2-20-16450/82-20-16450/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2020-12-18

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2020.a kell 11.00, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-16450 Tsiviilasi M V avaldus pankroti välja kuulutamiseks Menetlusosalised Avaldaja/võlgnik M V (isikukood xxx, elukoht xxx) Võlgniku lepinguline esindaja: R V (e-post xxx) Ajutine pankrotihaldur: Raivo Piirla (Õigusbüroo Edikte osaühing, Koidula...

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2020.a kell 11.00, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-16450 Tsiviilasi M V avaldus pankroti välja kuulutamiseks Menetlusosalised Avaldaja/võlgnik M V (isikukood xxx, elukoht xxx) Võlgniku lepinguline esindaja: R V (e-post xxx) Ajutine pankrotihaldur: Raivo Piirla (Õigusbüroo Edikte osaühing, Koidula 4/2 - 3 Tallinn 10150, telefon 50 14 261, e- post edikte@edikte.ee) Menetlustoiming Pankroti väljakuulutamine, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada M V avaldus pankroti väljakuulutamiseks. 2. Kuulutada välja M V (isikukood xxx, elukoht xxx) pankrot 18. detsembril 2020.a kell 11.00. 3. Nimetada M V pankrotihalduriks Raivo Piirla (Koidula 4/2 - 3 Tallinn 10150, telefon 50 14 261, e-post edikte@edikte.ee). 4. Määrata M V võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 13. jaanuar 2021.a algusega kell 10.00 Tallinnas Lubja 4 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 3007. 5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. 6. Saata määruse ärakiri M Vle, pankrotihaldurile ja Rahandusministeeriumile. 7. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. 8. Määrata M V ajutise halduri Raivo Piirla töötasuks 756 eurot (sh käibemaks). 9. Menetluskulud jätta M V kanda.

10. Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasust 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot ja kanda see Õigusbüroo Edikte OÜ (10523526) arvelduskontole nr xxx. 11. Välja mõista ajutise halduri tasu summas 279,60 eurot (sh käibemaks) pankrotivarast ja tasuda see Õigusbüroo Edikte OÜ (10523526) arvelduskontole nr xxx. 12. Avaldada teade pankroti väljakuulutamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33 lg 1). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Asjaolud M V esitas 09.11.2020 kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on ta püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks peab võlgnik võetud laene ning nende katmiseks piisava sissetuleku puudumist. Avalduse kohaselt ei ole võlgnikul vara, mille arvelt tekkinud rahalisi kohustusi täita. Avalduse kohaselt on võlgnevuste summa ca 45 390,96 eurot. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötasu 870 eurot. M V on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise pankrotihalduri aruanne Raivo Piirla esitas 15.12.2020 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 45 390,96 eurot. Võlgnikule kuulub sõiduauto xxx numbrimärgiga xx, mis võlgniku informatsiooni kohaselt väärtust ei oma. Ajutine haldur märgib, et vara on formaalselt olemas, kasvõi vanametalli hinnaga. Ajutine haldur on seisukohal, et puudub vara edasise pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 950 eurot kuus. Ajutise halduri arvates on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse (PankrS) § 22 lg 5 mõttes. Ajutine haldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega tegude olemasolu ega vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Kuivõrd võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise algatamise menetluse taotluse, siis teeb ajutine haldur kohtule ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot. Kohtumääruse põhjendused Ajutine haldur on andnud nõusoleku jätkata pankrotihaldurina. Võlgnik ajutise halduri aruandele ega tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja M V pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Raivo Piirla, kes on andnud selleks nõusoleku. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et avaldaja poolt esitatud tõendite ja ajutise halduri poolt tuvastatuga on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 45 390,96 eurot ning vara puudub. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 950 eurot, kuid sissenõutavaks muutunud kohustuste suurust arvestades ei ole võlgnik võimeline võlausaldajate nõudeid rahuldama. Samuti puudub tal igasugune vara, mille arvel oleks võimalik kohustusi täita ning pankrotimenetluse kulusid kanda. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik esitas koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS 171 lg-le 2 tingiksid pankroti välja kuulutamata jätmise. Kohus leiab, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja ei esine PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid, siis kuulutab kohus M V pankroti välja. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise võimaluste ja maksejõuetuse põhjuste kohta. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Antud juhul puudub võlgnikul kinnisvara ja seosed äriühingutega, mistõttu puudub vajadus määruse kinnistusosakonnale ja äriregistrile saatmiseks.

PankrS § 85 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 89 lg 1 p 1 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Käesoleval juhul puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Sisuliselt on tegu situatsiooniga, kus avalduse menetlus raugeks pankrotti välja kuulutamata. Kuivõrd aga võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse, tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotiseadus võimaldab ajutise halduri tasu ja hüvitatavaid kulutusi hüvitada riigi vahenditest vaid raugemise korral. Seega oleneb ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest sellest, kas raugemisaluse olemasolu korral tuleb siiski võlgniku pankrot välja kuulutada või mitte. Kuna seaduse eesmärk ei tohiks olla sarnastes olukordades võlgnike ajutiste haldurite erinev kohtlemine, tuleb PankrS § 23 lg 4 kohaldada ka juhtudel, kui võlgnikul vara pole, kuid pankrot tuleb välja kuulutada, sest võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse.

Ajutine haldur on 15.12.2020 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku 7 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 96 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 756 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu on ja kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruandele ega tasu ja kulude arvestusele vastu vaielnud. Ajutine haldur palub hüvitada tasu riigi vahenditest summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot ja kanda see Õigusbüroo Edikte OÜ arvelduskontole nr xxx. Kohus mõistab vastavas summas ajutise halduri tasu välja riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu summas 279,60 eurot (sh käibemaks) mõistab kohus välja võlgnikult.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik