1-19-9635/17 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

15. detsember 2020 Kriminaalasi nr 1-19-9635 (19284000163) M.B süüdistuses KarS § 121 lg 2 p järgi üldmenetluses Kohtuistungi toimumise aeg

12. november 2020 Kohtunik Kadi Aavik Istungisekretär Kaili Bergman Prokurör Ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa Süüdistatav M.B isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxx xxxxx

xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx ; Eesti Vabariigi kodanik; keskeriharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: xx xxxxxxxxxxx Kehtivad kriminaal-

ja väärteokaristused puuduvad

Süüdistatava määratud kaitsja Vandeadvokaat Raul Tosmann RESOLUTSIOON Mõista M.B 2019.a. aprill alguse kehalise väärkohtlemise episoodis õigeks. i

Süüdi tunnistada M.B 29. aprillil 2019.a. toime pandud kehalises väärkohtlemises KarS § 121 lg 1 järgi ja mõista talle rahaline karistus 120 päevamäära, s.o 1200 eurot, mis tasuda võrdsetes osades ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Rahuldada riigi õigusabi taotlus osaliselt ja tasuda Advokaadibüroo Raul Tosmann OÜ tasu - le 399,60 eurot (sh käibemaks 66,60 eurot) kaitsja Raul Tosmanni poolt M.B-le osutatud õigusabi eest.

Välja mõista M.B-lt riigituludesse ½ sundrahast, s.o 438 eurot, ja ½ õigusabikuludest, s.o 216 eurot. Menetluskulud, kokku 654 eurot, tasuda M.B-l võrdsete osamaksetena ühe aasta jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

Jätta sundrahast ja õigusabikuludest ½, s.o kokku 654 eurot, riigi kanda.

Jätta rahuldamata kannatanu taotlus lähenemiskeelu kohaldamiseks. A.V

Rahalise karistuse ja menetluskulude tasumist puudutav makseinfo (pangakontode nr-d, viitenumbrid ja tasumise tähtajad) on lisatud käesolevale otsusele.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale teatada kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, s.o hiljemalt . Kui üks

22. detsember 2020 kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamisest soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt (e-postile:

tmkviljandi.menetlus@kohus.ee).

Apellatsiooniteate esitamisel on terviklik kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleis 23. detsember 2020. Kui kõik kohtumenetluse pooled loobuvad apellatsiooniõigusest või mitte keegi neist ei teata tähtaegselt apellatsiooniõiguse esitamise soovist, jõustub käesolev kohtu ma asjaolusid kirjeldamata ja põhjendusteta. otsus il

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul alates tervikotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Üksnes kulude hüvitamise otsustuse vaidlustamise korral tuleb määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I SÜÜDISTUS Lõuna Ringkonnaprokuratuur esitas 03.12.2019 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajja üldmenetluses süüdistusakti kriminaalasjas süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi M.B

üldmenetluses. Prokurör loobus kohtulikes vaidlustes süüdistusest 2019.a. aprilli alguses toimunud episoodi osas, ning muutis kvalifikatsiooni teise 29.04.2020 episoodi seetõttu kuriteo osas, heites M.B-le ette . KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritavat kehalist väärkohtlemist

M.B a, 29.04.2019 kella 14:30 paiku tungis Viljandi maakonnas süüdistatakse selles, et tem xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxx Felamu hoovil sõiduautos viibinud A.Vle kallale, lüües rusikatega mitmeid kordi näo ja peapiirkonda, põhjustades kannatanule - füüsilist valu ja tervisekahjustuse, so parema kõrva kohal 25×25 mm tursetsoon, kahe kulmu vahel

10 mm pindmine marrastu

s, vasaku kulmu mediaalsel serval 10×10 mm haav.

Oma sellise tegevusega pani M.B toime s.o KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, valu tekitanud kehalise väärkohtlemise.

Kohtuvaidlustes märkis prokurör usväärselt tõendamist mh, et M.B tahtlik tegu on usald leidnud ning tema teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Eelkõige tõendavad prokuratuuri hinnangul M.B süüd kannatanu ja tunnistaja i ütlused, aga ka E.A patsiendikaardil fikseeritu.

II KAITSJA SEISUKOHAD Kaitsja vaidleb süüdistusele vastu.

Kaitseaktis tuuakse 29.04.2019 episoodi kohta välja, et kehavigastusi käesolevas asjas ei esine, sellekohane tõend menetletavas asjas puudub. Prokurör kahjuks eksitavalt hindab esitatavat tõendit. Kaitsja seab kahtlu i ütlused, sest ta ilmselgelt pole erapooletu se alla ka tunnistaja E.A tunnistaja ja on huvitatud kordama kannatanu ütlusi. i ütlused pole kaitsja arvates E.A usaldusväärsed. Süüdistatav eitab vägivalla tarvitamist M.B suhtes. Kaitsja arvates ei moodusta kahe isiku kohtumine ja sõimlemine kuriteokoosseisu. Kokkuvõtvalt taotleb kaitsja M.B õigeksmõistmist.

Kaitsja kohtuvaidlustes ta ei ole jäi õigeksmõistmise taotluse juurde ning tõi täiendavalt välja, et kindel, millises seisundis oli tunnistaja E.A, kui teda üle kuulati. Kaitsja viitab KrMS § 291 lg 3 p- 1 ja leiab, et see on puutumuses tunnisaja E.Aiga. le Kohus võib vastu võtta ütlused, kui on täidetud kõik järgnevad tingimused: ütluste andmise asjaolud ning tunnistaja isik ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses. Kaitsja viitab Riigikohtu lahendile, mille kohaselt, olukorras, kus KrMS § 291 lg 1 p de 1 ja 3 tingimused on täidetud, võib avaldatud ütluste kasutamise otsustamise - tegemisel välistada KrMS § 15 s 3 sisalduv reegel. Selle kohaselt ei või kohtuotsus tugineda

- lg üksnes või valdavas ulatuses selle isiku ütlustele, keda süüdistataval ega kaitsjal polnud võimalik küsitleda. Praegu on see tekkinud üle kuulata. olukord, kus kaitsja ei ole saanud tunnistaja A. Tõend, millele kohtulahend tugineb KrMS § 15 lg 3 tähenduses "valdavas ulatuses", on selline, mis on kriminaalasja lahendamise seisukohalt määrava või otsustava tähendusega.“ (Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-89-12 p-d 19 ja 20 ning nr 3-1-1-41-13 p-d 10 ja 23). Riigikohtu lahendi nr 3-1- 1-89-12 p 18 , ütleb et KrMS § 291 lg 3 p 3 ei eelda küsitlemisvõimalust, kuid KrMS § 291 lg 3 p

1 kontekstis ei hinnata mitte ütluste sisu, vaid üldisemalt ütluste andmise asjaolusid ja tunnistaja isikut.

Kaitsja pole kindel, seda, kui tunnistajale mindi 28.05 koju. kas infarkt oli enne või pärast Toimikus ei ole ja prokurör ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, miks seda tehti, mis oli uurija huvi või motiiv minna isiku koju. la arsti poolt istungipäeval Samuti seab kaitsja kahtluse al prokurörile tunnistaja i kohta väljastatud tõendi usaldusväärsuse, sest kaitsja pole kindel, kas E.A arst on tänase päeva seisuga patsienti näinud. i tunnistajana antud ütlusi Kaitsja peab E.A kohtukõlbmatuks tõen üüdimõistev otsus ei saa kaitsja hinnangul rajaneda i ütlustele, diks. S E.A kuna -

KrMS § 291 lg s 3 sätestatud eeldused pole täidetud.

Kaitsja viitab, et KarS § 121 koosseis ei eelda üldse kehavigastuste tekitamist ning kohtule esitatud patsiendikaa

rt süüdistusaktis kirjeldatud kehavigastusi ei tõenda. Kannatanu arusaamise kohaselt E.A fakte ei tea. Kannatanu välistab võimaluse, et tunnistaja oleks saanud midagi näha või kuulda. Kannatanu lisas, et talle hakkas teda jäi ohurihm peale kinni ja süüdistatav parema käega lööma. Kaitsjale jääb arusaamatuks, kuidas on parema käega tekitada väidetavaid kehavigastusi. Ta ei läinud mitte esmaabi saama, vaid ta palus anamneesi kohaselt kehavigastuste fikseerimist. Esimene vigastus, mis ta näitas, oli parema kõrva kohal 25x25 mm suurune tursetsoon. Kui ta istub ohurihmaga kinnitatult, ehk vasaku küljega väidetava ründaja poole, siis kuidas on võimalik parema käega tekitada ründajal isikule, kes on tema suhtes vasaku küljega, paremale poole kõrva kohale hematoomi. Kaitsja avaldab, et need pidi olema vanad kriimud ja marrastused. Kaitsja avaldab süüdistuses märgitud vigastusele – vasaku kulmu mediaalsel serval 1x1 cm haav hemorraagilise koorikuga viidates, et v Samuti on kaitsja – ärske haav pole kunagi koorikuga. seisukohal, et kohtule esitatud fotol hemorraagilise koorikuga tervisekahjustust. See pole ühtegi on fotodega välistatud. Edasi märgib kaitsja järgneva vigastuse – kahe kulmu vahel 10 mm pikkuse pindmise nahamarrastus kohta, et ei kujuta ette seda e – situatsiooni, kui isik istub vasaku küljega ründaja poole, on kinnitatud ohurihmaga, et see on eluliselt uskumatu. Kannatanu kinnitused ei haaku tõenditega. Kirjeldatud tegu ja EMO-s fikseeritud objektiivne leid ei kattu omavahel. Kannatanu kirjeldatud teo puhul ei võimalda see tekitada neid marrastusi ja hematoome sellisel kujul ja nende paiknemist sellisel kujul. Fotod, mis kohtule esitati, ei ole kohtukõlbulikud tõendid, sest ei haaku mitte millegagi. Kannatanu iseloomustas, et nende suhted ga on süüdistatava vaenulikud,

ja kaitsja seab kannatanu poolse tõe rääkimise kahtluse alla.

III KOHTU PÕHJENDUSED KarS § 121 lg sätestab karistatavana teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise.

Kuna aprilli 2019 alguses toimunud episoodi osas loobus prokurör süüdistusest, tuleb M.B KrMS § 301 alusel nimetatud episoodis õigeks mõista.

Süüdistatav M.B ei ole end süüdi tunnistanud.

Kohus on uurinud kriminaaltoimiku materjalidena vastuvõetud ning poolte kokkuleppel osaliselt või täielikult avaldatud tõendeid, samuti kuulanud üle kannatanu A.V ning süüdistatava M.B. Kohus on alusel

tunnistaja E.Ai varem kohtueelses KrMS § 291 lg 1 p 3 tõendina vastu võtnud menetluses antud , sest leidis leiab ütlused tõendi vastuvõtmisel ning ka käesoleval kohtuotsuse tegemisel, et perearsti dr A. Ladva t i (tl 23) alusel on tuvastatav, et nimetatud tunnistaja õend polnuks võimeline kohtuistungil terviseseisundi tõttu ütlusi andma. Kohus on seisukohal, et KrMS § 291 lg s 3 sätestatud eelduste üheaeg olemasolu nõue on täidetud. Nimelt näeb lg 3 p - se

-des 1-3 ette, et kohus võib erandina vastu võtta isiku varasemad deponeerimata ütlused, kui ütluste andmise asjaolud ning tunnistaja isik ei tohiks anda alust kahelda tõendi usaldusväärsuses, kohtumenetluse pool on taotlenud ütluste tõendina vastuvõtmist kriminaalasja kui terviku seisukohalt olulise asjaolu tõendamiseks ja tõendi taotleja vastaspoolel on küllaldane võimalus esitada neile ütlustele vastuväiteid Kohtu hinnangul vastavad tõendina vastu võetud ütlused ka . käesoleval aastal vastu võetud lg 3 täiendusele (p 4).

Kaitsja on seadnud mh kahtluse alla tunnistaja E.A vuse ning leidnud, et pole i ütluste usuta ta usaldusväärne tunnistaja. Kohtuistungil on nii kannatanu kui süüdistatava ütlustega tõendatud, et

E.A

viibis etteheidetava kuriteo päeval koos kannatanuga autos, sest kannatanu oli viinud teda eelnevalt kauplusesse sisseoste tegema. Süüdistatava ütlustega on tõendatud, et ta nägi neid koos kauplusest väljumas ning otsustas poolt juhitud sõidukile järgneda, A.V olles teadlik, et autos viibib ka E.A. Samuti on süüdistatav kinnitanud, et tema suhted E.Aiga ei ole halvad (kohtuistungi protokoll, tl 49p „K: Teil on Edaga suhted normaalsed, head? V: siiani pole probleeme olnud. K: kas Edal oleks põhjust Teie peale valetada? V: ma ei usu, et oleks. Ma pole Edale midagi teinud, ma olen ka teda vahel poodi aidanud viia.). Seega ei nähtu ühtegi objektiivset põhjust, miks E.A pidanuks süüdistatava suhtes valeütlusi andma ning teda saaks pidada ebausaldusväärseks tunnistajaks. tega. Nimetatud tunnistaja ütlused haakuvad ka süüdistatava ja kannatanu ütlus Samuti on kaitsja saanud avaldada kohtuistungil E.A i ütlustele vastuväiteid.

Süüdistatav ristküsitluses on kohtule vastates kinnitanud, et tol korral auto juures oli kannatanu A.V 51p, V: tol korral oli terve auto juures. nägu täiesti terve (tl K: milline ta nägu tol korral oli? K: täiesti terve? V: jah.) Kohtule tõendina esitatud patsiendikaardi (tl 30-31) alusel on tuvastatav, et A.V on pöördunud 30.04.2019 kell 13:34, s.o üks päev pärast vägivallasündmust, Viljandi Haigla erakorralise meditsiini osakonda ning avaldanud meditsiinitöötajale, et sai eelmisel päeval ca 5 lööki peapiirkonda. Objektiivselt on patsiendil haiglas fikseeritud kulmudevaheline marrastus, vasaku kulmu serval olev hemorraagilise (s.o verejooksust tingitud, vt võõrsõnade leksikon) koorikuga haav ning tursetsoon parema kõrva kohal. Vigastused on kooskõlas kohtule tõendina esitatud 30.04.2019 uurimisasutuse ametniku koostatud fototabeliga (tl 27-28), mida kohus peab erinevalt kaitsjast usaldusväärseks tõendiks, sest puudub mistahes tõsiselt võetav põhjus nimetatud tõendite ametnikupoolsest võltsimiseks. Fototabelist nähtub üheselt haav kulmu kohal kui ka silmade vahel; samas jääb silmale märkamatuks tursetsoon parema kõrva kohal. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav ja üldteada, et eelmisel päeval viga saades võib järgmisel päeval olla väikesele verisele haavale tekkinud haavakoorik. Seega päev hiljem sellest, kui süüdistatav näg t täiesti i A.V terve näoga, on kannatanu näole tekkinud patsiendikaardil fikseeritud vigastused. Sellest võib järeldada, et patsiendikaardilt nähtuvad vigastused ei saanud tekkida enne 29.04.2020 ning koostoimes tunnistaja E.Ai ütlustega pidi need põhjustama kannatanut füüsiliselt rünnanud M.B .

Kohtu hinnangul ei ole kaitsja etteheited E.Ai kodus toimunud ülekuulamisele põhjendatud. Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta keeldu, mis välistaks tunnistaja ülekuulamise mujal kui politseijaoskonnas. Samuti haakuvad tunnistaja ütlused nii kannatanu, kui osaliselt süüdistatava, kirjeldusega sündmusest, mistõttu ei saa järeldada, et ei saanud tervisliku seisundi tõttu E.A 28.05.2019 adekvaatseid ütlusi anda tunnistaja rääkida, et ründamine . Sealjuures teadis ka oli seotud käru puudutava intsidendiga. Tunnistaja kinnitas kannatanu ütlusi, et ohvrit löödi näkku siis, kui too autoroolis istus (tl 24-26, Seega ainuke osa, milles M.B E.A . i ülekuulamise protokoll) ütlused erinevad, on füüsilise rünnaku fakt, mis kohtu hinnangul on tuvastatav nii patsiendikaardi, fototabeli, kannatanu ja tunnistaja ütlustega. Selles osas ei pea kohus M.B ütlusi ka usaldusväärseteks. Sealjuures kinnitavad M.B äkilist loomust nii M.B ise kui ka tunnistaja E.A. Kohus märgib, et mistahes keevalisuse korral on oht, et inimene ei suuda end talitseda ning konflikt väljub kontrolli alt, muutudes füüsiliseks arvete klaarimiseks.

Sealjuures ei jaga kohus ka kaitsja seisukohta, et E.A oleks ainsaks tõendiks, mille alusel süüdistatava süüd tuvastada. Kaitsja viidatud Riigikohtu lahendi s 20 märgib nr p- 3-1-1-89-12 kõrgeim kohus, et kahtlust ei ole, et kohtuotsus tugineb KrMS § 15 lg 3 mõttes ainsale tõendile siis, kui kohtuotsuses viidataksegi vaid sellele kõnealusele tõendile. Keerulisem on lahendada küsimust, kuidas otsustada selle üle, millal kohtulahend tugineb tõendile „valdavas ulatuses“. Seda probl praktikas ja suurkoja otsuses, mille kohaselt on tegemist sellise eemi on käsitletud EIK tõendiga, mis on määrava või otsustava tähendusega kriminaalasja lahendamise seisukohalt. Kui avaldatud ütlusi kinnitavad muud tõendid, otsustatakse tõendi olulisuse üle muu tõendusmaterjali sisust lähtudes. Mida rohkem on tunnistajate ütluste sisu toetavaid või kinnitavaid tõendeid ja mida olulisemad nad on, seda vähetõenäolisemalt tuleb tunnistaja ütlusi pidada otsustavaks tõendiks ehk tõendiks, millele kohtuotsus valdavalt tugineb (EIK 20.01.2009 Al-Khawaja and Tahery

vs Ühendkuningriik, p 131). Tõendi tähtsuse üle otsustamisel alati kaaluda muude kriminaalasjas kogutud tõendite sisu ja nende koostoimet tunnistaja ütlustega. Käesolevas menetluses ei ole kohtu hinnangul E.Ai ütlused ainsad, mille alusel M.B süüd tuvastada, vaid usaldusväärsesse tõendikogumisse kuuluvad ka kannatanu ütlused ning kirjalikud tõendid, sh fototabel ja patsiendikaart.

KarS § 121 lg 1 normatiivsed koosseisutunnused on nii tervisekahjustus kui ka valu. KarS 121 § puhul ei loeta karistatavaks selliseid tegusid, mis seisnevad teise inimese keha vähese intensiivsusega mõjutamises (nt kinnihoidmises, pigistamises, tõukamises või trügimises), kui sellega ei kaasne tüüpilise tagajärjena tervisekahjustust või valuaistingut. Kui valu või tervisekahjustuse tekkimine pole objektiivse kõrvalseisja seisukohast hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb ka teo tagajärje objektiivset omistamist eitada (vt RKKKo 12.11.2019 nr , p 27). augusti 1-18-7833 Tervisekahjustuse mõistet on selgitatud Vabariigi Valitsuse 13. 2002.

1 lg-s 2, mille a määruse nr „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § kohaselt on tervisekahjustus organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel. Valu on kohtupraktikas selgitatud kudede kui organismi kaitsefunktsioon, mis on käsitatav tegeliku või potentsiaalse kahjustamise või ülekoormatusega kaasneda võiva ebameeldiva aistingu ja tundeelamusena, mille ülesandeks on motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima (vt nt RKKKo 04.05.2015 nr , p 11.1). 3-1-1-29-15

On eluliselt usutav, et rusikalöögid näkku jätavad nähtava jälje ka hilisemal vaatlusel, seega on nendest tingitud tagajärg hinnatav te . Samuti on objektiivselt usutav, et rusikalöök rvisekahjuna

näkku võib tekitada valu.

Vastavat aistingut on kinnitanud istungil ka kannatanu A.V (istungi protokoll, tl 45p). Sealjuures ei sihi lööja reeglina kindlat piirkonda ning ka sõidukis istuv juht võib liigutada enda nägu kähmluse ajal, nii et parema käe löögid võivad tabada näo mistahes piirkondi, antud juhul kannatanu vasaku kulmu piirkonda ja silmade vahet. Samas ei ole võimalik tuvastada tursetsooni parema kõrva juures, mis aga ei muuda M.B-le etteheidetava kuriteo kvalifikatsiooni. Subjektiivselt on M.B teod toime pandud otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes, sest teise isiku löömine saab olla vaid ründaja tahtest kantud käitumisakt.

Seega on kohus tõendeid analüüsides seisukohal, et A.V suhtes 29.04.2019 toime pandud kuritegu on tõendatud, see on objektiivset ja subjektiivset teokoosseisu arvestades õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 1 järgi ja inkrimineeritud süüdistatavale M.B-le ning kuriteo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

KARISTUS KarS § 121 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni 1 aastat.

Prokurör taotles M.B karistamist sanktsiooni keskmises määras rahalise karistusega, s.o 2500 eurot. päevamääraga summas

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Toimepandud kuriteo eest tuleb süüdistatavat M.B karistada. Kohus lähtub karistuse mõistmisel KarS § 56 st 1, mille järgi on karistamise

- lg aluseks isiku süü. Samuti peab arvestama KarS §§ s 57 ja 58 sätestatud karistust kergendavaid - ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemist, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. M.B karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad.

Õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt orienteeruvad kohtud keskmistele karistustele ja kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest on põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega (vt Riigikohtu 24.10.2011.a. otsus nr 3-1-1-77-11). Seega on kohtupraktikas välja kujunenud seisukoht, mille järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, aga arvestama peab ka süü kooskõla karistusega.

M.B-l puuduvad kehtivad kriminaal- 32-33). Temale karistuse ja väärteokaristused (tl mõistmisel tuleb lähtuda nii karistuse eri , s.o süüdimõistetut mõjutavast, kui preventiivsest üldpreventiivsest, s.o ühiskondlikult heidutavast, eesmärgist. M.B ei ole avaldanud teo osas kahetsust, veelgi enam ta ei tunnista toimepandud kuritegu. – KarS § 44 lg 1 järgi kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Kohus on seisukohal, et süüdistatavat M.B on võimalik tema kuriteo intensiivsust ja sellele järgnenud tagajärgi (analoogsete vigastuste paranemine ei võta üldjuhul kaua aega) arvesse võttes siiski rahalise karistusega alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 120 päevamäära. KarS § 44 lg 2 järgi rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär M.B puudutava maksustatava tulu tõendiga (tl 34

10 eurot. -35) on tuvastatav, et 2018. aastal tal päevane sissetulek puudus. Seega määrab kohus M.B-le rahaliseks karistuseks 1200 eurot (120 x 10). Eelduslikult mõjutaks selline karistus teda edaspidi teiste isikute vastu suunatud vägivallategudest hoiduma. KarS § 66 lg 1 alusel määrab kohus, et M.B-l on õigus tasuda rahaline karistus ositi võrdsete osamaksetega 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

LÄHENEMISKEELD KrMS § 3101 kannatanu taotlusel alusel lg 1 järgi võib kohus võlaõigusseaduse § 1055 kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat.

Kannatanu taotles samas vaatamata kohtuistungil enda suhtes lähenemiskeeldu, jättes vastavasisulisele kohtu küsimusele põhistamata, millisel moel peaks kohus seda rakendama. Seetõttu tuleb jätta vastav taotlus rahuldamata. Kohus selgitab, et eeltoodu ei välista kannatanu õigust pöörduda vastavate aluste esinemise korral lähenemiskeelu kohaldamise nõudega hilisemalt tsiviilkohtusse.

MENETLUSKULUD

Kriminaalasjas on KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 alusel menetluskuludeks sundraha 876 eurot ja õigusabikulud.

S kaitsja vandeadvokaat R. Tosmann ( üüdistatava määratud Advokaadibüroo Raul Tosmann OÜ) on esitanud menetluses kirjalikud

taotlused riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks kohtumenetluses (tl 13-14, 40-40p) kogusummas 496,80 eurot (sh km). Kohtueelses menetluses on kaitsjale prokuratuuri määruse alusel hüvitatud 32,40 eurot (sh km) (tl 36-37). Kaitsja taotlus kohtumenetluses tasu suuru tuleb se kindlaksmääramiseks rahuldada osaliselt. Kuna kohtuistung 9.09.2020 kestis 8 minutit, mitte 120 minutit, ei pea kohus põhjendatuks hüvitada kaitsjale nimetatud istungiaega ületavat, kuid taotletud, tasu. Seega on nimetatud toimingu eest põhjendatud 32,40 eurot (sh km). Muus osas on esitatud taotlus ed usaldusväärsed. Riigi eelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest tuleb seega tasuda Advokaadibüroo Raul Tosmann OÜ -le 399,60 eurot (194,40 + 205,20) (sh käibemaks 66,60 eurot) kaitsja poolt M.B-le kohtumenetluses

osutatud õigusabi eest.

Kriminaalasja õigusabikulude kogusummaks on 432 eurot (sh käibemaks) (32,40 + 399,60). Kokku on menetluskulud 1308 eurot (432 + 876).

Kuivõrd kohus mõistis süüdistatava ühes episoodis õigeks ning teises süüdi, on põhjendatud KrMS § 181 lg 1 ja KrMS § alusel jätta menetluskuludest 50% riigi ning 50% süüdistatava M.B

180 lg 1 kanda. Seega jääb riigi kanda 654 eurot (438 + 216) ning sama summa 645 eurot tuleb välja mõista süüdimõistetult M.B-lt . Kohus leiab, et KrMS § 180 lg 3 alusel esinevad M.B suhtes alused menetluskulude tasumise ajatamiseks ühele aastale alates käesoleva otsuse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadi Aavik Kohtunik