1-20-9057/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-20-9057

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2020, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-9057 (20233000598)

Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk Aleksander Min in Kriminaalasi W.H süüdistuses KarS § 424 lg 1, § 121 lg 2 p 2 järgi, kokkuleppemenetluses

Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abi

prokurör Priit Tõnisson Süüdistatav W.H ik XXX; elukoht ; regi XXX strijärgne elukoht XXX; XXX XXX XXX ; ; emakeel XXX; töökoht

eelnevalt kriminaalkorras karistamata tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 11.05.2020-12.05.2020; hilisemas menetluses tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja Dmitri Koroljov kohtumenetluses ei osalenud

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse s -dest 248 lg 1 p- - -dest 306, eadustiku (KrMS) § st 5, § st 249 ja § 308, 310, 311 ja 313 maakohus otsustas:

Tunnistada W.H s KarS

ja üüdi § 424 lg 1 sätestatud süüteo toimepanemises mõista talle karistuseks vangistus 10 (kümme) kuud.

Tunnistada W.H süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 sätestatud süüteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista W.H-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 (kaks) päev, s.o alates 11.05.2020 kuni 12.05.2020. W.H ärakandmata karistus on 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

1-20-9057

2

KarS § 73 lg te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistuse kandmata osa jäetakse - täitmisele pööramata tingimusel, kui W.H ei pane 1 (ühe) aasta ja 3 (kolme) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 18.12.2020.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta W.H-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks alates kohtuotsuse

jõustumisest.

Selgitada W.H-le , et ta on tulenevalt liiklusseaduse §-st 127 kohustatud viie tööpäeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse §

128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha.

Asitõendid: - , mis asub toimiku materjalide

väljavõte tõendusliku alkomeetri kasutamise tulemustega juures,

jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde.

Mõista Eesti Vabariigi kasuks välja: W.H-lt

- sundraha summas

eurot);

876 eurot (kaheksasada seitsekümmend kuus

- menetluskuluna kaitsjatasu kohtueelsest menetlusest summas

183,28 eurot (ükssada kaheksakümmend kolm eurot ja 28 senti).

KrMS § 180 lg 3 alusel temalt väljamõistetud peab W.H sundraha ja menetluskulu kokku summas 1059,28 eurot (üks tuhat viiskümmend üheksa eurot ja 28 senti

) tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700057680 ning selgitus „W.H , 1-20-9057, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9.

. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega S

juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole üüdistataval ja kaitsjal on apellatsiooniõigus ka kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. W.H et tema 11.05.2020 kella 18.05 ajal juhtis Tallinn-

süüdistatakse selles, Narva maantee 199 XXX, olles . kilomeetril mootorsõidukit Ford Mondeo, registreerimismärgiga alkoholijoobes. Alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,08 mg/l. Sellise

1-20-9057

3 käitumisega rikkus W.H liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis ja alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani W.H toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis ehk KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo.

Samuti süüdistatakse W.H selles, et tema 27.05.2020 kella 23.30 paiku XXX asuvas korteris lõ jalaga ning mitmel korral kätega vastu pead, tekitades i oma abikaasa M D kannatanule füüsilist valu ning kehavigastused, mis avaldusid muhus kuklal ning vasaku põse paistetuses. Seega pani W.H toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis oli toime pandud lähisuhtes ehk KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo.

2. W.H , tema kaitsja Dmitri Koroljov ja Viru

Kooskõlas Ringkonnaprokuratuuri vahel s prokurör Priit Tõnisson õlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus: - KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtul W.H-le karistuseks mõista 10 kuu pikkuse vangistuse. - KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtul W.H-le karistuseks mõista 1 aasta pikkuse vangistuse. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima poolt, palub prokurör kohtul W.H-le karistuseks mõista kokku 1 aasta pikkuse va KarS § 68 lg 1 alusel ngistuse. lugeda karistusaja hulka aeg, mille vältel W.H oli kahtlustatavana kinni peetud (11.- 12.05.2020) ehk kokku 2 päeva. Seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks veel 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta karistus täitmisele pööramata, kui W.H

ei pane 1 aasta ja 3 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS §

50 lg 1 p 1 alusel võtta W.H-lt 3 kuuks ära mootorsõiduki juhtimisõigus. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on W.H kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. W.H-lt kuulub väljamõistmisele KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 876 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses summas 183,28 eurot. Kokku kuulub W.H-lt väljamõistmisele menetluskulusid summas 1059,28 eurot. KrMS 180 lg 3 alusel hüvitab süüdistatav menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 aasta jooksul. Kokkulepe hõlmab ka asitõendeid puudutavat.

3. Kohtuistungil avaldas W.H ,

et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub kokkuleppega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning ko

kkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet.

4.

okkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist.

Prokurör toetas sõlmitud k

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud

1-20-9057

4 kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista süüdi KarS § 424 lg 1, § 121 lg 2 p 2 järgi ning mõista W.H

talle kokkuleppekohane karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Hinnates menetluskuludega seonduvat, siis märgib kohus, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. Kokkuleppes on kujundatud seisukoht ka menetlustoimingu protokolli lisaks oleva elektroonilise andmekandja suhtes seda – on käsitletud asitõenditena. Kuna menetlusõiguslikult ei ole tegemist asitõenditega, vaid menetlustoimingu protokollide lisadega, siis jäävad need seadusest ehk KrMS § 148 lg-st 2 tulenevalt kriminaaltoimiku juurde. Kohus märgib, et kuna KrMS § 306 kohaselt tuleb kohtul seisukoht kujundada vaid asitõendite osas (KrMS § 306 p 13), siis ei kajasta kohus menetlustoimingu protokollide lisaks olevad andmekandjaid kohtuotsuse resolutsioonis.

6. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS § 248-249.

(allkirjastatud digitaalselt)

Innokenti Menšikov kohtunik