2-20-18819/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Määruse tegemise aeg ja koht

22. detsember 2020. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-18819 Tsiviilasi O.B.K. hagi T.T.L. kaudu vastu ebaõige kande parandamiseks Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja O.B.K, rk XXX; lepingulised esindajad vandeadvokaat A.K. ja vandeadvokaat T.K; Kostja T.T.L. kaudu, rk XXX.

RESOLUTSIOON

1. Jätta O.B.K. hagi T.T.L. kaudu vastu ebaõige kande parandamiseks menetlusse võtmata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Määrus toimetada kätte hageja lepingulistele esindajatele.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD

1. O.B.K. (hageja) esitas 21.12.2020 Tartu Maakohtule hagiavalduse T.T.L. kaudu (kostja) vastu kinnistusraamatus ebaõige kande parandamiseks. Ühtlasi taotles hageja hagi tagamise korras kostjale kuuluvale kinnistule kanda vastuväide ebaõige omanikukande parandamise nõude tagamiseks XXX kasuks (alternatiivselt O.B.K. kasuks).

2. Hagiavalduse kohaselt kuulub O.B.K. XXX kinnistu, kus asub XXX hoone, mille postidele toetuv osa ulatub XXX kinnistuga piirnevate maaüksuste XXX ja XXX vahel (XXX). Nii hageja kui kostja on soovinud hageja hoone alust ja seda teenindavat maad enda omandisse. Varasemalt on XXX leidnud, et hageja hoone alust maad ei saa kostja omandisse anda. XX.XX.XXXX korraldusega nr XXX andis aga XXX XXX katastriüksuse katastritunnusega XXX XXX munitsipaalomandisse ja linn on kantud omanikuna kinnistusraamatusse. O.B.K. esitas 15.09.2020 korralduse peale vaide, mis jäeti rahuldamata. O.B.K. esitas 21.12.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse XXX peadirektori XX.XX.XXXX korralduse nr XXX ning XX.XX.XXXX korralduse nr XXX (vaideotsus) tühistamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et esitatud hagiavaldusega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole võimalik hageja taotletud eesmärki saavutada.

5. TsMS § 371 lg 2 eesmärgiks on eeskätt vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Hagiavalduses märgitud asjaolude õigsust eeldades peab kohus analüüsima, kas on olemas faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse nõude rahuldamiseks. Kohus ei hinda sealjuures asjas esitatud nõude põhjendatust ega tõendatust asjas esitatud põhistuste ja tõendite alusel, vaid lähtub hagi õiguslikust perspektiivikusest (vt Riigikohtu 18. novembri 2013 määrus nr 3-2-1-120-13, p 12; 8. märtsi 2017 määrus nr 3-2-1-177-16, p 10).

6. Kohus leiab, et hageja ei ole kohtu ette toonud hagis esitatud nõude alust. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 112 lg 3 täpsustab ebaõige kande parandamisnõude sisu juhtudel, kus ebaõige kande aluseks on maa munitsipaalomandisse andmise otsus. Viidatud säte näeb ette, et kui maa munitsipaalomandisse andmise otsus tühistatakse pärast maa esmakinnistamist ja kinnistusraamatu kanne muutub seetõttu ebaõigeks, on isikul, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, õigus nõuda kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigust parandamine puudutab.

7. Hageja on hagiavalduses õigesti märkinud, et hagi esitamise hetkel ei ole veel selge, kas kinnistu esmakinnistamise aluseks olev otsus tühistatakse. Kohus on seisukohal, et hagi esitamine ei ole käesolevas faasis põhjendatud, sest AÕSRS §-s

112 lg 3 sätestatud asjaolu (kinnistusraamatu kanne on ebaõige) ei eksisteeri ja selle tekkimine sõltub haldusasja 3-20-2557 tulemusest.

8. Eeltoodust tulenevalt on hagi esitatud ennatlikult ning hageja taotletavat eesmärki ei ole esitatud hagiavaldusega võimalik saavutada, mistõttu hagi tuleb jätta menetlusse võtmata.

9. Kohus märgib täiendavalt, et juhul kui haldusakti vaidlustamine halduskohtus osutub hageja jaoks edukaks, on võimalik, et XXX annab nõusoleku kinnistusraamatu kande muutmiseks vabatahtlikult (kohtuväliselt) ning puudub vajadus kinnistusraamatu kande parandamise nõudega kohtu poole pöörduda.

10. Kuna hagi jääb menetlusse võtmata, ei lahenda kohus esitatud hagi tagamise taotlust.

11. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (TsMS § 372 lg 4).

12. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et see ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS §

372 lg 6).

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Arvestades, et käesolevas menetlusstaadiumis menetluskulusid tekkinud ei ole, hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

14. Kohus selgitab, et TsMS § 150 lg 1 p 1 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse. Selleks tuleb hagejal esitada kohtule riigilõivu tagastamise taotlus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik