1-20-6242/51 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 23. detsembril 2020, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number 1-20-6242

Kohtukoosseis Pavel Gontšarov

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 12.11. 20 otsus kokkuleppemenetluses 20 Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav E.I

Süüdistatav E.I, isikukood XXX; Kriminaalkorras korduvalt karistatud, kehtivaid karistusi kolm, viimati karistatud 02.10.2018 Harju Maakohtu poolt KarS § 318 alusel vangistusega 1 kuu, KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 11 kuud 15 päeva, vabanes 17.09.2019. Elukoht: X 10b-9, Tallinn, viibib vahi all alates 20.05.2020.a süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 7, 9, KarS § 4231 ja KarS § 120 lg 1 järgi

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava E.I (E.I) apellatsioon Harju Maakohtu 12. novembri 2020. a kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

A

SJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 12. novembri 2020 otsusega kokkuleppemenetluse E.I s mõisteti süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat. Mõisteti süüdi E.I KarS § 4231 järgi ja karistada vangistusega 8 kuud. Mõisteti süüdi E.I KarS § 120 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati mõistetud üksikkaristustest

raskeimat ning liitkaristuseks mõista 2 aastat ja 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 12.04.2020, s.o 1 päev, seega kandmata karistus on vangistus 2 aastat 2 kuud 29 päeva.

2.

E.I mõisteti süüdi selles, et tema, tema isikuna, kes omab kehtivat karistust röövimise, väljapressimise ja varguse eest, vabanedes 17.09.2019 karistuseks mõistetud vangistuse kandmiselt, pani toime järgmised süstemaatilised vargused: Nimelt tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos Nikolai Kalašnikov`iga, võtsid nad ööl vastu 23.11.2019 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas XXX territooriumile pargitud, K - SSSSSS OÜ le kuuluva veoki MAN, riiklik registreerimismärk kütusepaagist kütusepaagi korgi luku lõhkumise teel 270 liitrit diiselkütust turuväärtusega 252.45 eurot (270x0,935), tekitades K -le varalist kahju koos korgi parandamise kuluga kokku 352.45 eurot. OÜ Samuti tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos Nikolai Kalašnikov`iga, võtsid nad ajavahemikul 28.11.2019 kell 17:00 kuni 03.12.2019 kell 09:00 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas QQQ territooriumile pargitud, P OÜ-le kuuluva veoki Volvo, riiklik registreerimismärk kütusepaagist 286,60 liitrit diiselkütust, tekitades DDDDDD P OÜ-le varalist kahju 357.67 eurot. Samuti tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos Nikolai Kalašnikov`iga, võtsid nad ööl vastu 29.11.2019 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas WWW hoone lähistele sõiduteele pargitud, AS kuuluva veoki Scania P420, riiklik registreerimismärk -le E TTTTTT -le E varalist kahju 300.90 eurot. kütusepaagist 247,86 liitrit diiselkütust, tekitades AS Samuti tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos Nikolai Kalašnikov`iga, võtsid nad ööl vastu 01.12.2019 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas WWW/W territooriumile pargitud, V XXXXXX OÜ kasutuses oleva veoki Scania, riiklik registreerimismärk kütusepaagist 828,91 liitrit diiselkütust, tekitades V OÜ-le varalist kahju 1167.93 eurot. Samuti tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos Nikolai Kalašnikov`iga, võtsid nad ööl vastu 01.12.2019 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas QQQ territooriumile pargitud, AS-le E kuuluva veoki VVVVVV Scania P230, riiklik registreerimismärk kütusepaagist 107,86 liitrit diiselkütust väärtusega 132.55 eurot, veoki Scania P230, riiklik registreerimismärk XXXXXX kütusepaagist 109,37 liitrit diiselkütust väärtusega 134.41 eurot ning veoki Scania P230, riiklik registreerimismärk kütusepaagist 128,52 liitrit diiselkütust väärtusega RRRRRR 157.95 eurot, tekitades AS-le E varalist kahju kokku 424.91 eurot. Samuti tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos Nikolai Kalašnikov`iga, võtsid nad ööl vastu 02.12.2019 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas QQQ territooriumile pargitud, AS-le E kuuluva veoki Scania P230, riiklik registreerimismärk MMMMMM -le E varalist kahju 172.34 eurot. kütusepaagist 140,23 liitrit diiselkütust, tekitades AS Samuti tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos Dmitrii Boldyrev`iga, võtsid nad ööl vastu 09.12.2019 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas PPP hoone juurde pargitud, S OÜ kasutuses olevalt sõidukilt Scania, riiklik registreerimismärk LLLLLL kaks tootekoodiga 1926223 Scania akut (seerianumber 7MD26C1) koguväärtusega 400.00 eurot, millise varguse käigus lõhkusid nad ka 200 eurose väärtusega akukasti kaane, tekitades - S OÜ-le varalist kahju 600.00 eurot.

Samuti tankis E.I 29.01.2020 ajavahemikul kell 07:52-07:55 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas XXX AS asuvas, C -ile kuuluvas Mustakivi teenindusjaamas registreerimismärgiga sõidukisse Volvo 7,26 liitrit mootorikütust XXXXXX 95miles väärtusega 10.00 eurot, misjärel sõitis minema, jättes tahtlikult tangitud kütuse eest tasumata, tekitades C -le varalist kahju 10.00 eurot. AS

Samuti tankis E.I 30.01.2020 ajavahemikul kell 11:24-11:26 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas XXX AS asuvas, C -ile kuuluvas Mustakivi teenindusjaamas registreerimismärgiga XXXXXX sõidukisse Volvo 21,50 liitrit mootorikütust 95miles väärtusega 30.51 eurot, misjärel sõitis minema, jättes tahtlikult tangitud kütuse eest tasumata, tekitades C -le varalist kahju 30.51 eurot. AS Samuti võttis E.I 11.04.2020 kella 23:49 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas Viru 24 asuva McDonalds restorani juurest CC`ile kuuluva 600- eurose elektrijalgratta EFLOW koos 30-eurose rattalukuga, tekitades `ile varalist kahju 630.00 CC eurot. Samuti tankis E.I 30.04.2020 ajavahemikul kell 16:10-16:13 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas XXX AS asuvas, C -ile kuuluvas Mustakivi teenindusjaamas riikliku

registreerimismärgiga KKKKKK sõidukisse Peugeot 3008, millele selleks hetkeks olid paigaldatud sõidukile Chrysler väljastatud registreerimismärgid NNNNNN, 45,53 liitrit mootorikütust 95milesPlus väärtusega 56.41 eurot, misjärel sõitis minema, jättes tahtlikult tangitud kütuse eest tasumata, tekitades C -le varalist kahju 56.41 eurot. AS Samuti tankis E.I 06.05.2020 ajavahemikul kell 09:41-09:44 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas XXX AS asuvas, C -ile kuuluvas Mustakivi teenindusjaamas riikliku registreerimismärgiga sõidukisse Peugeot 3008, millele selleks KKKKKK hetkeks olid paigaldatud teisele sõidukile Peugeot väljastatud registreerimismärgid KKKKKK, 45,42 liitrit mootorikütust 95milesPlus väärtusega 54.00 eurot, misjärel sõitis minema, jättes tahtlikult tangitud kütuse eest tasumata, tekitades C -le varalist kahju 54.00 eurot. AS Oma tahtliku tegevusega pani E.I isikuna, kes on toime pannud röövimise ja väljapressimise, toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis ning süstemaatiliselt, s.o KarS 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti ti E.I selles mõiste , et tema, olles karistatud Põhja Prefektuuri 02.01.2020 otsusega väärteoasjas nr 2316,19,010182 LS § 201 lg 2 järgi 21.11.2019 toime pandud väärteo eest ning kes juhtis ka 29.01.2020 ajavahemikul kell 07:52-07:55 Tallinnas asuvas C AS Mustakivi XXX teenindusjaamas mootor XXXXXX, omamata vastava sõidukit Volvo registreerimisnumbriga kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis uuesti 30.01.2020 ajavahemikul kell 11:24-11:26 Tallinnas asuvas, C -ile kuuluvas Mustakivi teenindusjaamas registreerimi XXX AS smärgiga XXXXXX sõidukit Volvo, millega rikkus LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud/ nõuet. Samuti tema, olles karistatud Põhja Prefektuuri 02.01.2020 otsusega väärteoasjas nr 2316,19,010182 LS § 201 lg 2 järgi 21.11.2019 toime pandud väärteo eest ning kes juhtis Tallinnas asuvas C AS Mustakivi teenindusjaamas nii 29.01.2020 ajavahemikul kell 07:52- XXX 07:55 kui ka 30.01.2020 ajavahemikul kell 11:24-11:26 mootorsõidukit Volvo registreerimisnumbriga XXXXXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis uuesti 30.04.2020 ajavahemikul kell 16:10-16:13 Tallinnas asuvas, C -ile kuuluvas XXX AS Mustakivi teenindusjaamas riikliku registreerimismärgiga sõidukit Peugeot 3008, KKKKKK millele selleks hetkeks olid paigaldatud sõidukile Chrysler väljastatud registreerimismärgid NNNNNN, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt

kõrvaldatud/ nõuet. Samuti tema, olles karistatud Põhja Prefektuuri 02.01.2020 otsusega väärteoasjas nr 2316,19,010182 LS § 201 lg 2 järgi 21.11.2019 toime pandud väärteo eest ning kes juhtis Tallinnas asuvas C AS Mustakivi teenindusjaamas nii 29.01.2020 ajavahemikul kell 07:52- XXX

07:55 kui ka 30.01.2020 ajavahemikul kell 11:24-11:26 mootorsõidukit Volvo registreerimisnumbriga , samuti 30.04.2020 ajavahemikul kell 16:10 kuni 16:13 XXXXXX regi KKKKKK streerimismärgiga sõidukit Peugeot 3008, millele selleks hetkeks olid paigaldatud sõidukile Chrysler väljastatud registreerimismärgid NNNNNN, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis uuesti 06.05.2020 ajavahemikul kell 09:41-09:44 Tallinnas XXX AS asuvas, C -ile kuuluvas Mustakivi teenindusjaamas riikliku registreerimismärgiga KKKKKK sõidukit Peugeot 3008, millele selleks hetkeks oli paigaldatud teisele sõidukile Peugeot väljastatud registreerimismärgid , omamata vastava kategooria mootorsõiduki KKKKKK juhtimisõigust, millega rikkus LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks t

unnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud/ nõuet. Oma tahtliku tegevusega pani E.I toime sõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt, s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti E.I selles, et tema 20.05.2020 kella 09:45 paiku Tallinnas X mõisteti tänaval maja nr X

juures ähvardas OO multitööriista noaga, milline ootamatu rünne koostoimel ründaja E.I `i tugeva kehaehituse ja nähtavate, käelabadel olevate tätoveeringutega tekitas kannatanus tõsiseltvõetavat hirmu oma tervise ja elu pärast. Oma tahtliku tegevusega pani E.I toime tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. Ringkonnakohtule esitatud vaidlustab Harju Maakohtu 12.11.2020 apellatsioonis süüdistatav otsuse 120 lg 1 enda tegevuse kvalifitseerimise osas KarS § järgi ning palub selles osas enda õigeksmõistmist. Süüdistatav leiab, et tema tegevus on ebaõigesti kvalifitseeritud, kuna

tema ei ole kannatanut ähvardanud, mis on tõendatud ka kõnega Häirekeskusesse. Süüdistatava arvates kannatanu ütlused on ebausaldusväärsed. Kui kaassüüdistatav V.J tegevus on ümber kvalifitseeritud KarS § 200 pealt KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi, siis ei saa tema tegevus olla kvalifitseeritav KarS § 120 lg 1 järgi. Kuna ta pole temale inkrimineeritud kuritegu toime pannud, siis palub ta enda õigeksmõistmist KarS § 120 lg 1 järgi ning liitkaristuse vähendamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja

süüdistatava E.I ’i apellatsiooni väidetega leiab, et apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.

5. KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt ei saa apellatsiooni esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtu

otsuse peale, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. 2. jao peatüki sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Lisaks sellele võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Riigikohus on selgitanud, et KrMS § 318 lg 4 teise lause esimeses alternatiivis ("kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu") peetakse silmas olukorda, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu (faktilised asjaolud) ei vasta mitte ühelegi karistusseadustikus sätestatud kuriteokoosseisule. Sama lause teine alternatiiv (kokkuleppes kirjeldatud tegu on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud) käsitleb aga juhtumeid, mil kokkuleppes kirjeldatud tegu on küll kuriteona karistatav, ent kokkuleppes ja maakohtu otsuses teole antud karistusõiguslik hinnang on ebaõige (nt

on tegu karistatav mõne teise kuriteokoosseisu järgi; kuriteo kvalifikatsioon, mille järgi isik süüdi tunnistati, hõlmab mõnd koosseisulist raskendavat asjaolu, mida kokkuleppe teokirjeldusest ei nähtu vmt) (vt RKKK nr 3-1-1-80-13). Ringkonnakohus leiab, et süüdistatav sellistele asjaoludele oma apellatsioonis ei viita. Tema küll väidab, et ebaõige apellatsiooni sisust nähtuvalt, ei tunnista tema tegevus on sti kvalifitseeritud, kuid süüdistatav tegelikult oma süüd kuriteo toimepanemises KarS § 120 lg 1 järgi, kuna see pole tõendatud g palub end selles kuriteo episoodis õigeks (sisuliselt vaidlustab faktilisi asjaolusid) nin mõista, seega ei ole süüdistatav isikuks, kellel on õigus apellatsiooni esitamiseks.

6. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt süüdistatav E.I , tema kaitsja Margus Viira ja p Natalia Miilvee 11.11.2020 rokurör sõlmisid kokkuleppe, milles oli muuhulgas tutvustatud kahtlustatavale tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse kohaldamise tagajärgi. E.I pe on oma allkirjaga kinnitanud, et talle on selgitatud, et tal on õigus jätta kokkule sõlmimata või loobuda kokkuleppest kohtuliku arutamise käigus (Kd VII lk 68). Samal päeval toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud, jääb sõlmitud kokkuleppe juurde seletab, et sõlmis selle vabatah ja tlikult (Kd VII lk 74). Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-tes 3 ja 4 loetletud rikkumisteks. Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 26. septembri 2005. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-79-05.

7. Kriminaalmenetluse seadustiku § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui

kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku

rikkumisele, 9.peatüki 2. jao sätete; § 339 lg 1; § 318 lg 4 loetletud tuleb apellatsioon jätta KrMS § p 3 ja § 4 alusel läbi vaatamata ja 326 lg 2 318 lg 3 p tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 27. aprilli 2006.a määruses nr 3-1-1-38-06.

8. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS 326 lg 2 p 3 318 lg 3 p 4 on ringkonnakohus seisukohal, § , § et süüdistatav atsioon tuleb jätta läbi vaatamata. a E.I apell

allkirjastatud digitaalselt