooni. Kiiruse režiimi rikkumine on suurema korduvusega rikkumised, mille tõttu

karistuse määramisel arvestatakse õiguskorra katimise huvidega ehk jälgitakse, et karistuse määr oleks piisavalt mõjuv. Piisav hoolikas juht on võimaline jälgima piiranguid puudutavat info.

Oht on küll väiksem, kui rikkumise ajal konkreetset teedeehitustöid ei toimu, kuid see ei anna alust rikkumise õigustamiseks. Kehtivate karistuste puudumine on karistuse määramisel arvestatud.

KOHTU SEISUKOHT

V™S § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata

lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva

seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia

kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Kohus tutvus kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga millest nähtub,

et 01.05.2010 kell 11.05 xxx mõõtmist. Mõõtmisel on kasutatud mõõteseadet Stalker Dual nr DC083479, seadmele tehtud test 01.05.2010

kell 10.30, tulemus: töökorras. Mõõtmist teostati seisvast patrullautost.

Mootorsõiduk lähenes 2 sõidurajaga vastassuunalisel teel, liikus üksinda. Kiirust mõõdeti sirgel teelõigul 2-3 sekundi jooksul. Kiiruse mõõtmisel oli

4

seadme lugem 74 km/h, mõõdetaval teelõigul lubatud kiirus 50 km/h, määramatus +- 3 km/h, seega ületamine on 21 km/h võrra. Fikseeritud näitu

näidati juhile. Tunnistajaks on kaasatud M. Vxxx. Menetlusalune isik andis allkirja protokolliga tutvumise kohta. Menetlusalune isik ei vaidlustanud ega vaidlusta ka kaebuses tema juhitud auto kiirust väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas. Ka kohtul ei ole alust kahelda kiiruse mõõtmise õigsuses. Kohus tuvastas, et V.F poolt juhitud mootorsõiduk liikus Ida-Viru maakonnas Kohtla vallas Narva mnt 160.kilomeetril kiirusega 74+- 3 km/h.

LE § 126 p 3 sätestab, et juht ei tohi sõita kiiremini kui liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest. Eelnimetatud teelõigul on lubatud maksimaalse sõidukiiruse piiranguks on 50 km/h. V.F sõiduki kiiruseks antud teelõigul oli mõõdetud 74 +- 3 km/h, seega ületamine vähemalt 21 km/h võrra.

LS § 74-22 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurema sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ( see on 6000 krooni – 1 trahviühik on 60 krooni). Seega pani menetlusalune isik toime LS § 74-22 lg 2 sätestatud rikkumise,

mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurema sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h, mille eest on ette nähtud karistuseks kuni 100 trahviühikut.

Kaebuse esitaja palus vähendada rahatrahvi summat, leides, et rahatrahvi summa on esimese rikkumise puhul ebapropüorsionaalselt suur. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest. Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada

karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada

süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust.

Kohus leiab, et karistuse määramisel arvestati karistust raskendavaid ja

kergendavaid asjaolusid, samuti muid KarS § 56 tulenevaid karistamise

aluseid – õiguskorra kaitsmise huvisid ning võimalust mõjutada süüdlast. Kohtuvälise menetleja otsuses ei ole märgitud, et on olemas isiku karistust raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on põhjendatult arvestatud kahetsus. LS § 74-22 lg 2 sätestatud maksimaalne määr on 6000

krooni, keskmine on 3000 krooni. Menetlusalusele isikule määratud

rahatrahv on 30 trahviühikut, s.o 1800 krooni. See on veidi üle ühe neljandiku sanktsiooni maksimummäärast.

5 V.F ületas kiirust 21 km/t võrra, kusjuures LS § 74-22 lg 2 näeb

ette vastutuse kiiruse ületamise eest 21-40 km/t võrra. Sellest tulenevalt

leiab kohus, et V.F-i poolt toimepandud rikkumine on selle

sanktsiooni piirides väiksema ohu tasemega. LS § 74-22 lg 1 järgi ettenähtud rikkumine ( kiiruse ületamine kuni 20 km/t võrra) on karistatav rahatrahviga kuni 30 trahviühikut ehk kuni 1800 krooni. Seega on loogiline ja põhjendatud, et LS § 74-22 lg 2 alusel ettenähtud kiiruse rikkumise eest võib määrata rahatrahv 1800 krooni, kui kiirust on ületatud selle raamistiku, 21-40 km/t võrra, alla poole lähedale.

Sellest tulenevalt, ei leia kohus, et V.F-ile määratud rahatrahv

summas 1800 krooni kiiruse ületamise eest 21 km/t võrra oleks ebaproportsionaalselt suur.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga ja rõhutab, et kiiruse

ületamise puhul on tegemist rikkumisega, mis esineb liikluses suurema korduvusega ja selle rikkumise olemusest tulenev oht on liiklusturvalisuse

seisukohalt oluliselt märgatav. Isegi kui laupäeval ei teostata teel ehitustöid, ei tähenda see, et piiranguid võib teatud määral eirata. Ka sel juhul ei lange rikkumisest tulenev oht ära. Ja seda on põhjusel, et teistel

juhtidel, kes täidavad piiranguid ka laupäeval ehk teedeehitustööde puudumise ajal, on õigus arvata, et kõik teised juhid käituvad piiranguid järgides. Kohus nõustub, et juht ei ohusta sel juhul teedel ehitustöölisi. Ühe

liiklusosaleja mittekorrapärane ja ettearvamatu käitumine teel ohustab

liiklusturvalisust. Kohus leiab, et V.F-ile karistuse määramisel

summas 1800 krooni arvestati õiguskorra kaitmise huvidega piisaval määral. Samuti selline karistuse määr on kohtu arvates piisav, et mõjutada V.F-i hoiduda edasoidi süütegude toimepanemisest. V.F on varem karistamata.

Kohus ei tuvastanud kaebuse arutamisel, et V.F-ile määratud rahatrahv summas 1800 krooni oleks tema jaoks põhjendamatult koormav.

Kaebaja on majanduslikult kaitstud, omab alalist tulu toovat tegevust

(kohtutäitur). 1800 kroonine trahv jääb alla isegi riigi kehtestatud miimimumpalgale 4350 krooni, rohkem kui kahekordselt.

KOHTU MEE™ED

V.F kaebus tuleb jätta rahuldamata ja V.F suhtes kohtuvälise menetleja Ida Prefektuuri välijuht Aleksandr Urb poolt tehtud

01.05.2010 otsus kiirmenetluses 10220992312375muutmata.

Kohtunik

6 Inna Kirsipuu

Ärakiri õige

№oremreferent

Liivi Õun

Kohtuotsus jõustus 29.06.2010

Liivi Õun

№oremreferent