2-18-53/35 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Määruse tegemise aeg ja koht

22.12.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-53

Tsiviilasi

KÜ Ohtu tee 2 avaldus OÜ Saneline vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

4 930,42 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: KÜ Ohtu tee 2 (registrikood 80227261)

Avaldaja lepinguline esindaja R. M., e-post xxx;

Puudutatud isik: OÜ Saneline (11026942), asukoht

Tööstuse tn 47, Tallinn 10416, e-post saneline@hot.ee

Asja arutamine

25.11.2020 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada KÜ Ohtu tee 2 avaldus osaliselt.

2. Mõista OÜ-lt Saneline KÜ Ohtu tee 2 kasuks välja põhivõlgnevus 1 617,51 eurot,

22.12.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised kokku summas 953,59

eurot ja alates 23.12.2020 viivis põhinõudelt summas 1 617,15 eurot VÕS 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude kohase täitmiseni.

3. Jätta rahuldamata KÜ Ohtu tee 2 avaldus põhivõlgnevuse nõudes summas

1360,57 eurot ja sellest tulenevas viivise nõudes.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud puudutatud isiku OÜ Saneline kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

AVALDAJA SEISUKOHT JA NÕUDED

Puudutatud isik on alates 09.12.2014.a mitteeluruumi, mis asub aadressil xxx, omanik ning

samal ajal ka korteriühistu Ohtu tee 2, Keila liige. Korteriühistu põhikiri on vastu võetud

14.04.2005.a. KÜ Ohtu tee 2 on 14.04.2005.a vastu võtnud korteriühistu põhikirja, mille

punktis 3.2 alapunktis 4 sätestatu kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma põhikirjas

sätestatud korras osamaksu ja sihtotstarbelisi makseid ning osa võtma Elamu majandamise

ja hooldamise kulude katmisest vastavalt ühistu kodukorrale. Kostja kui korteriühistu liige

2(7)

oli kohustatud lähtuma põhikirjast, muu hulgas põhikirja punktist 3.2. ning täitma sellest

tulenevaid kohustusi. Põhikirja punkti 5.1 kohaselt moodustub ühistu vara ühistu liikmete

sisseastumis-, osa- ja muudest maksetest, laenudest, riigi- ja kohaliku omavalituses

majandusabis ning muudest seadusega lubatud laekumistest. Punkti 5.2 alusel moodustub

ühistu sihtkapital (remondifond) liikmete sihtotstarbeliste maksete kooseisus olevate

remondimaksetest, mis on ette nähtud elamu majandmisel tulevaste vajalike ja kasulike

kulutuste katteks. Sama punkti alusel sätestati osakapital, mis moodustub ühistu liikmete

osamaksudest ning mis ei või olla väiksem ühistu asutamise aasta majandustegevuse

aastakava ühe kuu oodatavatest kuludest.

Üldkoosoleku otsusega määratakse remondifondi osamakse suurus, tasumise kord ja

tähtajad. 26.09.2017.a toimunud KÜ Ohtu tee 2 üldkoosoleku protokolli kohaselt määrati

remondifondi maksete suuruseks igakuiselt 1€/m2 kohta, vastavalt korteri või mitteeluruumi

mõttelise osa suurusele. 29.11.2005.a otsustati üldkoosoleku otsusega määrata osamaksu

suuruseks 20 krooni/m2 (1,27€/m2). 17.12.2009.a peeti korteriühistu Ohtu tee 2 üldkoosolek,

kus muuhulgas sätestati vastavalt 3. päevakorra punktiga kehtestada Ohtu tee 2 kinnistute

hooldustasu ruutmeetri hinnaks kalendriaasta 01.novembrist kuni 31. Märtsini – 5 krooni/m2

(0,32€/m2) ning 01.aprillist kuni 29.veebruarini – 7 krooni/m2 (0,44€/m2). Korteriühistu

esitas puudutatud isikule regulaarselt arveid sihtotstarbeliste maksete tasumise osas perioodil

10.02.2014.a. kuni 09.12.2017.a. Viimane arve on puudutatud isikule väljastatud

09.12.2017.a. Puudutatud isik on tasunud arveid kaootiliselt ja tal on tekkinud võlgnevus.

Kohtule avalduse esitamise hetkeks on kumulatiivselt puudutatud isikul tekkinud võlgnevus

kogusummas 2436,42 eurot. Tulenevalt KÜS § 7 lg-st 4 võib korteriühistu juhatus nõuda

korteriomanikult viivist maksmata jäänud summalt kuni 0,07 protsenti päevas. 09.12.2017.a

seisuga on maksmata arvetelt kogunenud viivist kogusummas 1872,00 eurot.

Avaldaja palub mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlgnevus summas

2436,42 eurot, viivised 0,07% päevas 01.01.2018.a seisuga summas 1872 eurot ja viivised

VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgses määras iga päeva eest alates kohtulahendi

jõustumisest kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud palub avaldaja jätta

puudutatud isiku kanda.

PUUDUTATUD ISIKU VASTUS

Puudutatud isik palus jätta avaldaja nõue rahuldamata.

Vaidlusaluse mitteeluruumi näol aadressil xxx on tegemist maja ainukese keldripinna ja

tehnosõlmega, mida seni on Ohtu tee 2 majaelanikud kasutanud omavoliliselt ka

hoiuruumina. Kuivõrd OÜ Saneline ei ole seni teinud tema omandis olevasse mitteeluruumi

pääsemiseks ruumi lukustamise näol otseseid takistus, on ka tavapärane, et Ohtu tee 2

elanikud sisenevad ruumi omavoliliselt ja hoiustavad seal muuhulgas remonditööde tarbeks

soetatud vahendeid, rattaid jms.

Niisiis esines ning esineb siiani täiesti ebamõistlik olukord, kus korteriühistu nõuab ühelt

poolt OÜ-lt Saneline remondifondi ja hooldustasu makseid, kuigi OÜ Saneline võimalus

ruumi kasutada on majaelanike tegevuse tagajärjel piiratud ning korteriühistu kasutab ruumi

tehnosõlme ja hoiuruumina (kusjuures torustik, veemõõtjad ja muud tehnilised lahendused

on paigaldatud OÜ Saneline korteriomandiks olevasse ruumi korteriühistu suva järgi).

OÜ Saneline hinnangul on ebamõistlik ja pahatahtlik korteriühistu nõue, mille kohaselt

olukorras, kus OÜ Saneline omandas ruumi 2000 euro eest enampakkumisel, teadmata ka

varasemast võlgnevusest, peab nüüd tasuma korteriühistule võlgnevuse (sh kõrvalnõuete

eest) kokku summas 4930,42 eurot samal ajal kui korteriühistu kasutab OÜ-le Saneline

3(7)

kuuluvat ruumi tegelikult tehnosõlme ja hoiuruumina. Puudutatud isiku leiab, et korteriühistu

Ohtu tee 2 nõue on osaliselt ka aegunud.

Korteriühistu Ohtu tee 2 avaldus OÜ Saneline vastu kokku summas 4308,42 eurot

põhjendamatu ning vastuolus seadusega.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus vaatab korteriomandi asjad läbi hagita menetluses (TsMS § 475 lg 1 p 13). Hagita asja

ei või lahendada tagaselja määrusega (TsMS § 477 lg 3). Kohus peab kontrollima avalduse

vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud

vastuväiteid (TsMS § 477 lg 7 ls 1).

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule

või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub

raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Korteriomanikud teevad

majanduskava alusel perioodilisi majandamiskulude makseid, sh majandamiskulude,

reservkapitali ja remondifondi makseid (KrTS § 40 lg 1 ja § 41 lg 1). Korteriomandi

võõrandamisel, välja arvatud täite- ja pankrotimenetluses, vastutab selle omandaja

korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks

muutunud kohustuste eest (KrTS § 43 lg 2).

Kohus on tuvastanud ja antud asjas puudub vaidlus alljärgnevate asjaolude üle:

-

Sanoline OÜ oli alates 09.12.2014.a kuni 24.05.2018 mitteeluruumi, mis asub

aadressil xxx, omanik ning samal ajal ka korteriühistu Ohtu tee 2, Keila liige (tl 5).

-

Korteriühistu põhikiri on vastu võetud 14.04.2005.a, mille punktis 3.2 alapunktis 4

sätestatu kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma põhikirjas sätestatud korras

osamaksu ja sihtotstarbelisi makseid ning osa võtma Elamu majandamise ja

hooldamise kulude katmisest vastavalt ühistu kodukorrale. Puudutatud isiku kui

korteriühistu liige oli kohustatud lähtuma põhikirjast, muu hulgas põhikirja punktist

3.2. ning täitma sellest tulenevaid kohustusi. Põhikirja punkti 5.1 kohaselt moodustub

ühistu vara ühistu liikmete sisseastumis-, osa- ja muudest maksetest, laenudest, riigi-

ja kohaliku omavalituses majandusabis ning muudest seadusega lubatud laekumistest.

Punkti

5.2

alusel

moodustub

ühistu

sihtkapital

(remondifond)

liikmete

sihtotstarbeliste maksete kooseisus olevate remondimaksetest, mis on ette nähtud

elamu majandmisel tulevaste vajalike ja kasulike kulutuste katteks. Sama punkti

alusel sätestati osakapital, mis moodustub ühistu liikmete osamaksudest ning mis ei

või olla väiksem ühistu asutamise aasta majandustegevuse aastakava ühe kuu

oodatavatest kuludest. Üldkoosoleku otsusega määratakse remondifondi osamakse

suurus, tasumise kord ja tähtajad (tl 6-8).

-

Korteriühistu põhikirja ja järgnevate koosolekute otsustega lepiti kokku

hooldustasude suurus ja remondifondi maksed:

-

15.05.2008 toimunud KÜ Ohtu tee 2 üldkoosoleku otsusega määrati hooldustasu

tariifideks perioodil aprill kuni oktoober 7 Eesti krooni/m2 (0,45 €/m2) ja perioodil

november kuni märts 5 krooni/m2 (0,32 €/m2), erandid kehtestati osadele

kinnisasjade omanikele, sh Hansakinnisvara OÜ 6 krooni/m2 (0,38€/m2), kes oli

puudutatud isikule kuulunud kinnisasja varasem omanik (tl 11 pöördel).

-

17.12.2009 .a toimus korteriühistu Ohtu tee 2 üldkoosolek, kus muuhulgas sätestati

vastavalt 3. päevakorra punktiga kehtestada Ohtu tee 2 kinnistute hooldustasu

ruutmeetri hinnaks kalendriaasta 01.novembrist kuni 31. Märtsini – 5 krooni/m2

(0,32€/m2) ning 01.aprillist kuni 29.veebruarini – 7 krooni/m2 (0,44€/m2) (tl12).

4(7)

-

16.06.2014 toimus KÜ Ohtu tee 2 üldkoosolek, kus muuhulgas sätestati vastavalt 3.

päevakorra punktiga tõsta Ohtu tee 2 kinnistute remondifondi maksete suurust 0,20

senti (tl 12 pöördel).

-

26.09.2017.a toimunud KÜ Ohtu tee 2 üldkoosoleku protokolli kohaselt määrati

remondifondi maksete suuruseks igakuiselt 1€/m2 kohta, vastavalt korteri või

mitteeluruumi mõttelise osa suurusele. 29.11.2005.a otsustati üldkoosoleku otsusega

määrata osamaksu suuruseks 20 krooni/m2 (1,27€/m2) (tl 9-10).

-

Korteriühistu on esitanud Ohtu tee 2-M13, Keila, mitteeluruumi omanikule

regulaarselt arveid sihtotstarbeliste maksete tasumise osas.

Kohtule esitatud avalduse kohaselt on puudutatud isik tasunud korteriühistu poolt

remondifondi ja hooldustasu eest esitatud arveid kaootiliselt ja puudutatud isikul tekkinud

võlgnevus korteriühistu ees, mistõttu palub avaldaja mõista puudutatud isikult välja tekkinud

põhivõlgnevuse summas 2 436.42 eurot koos kogunenud sissenõutavaks muutunud viivistega

summas 1 872 eurot ja ka edasiulatuva seadusjärgse viivise põhivõlgnevuselt alates

kohtuotsuse jõustumisest.

Avaldaja on 19.02.2020 seisukohas selgitanud, et põhinõue kujuneb enne puudutatud isikut

nimetatud pinnal elanud korteriühistu liikme võlast ning puudutatud isiku tasumata arvetest

perioodil 01.01.2015 kuni 09.12.2017, mis kumulatiivselt on 2436,32 eurot. Enne 01.01.2015

oli Ohtu tee xxx korteri võlg 1360,57 eurot, millele lisandus iga viivitatud päeva eest

seadusjärgne viivis 0,07 %, ning mille osas oli OÜ Saneline solidaarvõlgnik. Alates 2015

aasta jaanuarist kuni 2017 aasta augustini esitati OÜ-le Saneline 32 arvet, mis koosnes

remondifonditasust 13,58 eurot ja hooldustasust 26,01 eurot kogusummas 1266,88 eurot

(39,59 x 32 = 1266,88 eurot). 2017 a. septembris oli arve 114,31 eurot, mis koosnes

remondifonditasust 67,90 eurot (26.09.2017 peetud üldkoosolekul tõsteti remondifondi tasu

1 euroni m2 kohta), majakindlustusest 15.85 eurot ning hooldustasust 30,56 eurot.

Vahemikus 2017 oktoober kuni november esitati 2 arvet, mis koosnesid remondifonditasust

67,9 eurot ja hooldustasust 21,73 eurot (67,9 + 21,73 = 89,63 eurot; 89, 63 x 2 = 179,26 eurot)

ehk kogusummas 179,26 eurot. Detsembris 2017 oli arve 48,47 eurot, mis koosnes maksest

remondifondi 65,7 eurot ja hooldustasust 21,02 eurot ning hooldustasuparandusest -13,39

eurot ja remondifondi parandusest – 24,86 eurot (65,7 + 21,02 – 13,39 – 24,86 = 48,47 eurot).

Vahemikus 2018 jaanuar kuni juuni esitati 5 arvet, mis koosnesid hooldustasust 21,02 eurot

ja remondifonditasust 65,7 eurot kogusummas 433,6 eurot (5 x 86,72 = 433,6 eurot). Juunis

2018 oli OÜ Saneline vastutav 8 päeva eest, seega juuni arvest on arvestatud vastav päevade

summa 23,13 eurot (8 päeva 86,72 : 30 = 2,89; 8 x 2,89 = 23,13 eurot). Seega kokku OÜ

Saneline võlgnevus on vastavalt 1266,88 + 114,31 + 179,26 + 48,47 + 433,6 + 23,13 – 448,14

(laekunud summad) = 1617,51 eurot. Puudutatud isikul on tekkinud võlgnevus kogusummas

1617,51 eurot, millele lisandub eelmise omaniku ülekantud võlgnevus. Eelmise omaniku

võlgnevus ja praeguse omaniku sissenõutavaks muutunud võlgnevused on seega kokku

2436,42 eurot.

Puudutatud isik on 16.04.2018 esitatud seisukohas leidnud, et ebamõistlik ja pahatahtlik on

korteriühistu nõue olukorras, kus puudutatud isik omandas ruumi 2 000 euro eest

enampakkumisel, teadmata ka varasemast võlgnevusest, kuid peab nüüd tasuma

korteriühistule võlgnevuse (sh kõrvalnõuete eest) kokku summas 4 930.42 eurot samal ajal

kui korteriühistu kasutab puudutatud isikule kuuluvat ruumi tegelikult tehnosõlme ja

hoiuruumina. Kuivõrd puudutatud isiku võimalus oma omandiõigust teostada on selgelt

piiratud, samas korteriühistu kasutab puudutatud isikule kuuluvat pinda nii tehnosõlme kui

hoiuruumina ja nõuab puudutatud isikulet veel täiendavate kulude kandmist, kaalub

puudutatud isik oma õiguste kaitseks ja õiglase olukorra saavutamiseks esitada omapoolse

nõude avalaja vastu valduse rikkumisest (VÕS § 1045 lg 1 p 5) tuleneva kahju hüvitamiseks.

5(7)

Täiendavalt leiab puudutatud isik, et avaldaja nõue on osaliselt ka aegunud. Ülaltoodust

tulenevalt on puudutatud isik seisukohal, et avaldus on põhjendamatu ning vastuolus

seadusega. Kohus küsis puudutatud isikult seisukohta avaldaja 19.02.2020 nõude

täpsustusele, kuid puudutatud isik ei ole oma seisukohta esitanud.

Kohus leiab, et avaldaja nõue on seadusega kooskõlas ja õiguslikult põhjendatud. Asjaolu, et

puudutatud isik peab ebamõistlikuks või ebaausaks seda, et temalt korteriomandiga

kaasnevate kohustuste täitmist nõutakse, ei saa olla aluseks nõude mitte rahuldamisele.

Samuti ei vabasta puudutatud isiku vastutusest väidetav mitteteadmine võlgnevusega korteri

ostmisest. Puudutatud isik omandas asjakohase korteriomandi KÜS-i kehtivuse ajal

(09.12.2014). Vastavalt KÜS § 7 lg 3 loob korteriomandi võõrandaja ja omandaja solidaarse

kohustuse, st. korteriühistu võib nõuda korteriomandi võõrandamise korral tasumata jäänud

maksete tasumist nii võõrandajalt (s.o. endiselt omanikult kes võlgnevuse tekitas) kui ka

omandajalt. Kummalt isikult korteriühistu võlga sisse nõuab, on korteriühistu enda valida.

Vastavat on kinnitanud ka Riigikohus mitmes lahendis. Lahendis nr 3-2-1-48-11 punktis 12

leidis Riigikohus, et KÜS § 5 1 sätestab korteriühistu liikme õiguste ja kohustuste ülemineku

põhimõtte korteriomandi võõrandamisel või pärimisel. Sama seaduse § 7 lg 3 järgi on

korteriomandi

omandaja

korteriomandi

võõrandamisel

või

pärimisel

kohustatud

korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja tasumata jäänud

majandamiskulude ja muude maksete eest. Ringkonnakohus leidis õigesti, et KÜS § 7 lg 3

loob korteriomandi võõrandaja ja omandaja solidaarse kohustuse, st viidatud sätte alusel võib

KÜ nõuda korteriomandi võõrandamise korral võõrandaja tasumata jäänud maksete tasumist

nii võõrandajalt kui ka omandajalt. Kõnealuse sätte eesmärgiks ei ole vabastada

korteriomandi võõrandajat tema omanikuks oleku ajal tekkinud võlgnevuse tasumisest, vaid

lihtsustada KÜ nõude maksmapanekut olukorras, kus korteriomandi omanik on vahetunud.

Korteriomanik on KÜ liikmena (KÜS § 5 lg 1) kohustatud täitma KÜS § 13 lg 4 järgi KÜ

otsuseid elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning

majandamiskulude kandmise kohta. Seega saab KÜ nõuda viidatud sättest tulenevalt korteri

võõrandajalt võlga, mis on tekkinud tema korteriomandi omanikuks oleku ajal (ajavahemik

2006. aasta maist kuni 10. augustini 2006). Sellel ajavahemikul tekkinud võlga saab KÜ

nõuda aga ka KÜS § 7 lg-st 3 tulenevalt puudutatud isikult kui korteriomandi omandajalt.

VÕS § 65 lg 2 järgi tekib solidaarkohustus ka juhul, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga

kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra. Seega vastutab puudutatud

isik ka eelmise omaniku võlgnevuse eest korteriühistu ehk avaldaja ees.

Seega vastutab puudutatud isik avaldaja ees ka varasema omaniku võlgnevuse eest summas

1 360,57 eurot ees. Sellest tulenevalt on puudutatud isiku põhivõlgnevus avaldaja ees

summas 2 436,42 eurot, so varasema omaniku võlgnevus summas 1 360,57 eurot ja

puudutatud isiku võlgnevus perioodi 01.01.2015 kuni juuni 2018 eest 1 617,51 eurot.

Puudutatud isik on oma 16.04.2018 esitatud seisukohas esitanud avaldaja nõudele aegumise

vastuväite. Puudutatud isik leiab, et nõue on osaliselt aegunud. TsÜS § 143 järgi ei või kohus

kohaldada aegumist omal algatusel (vt nt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-111-12, p 15), kuid aegumistähtaja kulgemise alguse teeb kohus esitatud asjaolude

alusel kindlaks, tuginedes sellekohastele aegumist reguleerivatele sätetele.

TsÜS § 143 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS

§ 147 lg 3 sätestab, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta

lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve

esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik

võib arve esitada. Avaldaja on esitanud nõude puudutatud isiku vastu perioodil 2014 kuni

juuni 2018 eest esitatud arvetest tulenevalt. Kohus leiab, et perioodi 2014 eest esitatud

arvetest tuleneva nõude aegumistähtaeg algas 2014 kalendriaasta lõppemisest, st 01.01.2015

ja 2014 perioodi eest esitatud arvete aegumistähtaeg oli 31.12.2017. kell 24.00. Avaldus on

6(7)

esitatud kohtule 02.01.2018, seega on 2014 aasta eest esitatud arvetest tulenev nõue aegunud.

Avaldaja on välja toonud, et perioodi 2014 eest oli Ohtu tee 2-x korteri võlg 1 360,57 eurot,

millele lisandus seadusjärgne viivis 0,7% päevas. Kuna 2014 aasta esitatud arvetest tulenev

nõue on aegunud, siis jätab kohus rahuldamata avaldaja põhinõude summas 1 360,57 eurot

ja sellest tuleneva viivise nõude.

Kohus leiab, et perioodi 2015 kuni 2018 eest esitatud arvetest tulenev nõue ei ole aegunud.

Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab perioodi 2015 kuni 2018 eest esitatud arvetest tuleneva

põhinõude summas 1 617,15 eurot.

Avaldaja nõuab puudutad isikult sissenõutavaks viiviseid alates 01.01.2015 kuni

kohtulahendi tegemiseni kindla summana ja alates kohtulahendi tegemisest kuni võlgnevuse

täieliku tasumiseni. Kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS § 7 lg 4 kohaselt võis korteriühistu

juhatus nõuda majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriomanikult viivist kuni 0,07

protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest

majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Alates

01.01.2018 jõustunud KrtS § 42 lg 1 on sätestatud, et kui korteriomanik viivitab

majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Seega saab avaldaja alates 01.01.2018

puudutatud isikult viivist nõuda vastavalt VÕS § 113.

VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega

esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda

selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest.

01.01.2015-30.06.2019 perioodi eest on avaldaja arvestanud viivist summas 762,59 eurot.

Kohus leiab, et avaldaja viivise nõue on seaduslik ja põhjendatud. Kohus on arvestanud

viivist põhinõudelt 1 617,15 eurot alates 01.07.2019 kuni kohtulahendi tegemiseni

22.12.2020 summas VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summas 191,40 eurot

(viivise protsent päevas 0,21918, viivise summa päevas 0,354 eurot ja viivitatud päevi kokku

541). Seega mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks 22.12.2020 seisuga

viivise 953,59 eurot (762,59+191,40) ja viivise põhinõudelt 1 617,15 eurot VÕS 113 lg 1

teises lauses sätestatud ulatuses kuni võlgnevuse tasumiseni.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus avalduse osaliselt ja mõistab puudutatud isikult

avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 1617,15 eurot, 22.12.2020 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivised summas 953,59 eurot ja alates 23.12.2020 viivise

põhinõudelt summas 1 617,15 eurot VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses kuni

võlgnevuse tasumiseni. Kohus jätab aegumise tõttu rahuldamata avalduse põhinõude

summas 1 360,57 eurot ja sellest tulevas viivise nõudes.

Menetluskulude jaotis

Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse (TsMS § 172

lg 1 ls 1). Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi

(TsMS § 172 lg 1 ls 2). Kohus leiab, et kuna kohtusse pöördumise vajaduse tekitas

7(7)

puudutatud isik sellega, et jättis arved tasumata, siis on põhjendatud jätta menetluskulud

TsMS § 172 lg 1 ls 2 alusel puudutatud isiku kanda.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et

kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra,

määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2

sätestatud korras. Kohus ei määra antud hetkel kindlaks menetluskulude suurust tulenevalt

kohtupraktikast, mille kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama

juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus muutub. Eeltoodust tulenevalt on

leitud, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks

määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist

suurust kindlaks kohtumääruses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

pärast kohtumääruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik