4-10-1099/5

4-10-1099

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 27. mai 2010.a, Tallinn Väärteoasja number 4-10-1099 (2302,10,002755) Kohtunik Sten Lind

Väärteoasi

Z.K kaebus Põhja Prefektuuri 25.03.2010.a

kiirmenetluse otsuse peale Z.K väärteoasjas LS § 7422 lg 2 järgi, taotlusega otsus tühistada. Menetlusalune isik: Z.K (ik xxx; elukoht xxx, Eesti Vabariigi kodanik; töökoht H. H P AS; varem karistatud ei ole) Kohtuväline menetleja Põhja Prefektuur

Kohus arutas asja kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 132 p 1 ja § 133-135

Jätta kaebus rahuldamata ja Põhja Prefektuuri 25.03.2010.a kiirmenetluse otsus Z.K väärteoasjas LS § 74 22 lg 2 järgi muutmata. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooniõiguse kasutamiseks tuleb sellest otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Menetlusalune isik saab vastavalt V™S §-le 155 ja 156 esitada kassatsiooni üksnes

advokaadi vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajja 30

(kolmekümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav.

1.

Põhja Prefektuuri 25.03.2010. a kiirmenetluse otsusega karistati Z.K LS § 7422 lg 2 alusel 15 trahviühiku (900 krooni) suuruse rahatrahviga. Otsuse kohaselt juhtis

Z.K samal päeval kell 14:50 Kiili vallas Tallinn-Rapla-Türi mnt 9. kilomeetril N1 kategooria mootorsõidukit , sõites alas, kus oli lubatud suurim sõidukiirus 50 Citroen Berlingo km/h, kiirusega 74+/-3 km/h. Seega ületas ta lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Otsuse tegemisel võeti kergendava asjaoluna arvesse kahetsust.

Kiirmenetluses kogutud tõenditeks on menetlusaluse isiku ütlused ja liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on Z.K märkinud: „Tegin ringteelt pöörde vasakule, et Sakku sõita. Ei jälginud märke ja arvasin, et teel on lubatud 70 km/h. Kahetsen et oli tähelepanematus. Kiirustasin kliendi juurde kl. 15:00 kokkulepitud ajal.“

Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt mõõdeti kiirust seadmega Ultra Lyte (seadme nr UX018488; taatlustunnistus T09-0873, 04.06.2009). Seadme lugem oli 74 km/h. Mõõdetav mootorsõiduk liikus 2. sõidurajal ja liikus üksinda.

km/h. Tallinna ringtee ja Viljandi mnt ristmikul saab ringteelt Viljandi mnt-le vasakpööret

teha kahelt sõidurajalt. Paremalt rajalt sooritas vasakpööret kaks suurt veoautot. Z.K tegi pöörde vasakult rajalt, et enne veoautosid Saku poole pöörata. Kiirust oli võimalik teada

saada liiklusmärgilt ca 50 m pärast ristmikku, kuid selle märgi kattis kinni viimane otse sõitnud sõiduk. Lisaks on kiirusepiirang märgitud teele, kuid kirja kulumisaste on vähemalt 75% ja see kiri jäi tähelepanuta. Kaebuses on märgitud, et kaebaja ei soovi kohtuistungil osaleda.

sest selle varjas viimane otse sõitnud sõiduk. Kiirusepiirangu märk asub ca 65 m kaugusel

foori juures olevast stoppjoonest. Hetkest, kui Tallinna poolt tulevatele sõidukitele süttib fooris kollane tuli kuni hetkeni, mil ringteelt tulevatele sõidukitele süttib fooris roheline tuli, kulub aega ca 6 sekundit. 6 sekundiga suudab otse ühtlase 50 km/h kiirusega liikuv sõiduk läbida ca 82,8 m. Seega oli viimane otse liikunud sõiduk sel hetkel, kui Z.K alustas vasakpööret, kiiruspiirangu märgist juba täies autopikkuses möödunud. Ka ei pea paika väide

parempoolses reas liikunud autode kohta, kuna liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt liikus Z.K juhitud auto üksi. Nimetatud protokolliga on Z.K tutvunud ja kinnitanud seda oma allkirjaga. Kokkuvõtvalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et Z.K on muutnud esialgseid ütlusi endale soodsamaks.

Vastuses on lisatud, et otsuse tegemisel on arvestatud sellega, et Z.K ei ole varem karistatud, samuti on arvestatud avaldatud kahetsust. Määratud karistus on miinimummäära

lähedane ja vastab isiku süüle. Samas leitakse, et kiiruse ületamist ennast tuleb iseenesest pidada enamohtlikuks rikkumiseks.

märgib kohus esiteks, et väärteomenetluses kehtib väärteomenetluse seadustiku

lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Otstarbekusel lõpetamine eeldab seda, et menetlusaluse

isiku süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi. Samuti võib kohtuväline menetleja vähetähtsa väärteo puhul piirduda V™S-i 10. peatüki 1. jaos ettenähtud suulise hoiatuse või

hoiatustrahviga. Nii menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamine kui hoiatamismenetluse

kohaldamine on menetleja õigus, kuid mitte kohustus. Kaebuses on leitud, et kuna

liikluskorraldusvahendeid, mis kiiruspiirangu ette nägid, ei olnud tal võimalik näha, oleks olnud põhjendatud liiklusolukorra selgitamine ja piirdumine hoiatusega.

Seoses sellega tuleb nentida, et kiirmenetluse otsuse tegemisel ei saanud otsuse teinud politseiametnik neid asjaolusid arvesse võtta, kuna puudub info, et Z.K oleks kohapeal

selgitanud selliste objektiivsete asjaolude esinemist, millest tulenevalt ta ei saanud liikluskorraldusvahendeid näha. Kiirmenetluses antud ütlustes on Z.K märkinud, et ta ei jälginud märke ning arvas, et lubatud on 70 km/h. Samuti on ta märkinud, et kiirustas kliendi juurde. Lisaks on liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis märgitud, et Z.K

juhitud auto liikus üksinda. Z.K on andnud allkirja selle kohta, et on

kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga tutvunud, mingeid märkusi ta protokolli sisu

kohta teinud ei ole. Seega osundavad mõlemad nimetatud tõendid sellele, et Z.K kiirustas ja ei jälginud piisava hoolsusega liikluskorraldusvahendeid. Kohtuväline menetleja on pidanud ka kohtule esitatud vastuses kiirmenetluse otsust endiselt põhjendatuks. Vastusest nähtub, et kohtuvälise menetleja hinnangul on kiiruse ületamine rikkumine, mille puhul esineb avalik menetlushuvi.

Küll näitab määratud karistus, et kiirmenetluse otsuse tegemisel on arvesse võetud seda, et tegu on pandud toime ettevaatamatusest, varasemate karistuste puudumist ja ka kahetsust. Nimelt jagab LS § 7422 jagab lubatud sõidukiiruse ületamised raskuse järgi kolme rühma: lõige 1 näeb ette vastutuse lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis ja selle eest on ette nähtud rahatrahv kuni 30 trahviühikut;

lõige 2 näeb ette vastutuse lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit

tunnis ja selle eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni;

lõige 3 näeb ette vastutuse lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri

tunnis ja selle eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Käesoleval juhul oli tegemist 2. lõikele vastava kiiruseületamisega ning üldjuhul määratakse sellisel juhul vähemalt 1. lõike ülemmäära (30 trahviühiku) lähedane rahatrahv. Käesoleval juhul vastab määratud rahatrahv 15 trahviühikut aga 1. lõike keskmisele määrale.

Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.

Sten Lind Kohtunik