3-20-1544/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-20-1544 Määruse kuupäev

21. detsember 2020 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Denis Pahurini kaebus Tartu Vangla vastu 01.06.2020.a käskkirja nr 2-20/1-2/181 tühistamise, 31.05.2020 toimingu õigusvastasuse tuvastamise ja kahju hüvitamise nõuetes Menetlusosalised RESOLUTSIOON Kaebaja – Denis Pahurin Vastustaja – Tartu Vangla Tagastada kaebus. Edasikaebamise kord ja muud selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud

1. Tartu Vangla kohaldas alates 31.05.2020 Denis Pahurini (edaspidi kaebaja) suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist. Piirangud vormistati 01.06.2020.a käskkirjaga nr 2-20/1-2/181 (edaspidi vaidlustatud käskkiri, tl 18). Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tingis see, et 31.05.2020 kella 22:40 paiku öeldi kaebajale, et tema kambrisse paigutatakse teine kinnipeetav ning kaebaja ütles, et kui see isik kambrisse tuleb, siis kaebaja lööb teda.

2. Kaebaja esitas 16.07.2020 Tartu Vanglale kaebusena pealkirjastatud avalduse (tl 7). Kaebaja selgitas, et teda äratati öörahu ajal, ta oli kella 22 ajal võtnud unerohtu ja ta reageeris unesegaselt. Kaebaja leidis, et vanglaametnikud kuritarvitasid oma võimu, rikkusid tema õigust öörahule, täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kaebaja suhtes ei olnud vajalik ning ta paigutati ilma põhjuseta kuuks ajaks lukustatud kambrisse.

3. Tartu Vangla käsitles määruse punktis 2 nimetatud avaldust märgukirjana. Vangla selgitas 12.08.2020.a vastuses (reg nr 2-3/2674-2, tl 8) täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise alust ja põhjusi. Vangla märkis, et kaebajal on toimingu tegemise või tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks võimalus pöörduda otse halduskohtusse.

4. Kaebaja esitas 18.08.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb:

- tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla 31.05.2020 kell 23:25 tehtud toiming ehk kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine;

- tühistada Tartu Vangla 01.06.2020.a käskkiri nr 2-20/1-2/181;

- hüvitada mittevaraline kahju 2000 eurot.

Kaebaja hinnangul oli tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine õigusvastane, kuna kaebaja ei kujuta endast julgeolekuohtu. Vangla on selles osas esitanud valeväiteid. Kuna kaebaja äratati üles ja ta saab tugevatoimelisi rahusteid, siis võis ta reageerida ebaadekvaatselt. Õigusvastane oli ka toimingu tegemine öörahu ajal.

Kaebajale on kahju tekitatud 31.05.2020 kell 23:25 tehtud toiminguga ja kuni 27.06.2020 kestnud täiendavate julgeolekuabinõude põhjendamatu kohaldamisega. Kaebaja nõuab kahju hüvitamist 2000 eurot, kuna tema õigustesse sekkumine oli ulatuslik ja intensiivne.

Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

5. Tartu Vangla teatas kohtule (tl 17), et kaebaja ei ole esitanud vaidlustatud käskkirjale vaiet või kaebuses esitatud asjaoludel kahju hüvitamise taotlust.

6. Kaebaja ja vastustaja teatasid kohtule, et kaebaja vabanes 26.11.2020.

Kohtu seisukoht

Tühistamisja kahju hüvitamise nõuded

7. Kohus tagastab kaebuse vaidlustatud käskkirja tühistamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuetes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

8. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 alusel on tühistamiskaebuse esitamise eelduseks see, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vanglale vaide ning vangla on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

Kaebaja tugineb 16.07.2020 esitatud avalduse (tl 7). Kohtu hinnangul on vaieldav, kas vangla on seda õigesti käsitlenud märgukirjana. Tegemist võis olla ka puudustega vaidega (sh ei sisaldanud avaldus selgelt väljendatud nõuet). Eeltoodu ei oma aga määravat tähendust, kuna kaebaja on vaide esitamisega hilinenud.

Haldusmenetluse seaduse § 75 alusel tuleb vaie haldusaktile või toimingule esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. Vaidlustatud käskkirjas on seda kaebajale selgitatud. Kaebaja oleks pidanud esitama vaide hiljemalt 03.07.2020 (01.07.2020 oli laupäev). Kaebajal ei olnud objektiivseid takistusi vaide esitamiseks, kuna 03.06.2020 esitas ta vanglale avalduse seoses külmiku kasutamisega (vangla vastus tl 19). See tähendab, et kaebaja ei ole kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbinud.

Täiendavalt märgib kohus, et tühistamisnõude esitamine ei oleks enam lubatav ka kaebeõiguse äralangemise tõttu. Kui kaebaja on vanglast vabanenud, siis ei saa vaidlustatud käskkiri enam kuidagi mõjutada kaebaja õigusi.

9. Ka hüvitamiskaebuse eelduseks on see, et kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse ehk esitanud kahju hüvitamise taotluse esmalt vanglale (VangS § 11 lg 8). Vangla andmetel ei ole kaebaja seda teinud. Ka kaebaja ise ei nimeta, et ta oleks sellise taotluse esitanud.

Tuvastamisnõue

10. Kohus tagastab kaebuse 31.05.2020 tehtud toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et isik võib kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks.

Kohtupraktikas ei aktsepteerita tuvastamiskaebuse esitamist üksnes selleks, et veenduda toimingu õigusvastasuses. Tuvastamiskaebus peab aitama kaebajat edaspidi tema subjektiivsete õiguste kaitsel või teostamisel. Reeglina peetakse tuvastamiskaebust lubatavaks, kui kaebajal on preventiivne huvi ehk kui kaebaja eesmärgiks on vältida haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust tema suhtes. Selleks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu määrus asjas 3-3-1-75-16, p 8.1 ja seal viidatud kohtulahendid).

11. Kaebajal ei saa olla preventiivset huvi, kuna ta on vanglast vabanenud. Vangla ei saa enam anda kaebaja kohta haldusakte või teha tema suhtes toiminguid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (HKMS § 45 lg 2).

12. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna.

13. Kohus selgitab kaebajale, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg).

Tähtaeg kahju hüvitamise taotluse esitamiseks on kolm aastat sellest, kui kaebaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai (riigivastutuse seaduse § 17 lg 3). Kui kaebaja leiab, et Tartu Vangla on talle tekitanud kahju, siis tuleb kaebajal kõigepealt esitada vanglale kirjalik taotlus kahju hüvitamiseks. Seda ka siis, kui kaebaja ei ole enam kinnipeetav. Kaebaja saab pöörduda kohtusse pärast seda, kui vangla on kahju hüvitamise taotluse õigusvastaselt tagastanud või jätnud rahuldamata või tähtaegselt lahendamata.

14. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis ei pea kohus vajalikuks eelnevalt jätta kaebust käiguta põhjusel, et kaebusel ja riigilõivust vabastamise taotlusel puuduvad allkirjad (HKMS §

54 p 7). Samuti ei vaja kaebuse tagastamise korral lahendamist kaebaja taotlus riigilõivust vabastamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks kohtunik