2-20-133280/5 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

TAGASELJA K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 22.12.2020, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-133280 Tsiviilasi Salva Kindlustuse AS hagi S. V. vastu kahju hüvitamise nõudes Hagi hind 431,49 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Salva Kindlustuse AS, rk 10284984, asukoht: Pärnu mnt. 16, Tallinn, esindaja Katrin Leppik Kostja: S. V., ik xxxx, elukoht xxxx Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt S. V. hageja Salva Kindlustuse AS kasuks 400 eurot regressi korras liiklusõnnetuses kannatanule hüvitatud kahju eest ja viivis 31,49 eurot.

3. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda ja välja mõista kostjalt S. V. hageja Salva Kindlustuse AS kasuks riigilõivu katteks 100 eurot.

4. Jätta kostja S. V. menetluskulud tema enda kanda.

5. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

6. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7).

2

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded

Salva Kindlustuse AS esitas 04.09.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 09.11.2020 hagi S. V. vastu kahju hüvitamise nõudes.

Esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja kahjujuhtumina registreerinud liiklusõnnetuse, mis toimus 20.09.2019 xxxx juures ning mille käigus kostja juhtides sõidukit xxxx, reg. nr xxxx, tagurdas otsa sõidukile xxxx, reg. nr xxxx. Kostjal puudus liiklusõnnetuse hetkel vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli sõiduki xxxx, reg. nr xxxx, juhi tsiviilvastutuse kindlustamiseks sõlmitud Salva Kindlustuse AS-ga liikluskindlustuse leping nr xxxx. Sellest tulenevalt on Salva Kindlustuse AS kannatanule kahju hüvitanud, tasudes sõiduki xxxx omanikule I. J.ile hüvitist summas 400 eurot. LKindlS § 53 lg 2 p 3 ja § 90 lg 1 p 1 on hagejal õigus esitada kostja vastu nõue 400 euro tasumiseks. Hageja nõuab kostjalt viivist vastavalt seadusejärgsele viivisemäärale alates kostja poolse kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamise kuupäevani 09.11.2020. Kõnealustest kahjujuhtumitest tulenev kostja kohustus muutus sissenõutavaks 16.11.2019 (kostjale saadetud nõudekirjas määras hageja tagasinõude tasumise tähtpäevaks 15.11.2019). Kostja on seega kohustatud tasuma viivist ajavahemiku 16.11.2019 – 09.11.2020 eest summas 31,49 eurot.

Lähtudes eeltoodust palub hageja mõista kostjalt välja Salva Kindlustuse AS kasuks võlgnevus summas 400 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 31,49 eurot ja menetluskulude (riigilõivu) katteks 100 eurot.

Kostja vastuväited

Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult 13.11.2020. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud.

3

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud.

Kohus on kostjale edastanud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kättetoimetatud isiklikult 13.11.2020, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 27.11.2020. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega.

Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 26 lg 1 kohaselt asja kahjustamise või hävimise korral kohaldatakse võlaõigusseaduse (VÕS) § 132 lõigetes 1-3 sätestatut. VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kuivõrd kostja tsiviilvastutus seoses liikluskahju tekitamisega oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kindlustatud, hüvitas hageja vastavalt liikluskindlustuse seadusele teise sõidukiga seotud kulud. VÕS § 492 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue (regressinõue). Vastavalt LKindlS § 53 lg 2 p 3 on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi seetõttu, et ta juhtis sõidukit liiklusseaduse § 90 lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud mootorsõiduki juhtimise keeldu eirates. Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Esitatud materjalidest nähtuvalt puudus kostjal juhtimisõigus kindlustusjuhtumi põhjustamise ajal. Kostja ei ole hüvitanud 20.09.2019 toimunud kindlustusjuhtumiga/liiklusõnnetusega põhjustatud kahju. Seega rahuldab kohus hageja nõude kahju 400 euro väljamõistmiseks kostjalt.

Nõude omandajale lähevad VÕS § 167 lg-st 3 tulenevalt üle ka kõik senise võlausaldaja kõrvalnõuded. Seega läheb kindlustusandjale üle ka õigus nõuda viivist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kuivõrd kohus rahuldab hageja põhinõude, kuulub eelmärgitud summalt väljamõistmisele ka viivis. Hageja on arvestanud viivist alates 16.11.2019 – 09.11.2020 seadusjärgse viivise määraga (s.o. 8% aastas) summas 31,49 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivise arvestusega ning rahuldab nõude.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 100 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajalike kulutustega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud riigilõivu vastavalt hagi hinnale.

Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann Kohtunik