2-19-19315/33 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu

Määruse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2020. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-19315

Kohtuasi

XX avaldus täisealise isiku YY üle eestkoste seadmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. aprilli 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX ja YY määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isikud:

1. YY (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja advokaat Kadi Sitska

2. CC (isikukood XXXXXXXXXXX)

Eestkosteasutus: Tallinna linna Lasnamäe Linnaosa

Valitsus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 30. aprilli 2020. a määrus ja saata asi tagasi samale

maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Rahuldada XX ja YY määruskaebused.

3. XX, CC ja Tallinna linna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse menetluskulud jätta nende

endi kanda. YY menetluskulud jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

2-19-19315

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (avaldaja) esitas 9. detsembril 2019 Harju Maakohtule avalduse täisealise isiku YY

(puudutatud isik I, avaldaja ema) üle eestkoste seadmiseks. Puudutatud isik I vajab oma vaimse

seisundi tõttu eestkostja määramist. Avaldaja palub eestkostjaks määrata avaldaja enda.

2. Eestkosteasutus (Tallinna linna Lasnamäe Linnaosa Valitsus) kirjeldab, et puudutatud isikul

I on diagnoositud täpsustamata dementsus, mille tõttu vajab ta igapäevatoimingutes ja

sotsiaalses elus pidevat juhendamist ning järelevalvet. Tema igapäevane tegutsemine või

ühiskonnaelus osalemine on piiratud. Avaldaja on pöördunud eestkosteasutuse poole sooviga

seada puudutatud isiku üle eestkoste. Avaldaja sõnade kohaselt ei ole puudutatud isik I oma

psüühilise seisundi poolest võimeline ennast esindama ega oma huve kaitsma. Avaldaja arvab,

et tema vend CC (puudutatud isik II) kasutab ema pangakontol olevat raha oma huvides.

Eestkosteasutuse hinnangul ei tule puudutatud isik I oma eluga toime ning vajab järelevalvet,

kuna võib oma tegevuse või tegevusetusega tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule,

tervisele või varale. Ta pole oma vaimse seisundi tõttu võimeline iseseisvalt tegema tehinguid,

kaitsma oma varalisi ja isiklikke õigusi ega ennast esindada. Puudutatud isikul I puudub

kinnisvara ja tema igakuiseks sissetulekuks on vanaduspension 512.93 eurot. Eestkosteasutuse

hinnangul on otstarbekas määrata puudutatud isiku I eestkostjaks avaldaja.

3. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaater MM märgib ekspertiisiaktis nr 7.1-3/137, et

puudutatud isikul I on raske psüühikahäire, mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru

saada ja neid juhtida.

4. Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja hinnangul esinevad puudutatud

isikul I mäluprobleemid ning ta on täielikult poja mõju all. Esindaja arvab, et puudutatud isik I

võib seetõttu vajada eestkostet. Esindaja hinnangul ei peaks eestkostjaks saama kumbki lastest,

vaid eestkostjaks peaks määrama kohaliku omavalitsuse ehk Tallinna linna.

5. Puudutatud isiku II hinnangul elab puudutatud isik I kui tavaline inimene, saab hakkama oma

tegemistega ja eestkostet ei vaja.

6. Eestkosteasutuse esindaja Viktoria Soosaar avaldas kohtule telefoni teel ärakuulamisel 30.

aprillil 2020, et on võimalik, et puudutatud isiku I huve saab kaitsta perekonnaliikmete abiga.

Puudutatud isik I on hästi hooldatud ja tuleb pereliikmete abiga toime.

7. Avaldaja kuulas kohus ära telefoni teel 30. aprillil 2020. Avaldaja seletas, et ema helistas ja

sõimas ning süüdistas avaldajat enda korteris joomingu korraldamises. Avaldaja tahtis, et ema

tuleks tema juurde elama aga ema pole nõus. Ema on venna mõju all. Vend on ema raha kontolt

ära võtnud. Avaldaja ei tea, kuidas ta hakkab oma elukohast Valgast Tallinnas elava ema üle

eestkostet teostama. Avaldaja pole kindel, kas eestkostet on vaja.

2-19-19315

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Harju Maakohus jättis 30. aprilli 2020 määrusega avalduse rahuldamata.

9. Maakohtu põhjenduste kohaselt nähtub kohtule esitatud tõenditest, arvamustest ja

ärakuulamistest, et puudutatud isik I ei vaja eestkostet. Ekspert on leidnud, et puudutatud isikul

I esineb raske psüühikahäire, vaskulaarne dementsus, mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma

tegudest aru saada ja neid juhtida. Kohus leidis, et ekspertiisil tuvastatud psüühikahäire pole

siiski sellise ulatusega, mis välistaks puudutatud isiku I abistamise volituse andmise ning

perekonnaliikmete kaudu. Kohus ei ole avalduses esitatud seisukohti arvesse võttes veendunud,

et puudutatud isik I ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu

kestvalt oma tegudest aru saada. Maakohtu hinnangul oleks puudutatud isiku I üle eestkoste

seadmine ennatlik. Puudutatud isiku I intellekt ja sotsiaalsed oskused ei anna alust eestkoste

seadmiseks. Kohus leiab, et puudutatud isiku I huve saab kaitsta perekonnaliikmete või muude

abiliste kaudu.

Avaldaja määruskaebus

10. Avaldaja esitas 13. mail 2020 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada

ning seada puudutatud isiku I üle eestkoste.

11. Eestkoste on vajalik, et välistada dokumentide allkirjastamine, mis hiljem perekonda

kahjustavad. Puudutatud isikut tuleb venna tegevuse eest kaitsta. Puudutatud isikule I räägitakse

iga päev, et avaldaja tahab ema hullumajja saata ja korteri käest ära võtta. Vend ei ole saanud

elus hakkama, on tekitanud võlad. Puudutatud isik I tuleks paigutada hooldekodusse. Avaldaja

on valmis kulud osaliselt kompenseerima. Puudutatud isik I tarvitab erinevaid ravimeid ega

mäleta, mis on võetud. Hooldekodus seda kontrollitaks.

12. Avaldaja on aidanud oma vennal tööd saada, kuid see ei ole head tulemust andnud, sest

vend varastas töökohast palgarahad ära. Samuti on vend vahetanud puudutatud isiku I korteril

võtmed ära.

Puudutatud isiku I esindaja määruskaebus

13. Puudutatud isiku I esindaja esitas 14. mail 2020 määruskaebuse, milles palub maakohtu

määrus tühistada.

14. Esindaja ei nõustu kohtu järeldusega, et mäluprobleemide ja raske psüühikahäirega inimene

saab vormistada notaris volitusi või teha muid tehinguid. Esindaja esitas kohtule lisamaterjalid,

millest nähtub, et puudutatud isiku I nime ja rahalisi vahendeid kasutab tema poeg nagu enda

oma. Kohus pole selgitanud, kuidas pereliikmeks olemine takistab puudutatud isiku I vaimse

seisundi ehk aruaamisvõimetuse ärakasutamist ja talle kahju tekitamist. Maakohus jättis tõendid

tähelepanuta. Hetkel on olukord selline, kus tütar, kes on huvitatud ema tervisest ei pääse

puudutatud isiku I juurde, sest teda ei luba vend ega ka ema, kes on poja poolt mõjutatud.

Puudutatud isik II ei ole huvitatud ema tervise, eelkõige vaimse tervise eest hoolitsemisest, sest

selline olukord, kus ta saab ema kontot ja muid tema andmeid kontrollimatult kasutada, on talle

kasulik. Puudutatud isik I vajab asjakohast ravi ja sotsiaalteenuseid, mida ta aga oma vaimse

seisundi ja haiguskriitika puudumisel ise ei ole võimeline endale organiseerima.

Menetluse edasine käik

2-19-19315

15. Maakohus palus 26. juuni 2020 kirjaga menetlusosaliste seisukohta esitatud

määruskaebustele.

16. Puudutatud isik II vaidles määruskaebustele vastu ja palus jätta need rahuldamata.

17. Eestkosteasutuse esindaja palus jätta määruskaebused rahuldamata. Puudutatud isiku I

mureks on see, et avaldaja soovib paigutada teda hooldekodusse vastu tema tahtmist ja selleks

hakkas kohtult taotlema tema üle eestkoste seadmist ja eestkostja määramist. Puudutatud isik I

kinnitas, et ei soovi sinna elama minna ja leiab, et poja abistamisel saab jätkuvalt elada oma

kodus. Puudutatud isik I palus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna

vanemspetsialisti toetada teda selles küsimuses ja anda kohtule teada, et ta ei vaja eestkostjat.

18. Avaldaja toetas puudutatud isiku I esindaja määruskaebuse rahuldamist ning palus määrata

puudutatud isiku I eestkostjaks kohaliku omavalitsuse.

19. Puudutatud isiku I esindaja toetas avaldaja määruskaebuse rahuldamist. Maakohus on

rikkunud määruse põhjendamiskohustust ega ole välja selgitanud kõiki asja lahendamisel

tähtsust omavaid asjaolusid. Maakohus on tuvastanud, et puudutatud isikul I esineb

psüühikahäire, kuid maakohus pole kohaselt tuvastanud ega põhjendanud, miks isik ei vaja

eestkostet. Maakohus on puudutatud isiku I eestkoste vajaduse asjaolude tuvastamisel lähtunud

eeskätt ärakuulamisel puudutatud isiku I poolt avaldatust. Samas pole ärakuulamise protokolli

esindajale e-toimikus nähtavaks tehtud.

20. 5. novembril 2020 kuulas maakohus puudutatud isiku I ära telefoni teel. 23. novembril 2020

jättis maakohus puudutatud isiku I esindaja määruskaebuse rahuldamata ja edastas

määruskaebuse lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

21. Ringkonnakohus tagastas toimiku maakohtule kirjaga 26. novembril 2020, sest maakohus

ei olnud lahendanud puudutatud isiku I esindaja menetlusabi taotlust ega võtnud seisukohta

avaldaja määruskaebuse osas. Maakohus rahuldas puudutatud isiku I menetlusabi taotluse 7.

detsembri 2020 määrusega, võttis avaldaja määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata

ja edastas selle lahendamiseks 7. detsembril Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

22. Kolleegium, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus tuleb vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646, § 656 lg-le 1 ja §-le 659

tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu kaebuste põhjendusest olenemata ja

saata asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule.

23. TsMS § 524 lg 1 esimene lause sätestab kohtule kohustuse kuulata piiratud teovõimega

täisealisele isikule eeskoste seadmise menetluses ära isik, kellele eestkoste seadmist

menetletakse. Üldreeglist teeb erandi TsMS § 524 lg 5, mille p 2 kohaselt ei pea eestkostet

vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui kohus on vahetu mulje põhjal veendunud, et isik ei ole

ilmselt võimeline oma tahet avaldama. Vahetu mulje loomine ja isikul tahte avaldamise võime

olemasolu korral sellele järgnev ärakuulamine toimub TsMS § 477 lg 4 teise lause ja TsMS §

524 lg 1 teise lause järgi isikuga suuliselt ja isiklikult kohtudes, isiku tavalises keskkonnas, kui

ta seda nõuab. Isiklik kohtumine ja suuline vestlus on vajalik, et kohus tajuks isiklikult isiku

vaimset seisundit ja võimet tahet avaldada. Eestkoste seadmise asjas ei ole vähemalt üldjuhul

võimalik kohaldada TsMS § 477 lg 4 neljandat lauset ärakuulamise kohta telefonitsi või kirja

või elektrooniliselt esitatud seisukoha abil. Eestkostemenetluses vahetu mulje loomise ja isiku

2-19-19315

ärakuulamise eesmärk on tagada, et eestkostet ei seataks põhjendamatult. Samuti aitab isiku

vahetu ärakuulamine paremini tagada seda, et eestkoste seadmise korral eestkostetava

teovõimet piirataks nii vähe kui võimalik ja ka seda, et eestkostja ülesanded määrataks sellised,

mis oleksid võimalikult asjakohased ja põhjendatud, s.o eestkostetava seisundit, olukorda ja

vajadusi kõige enam arvestavad.

24. Praeguses asjas nähtub asja materjalidest, et maakohus on puudutatud isiku I kuulanud ära

pärast määruse tegemist ja teinud seda telefoni teel. Asjas ei ole tuvastatud, et eestkostetava

tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt võiks isiklik

ärakuulamine põhjustada eestkostetava tervisele kahjulikke tagajärgi. Tsiviilasja toimikus

puuduvad ka põhjendused, millest nähtuks, miks kuulas maakohus ära isiku telefoni teel (mitte

isikule tavalises keskkonnas) ja miks tehti seda pärast eestkostja määramise avalduse

lahendamist. Maakohus on rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet ja see on TsMS § 656

lg 1 p 1 ja § 659 järgi maakohtu määruse tühistamise aluseks.

25. Ringkonnakohus märgib täiendavalt järgmist. Maakohtu määruse põhjendustest ei nähtu,

millest tulenevalt on maakohus asunud seisukohale, et isik ei vaja eestkostet ehk on võimeline,

sõltumata oma raskest psüühikahäirest, volitama end kedagi esindama või saama hakkama

muude isikute abiga. Kui täisealine isik ei suuda kasvõi osaliselt vaimuhaiguse,

nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid

juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või

linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 järgi

eestkostja. Eestkostja määramise eesmärgiks on piiratud teovõimega isikut aidata ja tagada

tema õiguste ja huvide kaitse osas, milles ta ise seda ei suuda. Seetõttu tuvastab kohus

eestkostjat määrates esmalt, kas ja millises osas on isiku teovõime piiratud, st millises osas ei

suuda isik oma tegudest aru saada või neid juhtida ja vajab eestkostet. Kui kohus tuvastab, et

isik on piiratud teovõimega ning vajab seetõttu osas või kõigis eluvaldkondades eestkostet,

tuleb isiku õiguste ja huvide kaitseks määrata talle eestkostja (vt Riigikohtu 23.oktoobri 2015

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-15, p 13). Eestkostja ülesandeks saab olla eestkostetava õiguste

ja huvide kaitse neis eluvaldkondades, milles isiku enda teovõime on piiratud ja milles ta vajab

eestkostet (vt Riigikohtu 9. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-11, p-d 20-21).

Eestkostja määramise menetluse eesmärgiks on kontrollida, kas isik on piiratud teovõimega ja

kas ta vajab eestkostet, sh tagada vajadusel isiku õiguste ja huvide kaitse. Mh võib kohtu omal

algatusel eestkostja määramise menetluse alustamine olla põhjendatud ka siis, kui isik ei vaja

enda arvates eestkostet. Eestkostja määramise menetlust alustatakse, et kontrollida, kas isik on

piiratud teovõimega, st kas ta suudab oma tegudest aru saada ja neid juhtida või mitte, ja kas ta

vajab piiratud teovõime tõttu eestkostet. Kui isik on piiratud teovõimega, ei pruugi ta

adekvaatselt hinnata enda eestkostevajadust (vt Riigikohtu 9. novembri 2011. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-87-11, p 17).

26. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda

(TsMS § 172 lg 1), v.a puudutatud isiku I kulud, mis jäävad riigi kanda. Puudutatud isikule I

on Harju Maakohtu 7. detsembri 2020 määrusega antud menetlusabi ja vabastatud ta riigilõivu

tasumisest. Samuti on puudutatud isikule I antud 11. detsembri 2019 Harju Maakohtu

määrusega riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

(allkirjastatud digitaalselt)