1-10-6847/3 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Kriminaalasi nr.1-10-6847

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kiirmenetlus

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.mail 2010. a Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-6847 Kohtukoosseis Kohtunik Aivar Pellja Kohtuistungi sekretär Kersti Karja Kriminaalasi

J.L

süüdistuses KarS § 424 järgi

kiirmenetluses Prokurör Anu Vilt Süüdistatav J.L Isikukood või sünniaeg: XXX Kodakondsus: X Haridus: X Emakeel: X Eluvõi asukoht: X, X, X Töökoht või õppeasutus: X varasemad karistused: kriminaalkorras karistatud Kaitsja vandeadvokaat Otto Preem RESOLUTSIOON KrMS §173,175, 179, 180, 189-192,§ 2561-2565, §239-250 ja §318 lg.3 p.4, alusel Kohus o t s u s t a s :

Süüdi tunnistada J.L KarS § 424 järgi ning karistada 4 (nelja) kuu vangistusega.

KarS § 74 lg 1 kohaselt jätta vangistus J.L suhtes tingimisi kohaldamata ning täitmisele mitte pöörata, kui kaheksateist ( 18 ) kuu katseaja kestel ei pane J.L toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama alalises elukohas – X, X, X

2 (4) 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa eluvõi töökoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada J.L

katseaja kestel mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

Samuti tuleb määrata katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna J.L juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 alusel võtta J.L-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus seitsmeks ( 7 ) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest.

KrMS § 179 lg 1 ja § 2565

lg 2 alusel välja mõista J.L-ilt kohtukulu –

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha pooles määras, s.o. summas kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks ( 3262.- ) krooni 50 senti riigi tuludesse. ( ). Rahandusministeeriumi a/k SEB Pank 10220034800017, viitenumber 2800049874

Välja mõista süüdistatavalt J.L-ilt riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi

a/k SEB pank 10220034800017, viitenumber 2800049874) menetluskulu -

vandeadvokaat Otto Preem osaluse eest asja kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest summas ükssada kaheksakümmend ( 120.- ) krooni (s.h käibemaks

20.- krooni) ning kohtueelsest menetlemisest summas üks tuhat kakssada kuuskümmend (1260.-) krooni.

Sundraha, kaitsjatasu, menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul ja kviitung tasumise kohta

esitada Tartu maakohtu Valga kohtumaja kantseleile. Selgitada, et nimetatud tähtaja jooksul tasumise korral ei pöörata kohtuotsust täitmisele antud summade sissenõudmise osas kohtutäituri kaudu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ( 25.05.2010.a. ).

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule Valga kohtumajale kirjalikult

vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega tutvuda ( 25.05.2010.a.).

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS

15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Valga kohtumajale.

ASJAOLUD Kohus t u v a s t a s :

3 (4) Kriminaalasjas süüdistatakse J.L selles, et tema juhtis 01.mail.2010 kella 02.45

paiku X maakonnas X linnas X tänaval sõiduautot Audi A6 registreerimisnumbriga XXX XXX, seisundis, kui alkoholisisaldus veres oli 2,44 mg/g. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,07 lugeda lõplikuks tulemiks 2,37 mg/g. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis isiku poolt, pani J.L toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tsiviilhagi ei ole Karistuse liik ja määr J.L suhtes : Prokurör nõuab kohtus :

Süüdi mõista KarS § 424 järgi ja karistada teda kuu J.L 4(nelja) vangistusega. KarS § 74 lg. 1 kohaselt jätta vangistus suhtes tingimisi kohaldamata ning J.L

mitte pöörata täitmisele, kui ta katseaja kestel ei pane toime uut 18(kaheksateist) kuu

tahtlikku kuritegu, allutades KarS § 74 lg 1 alusel katseaja kestel J.L käitumiskontrollile ning panna talle kohustus KarS § 75 alusel täita käitumiskontrolli ajal

järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud elukohas, ilmuma registreerimiseks kriminaalhooldaja poolt määratud ajal ja kohta, mitte lahkuma oma elukohast kauemaks kui

15 päevaks ilma kriminaalhooldaja loata, mitte vahetama oma eluja töökohta ilma

kriminaalhooldaja loata, esitama kriminaalhooldajale dokumente talle määratud kohustuste täitmise kohta. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada J.L käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

Tulenevalt KarS § 50 lg. 1 võtta J.L-ilt 7 ära mootorsõiduki juhtimise õigus (seitsmeks) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest.

Väljamõistmisele kuulub sundraha 6525 krooni, mida KrMS § 256-5 lg.2 alusel vähendada poole võrra.

Menetluse käik

J.L on end inkrimineeritavas kuriteos täies mahus süüdi tunnistanud ning

andnud üksikasjalisi ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Isiku poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas

kogutud muude tõenditega Seega esinevad kõik KrMS §256 . 1

toodud kiirmenetluse ja 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused.

Süüdistatav J.L ja tema kaitsja nõustusid kiirmenetluse kohaldamisega ning menetlus kohtus toimus kokkuleppemenetlusenormide kohaselt vastavalt KrMS § 2564 ja § 239-250. KrMS § 2562, 244 ja §245 nõuetest lähtuvalt sõlmis ringkonnaprokurör süüdistusaktis 25.05.2010.a lihtmenetluse kokkuleppe.

Süüdistatav J.L kinnitab, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega.

Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde.

4 (4) Aivar Pellja Kohtunik