2-20-16789/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKuulutada välja D Vi (isikukood xxx, elukoht: xxx) pankrot 18. detsembril 2020.a Nimetada D Vi pankrotihalduriks Lembit Ülper (asukoht: osaühing Fontala,
Legislator headnote
AI generated2-20-16789/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: detsembril 2020.a Nimetada D Vi pankrotihalduriks Lembit Ülper (asukoht: osaühing Fontala,
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
18. detsember 2020.a kell 12.00, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-16789
Tsiviilasi
D Vi avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised
Avaldaja/võlgnik: D V (isikukood xxx, elukoht: xxx),
lepinguline esindaja Kaja Lepik (e-post: kaja@hugo.legal)
Ajutine pankrotihaldur: Lembit Ülper (asukoht: osaühing
Fontala, Ristiku 10 Tallinn 10612, telefon 50 13 340, e-post:
lembit@fontala.ee)
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada D Vi avaldus pankroti väljakuulutamiseks.
2. Kuulutada välja D Vi (isikukood xxx, elukoht: xxx) pankrot 18. detsembril 2020.a
kell 12.00.
3. Nimetada D Vi pankrotihalduriks Lembit Ülper (asukoht: osaühing Fontala,
Ristiku 10 Tallinn 10612, telefon 50 13 340, e-post: lembit@fontala.ee).
4. Määrata D Vi võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 13. jaanuar 2021.a
algusega kell 10.30 Tallinnas Lubja 4 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 3007.
5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes
Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma
enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende
tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik
isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest
haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning
võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue
vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise
korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti
väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
6. Saata määruse ärakiri D Vile, pankrotihaldurile ja Rahandusministeeriumile.
7. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
8. Määrata D Vi ajutise halduri Lembit Ülperi töötasuks 990 eurot ja vajalike
kulutuste hüvitiseks 100 eurot, kokku 650 eurot.
9. Menetluskulud jätta D Vi kanda.
10. Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasust 297 eurot ja vajalike kulutuste
hüvitisest 100 eurot, kokku 397 eurot ja kanda see Lembit Ülperi arvelduskontole
nr xxx.
11. Välja mõista ajutise halduri tasu summas 693 eurot pankrotivarast ja tasuda see
Lembit Ülperi arvelduskontole nr xxx.
12. Avaldada
teade
pankroti
väljakuulutamise
kohta
väljaandes
Ametlikud
Teadaanded (PankrS § 33 lg 1).
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest
väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.
Asjaolud
D V esitas 13.11.2020 kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on ta
püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks peab võlgnik võetud laene ning nende
katmiseks piisava sissetuleku puudumist. Avalduse kohaselt ei ole võlgnikul vara, mille arvelt
tekkinud rahalisi kohustusi täita. Avalduse kohaselt on võlgnevuste summa ca 30 562 eurot. D
V on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
Ajutise pankrotihalduri aruanne
Lembit Ülper esitas 06.12.2020 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on
võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 28 727,31 eurot. Võlgnikul vara puudub, sh puudub
vara edasise pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutise halduri arvates on maksejõuetuse
põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse (PankrS) § 22 lg 5 mõttes. Ajutine haldur ei ole
tuvastanud kuriteo tunnustega tegude olemasolu ega vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja
tagasinõudmise võimalusi. Kuivõrd võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise algatamise
menetluse taotluse, siis teeb ajutine haldur kohtule ettepaneku kuulutada välja võlgniku
pankrot.
Kohtumääruse põhjendused
Ajutine haldur on andnud nõusoleku jätkata pankrotihaldurina. Võlgnik ajutise halduri
aruandele ega tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud.
Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja D Vi pankrot tuleb välja kuulutada.
Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Lembit Ülperi,
kes on andnud selleks nõusoleku.
PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja
nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS §
31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
Kohus leiab, et avaldaja poolt esitatud tõendite ja ajutise halduri poolt tuvastatuga on kindlaks
tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi vähemalt
28 727,31 eurot ning puudub igasugune vara, mille arvel oleks võimalik kohustusi täita ning
pankrotimenetluse kulusid kanda.
PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata
raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara
pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.
PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus
menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse,
kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid.
Võlgnik esitas koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse
algatamiseks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS 171 lg-le 2 tingiksid
pankroti välja kuulutamata jätmise. Kohus leiab, et kuna võlgnik on esitanud avalduse
kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja ei esine PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud
aluseid, siis kuulutab kohus D Vi pankroti välja. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda
täpsem hinnang vara tagasivõitmise võimaluste ja maksejõuetuse põhjuste kohta.
PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest
kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige,
juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.
Antud juhul puudub võlgnikul kinnisvara ja seosed äriühingutega, mistõttu puudub vajadus
määruse kinnistusosakonnale ja äriregistrile saatmiseks.
PankrS § 85 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida
nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning
majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti
väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku
vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule
kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel
töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.
PankrS § 89 lg 1 p 1 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud
kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada
sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise
kohustust.
PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise
halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt
on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus,
samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse
määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri
kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste
põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise
aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse
andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud
aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse
või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt
võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu
ajutine haldur tegutseb.
PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu
pankrotivarast. Käesoleval juhul puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid
katta. Sisuliselt on tegu situatsiooniga, kus avalduse menetlus raugeks pankrotti välja
kuulutamata. Kuivõrd aga võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse algatamise
avalduse, tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotiseadus võimaldab ajutise halduri tasu ja
hüvitatavaid kulutusi hüvitada riigi vahenditest vaid raugemise korral. Seega oleneb ajutise
halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest sellest, kas raugemisaluse olemasolu korral tuleb siiski
võlgniku pankrot välja kuulutada või mitte. Kuna seaduse eesmärk ei tohiks olla sarnastes
olukordades võlgnike ajutiste haldurite erinev kohtlemine, tuleb PankrS § 23 lg 4 kohaldada ka
juhtudel, kui võlgnikul vara pole, kuid pankrot tuleb välja kuulutada, sest võlgnik on esitanud
kohustustest vabastamise avalduse.
Ajutine haldur on 06.12.2020 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate
ülesannete täitmiseks kokku 18 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu
määrast 55 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 990 eurot (sh käibemaks) ja vajalike
kulutuste hüvitiseks 100 eurot. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu on ja kulutused
on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega.
Võlgnik ei ole ajutise halduri aruandele ega tasu ja kulude arvestusele vastu vaielnud.
Ajutine haldur palub hüvitada tasu ja kulutused riigi vahenditest summas 397 eurot (sealhulgas
seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks) ja kanda see Lembit Ülperi
arvelduskontole nr xxx. Kohus mõistab vastavas summas ajutise halduri tasu ja kulutused välja
riigi vahenditest.
Ajutise halduri tasu summas 693 eurot mõistab kohus välja võlgnikult.
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiia Mõtsnik
Kohtunik