2-19-20497/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 18.12.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-20497

Kohtuasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XX vastu võla, viivise

ja sissenõudekulu väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.11.2020 tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

264,12 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood

11919806), lepinguline esindaja Marjana Šestel

Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja

tagastada kaebus selle esitajale käesoleva määruse jõustumisel.

2. Teatada

apellatsioonkaebuse

menetlusse

võtmisest

keeldumisest

kõigile

menetlusosalistele määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-19-20497

2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 20.12.2019 hagi XX (kostja) vastu võla, viivise

ja sissenõudekulu väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja liitumislepingu kliendinumbriga

8417897, mille alusel kohustus Elisa Eesti AS pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid

ning kostja oli kohustunud saadud kaupade (mobiiltelefoni)/teenuste eest õigeaegselt ja

regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja asus Elisa Eesti AS-i teenuseid kasutama

ja Elisa Eesti AS esitas kostjale järgmised arved: 01.05.2016–31.05.2016 osutatud teenuste eest

36 eurot tasumise tähtajaga 18.06.2016; 01.06.2016–30.06.2016 osutatud teenuste eest 36,65

eurot tasumise tähtajaga 18.07.2016; 01.08.2016–31.08.2016 osutatud teenuste eest 40,24 eurot

tasumise tähtajaga 18.09.2017. Tasu kokku 112,89 eurot on maksmata. Elisa Eesti AS loovutas

01.02.2018 nõuded hagejale. Hageja nõuab kostjalt lisaks põhivõlale ka viivise 97,39 eurot

tasumist, mis on arvestatud põhinõudelt määraga 0,07% päevas kuni 16.12.2019. Lisaks nõuab

hageja kostjalt sissenõudekulu 25 eurot hüvitamist.

3. Kostjale toimetati hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrusega kätte väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu 21.10.2020. Kostja vastust hagile ei esitanud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 09.11.2020 tagaseljaotsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 168,40 eurot ja viivise põhinõude 112,89 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 17.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni,

kuid mitte suuremas ulatuses kui 82,38 eurot. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 163 lg 1

alusel poolte endi kanda.

5. Maakohus luges hageja esitatud faktilised väited lepingu sõlmimise, teenuse osutamise, tasu

suuruse ja sissenõutavaks muutumise aja ning nõude loovutamise kohta kostja poolt

omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik

rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Maakohus rahuldas hagi

põhivõla 112,89 eurot osas täielikult.

6. Viivisenõude osas leidis maakohus, et Elisa Eesti AS ja kostja viivisekokkulepe 0,07%

võlasummast iga viivitatud päeva eest on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine ja seega

kohaldub VÕS § 113 lg 1 teine lause. Maakohus rahuldas viivise tasumise nõude osaliselt, s.o

30,51 euro ulatuses.

7. Hageja avaldatud asjaoludel on tal võimalik VÕS 1132 lg 2 p 1 järgi nõuda

sissenõudmiskulude hüvitist maksimaalset 30 eurot liitumislepingu kohta. Hageja taotletud 25

eurot liitumislepingu kohta ei ületa seaduses sätestatud piirmäära. Kohus rahuldas

sissenõudmiskulude 25 eurot tasumise nõude.

Apellatsioonkaebus

8. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu tagaseljaotsuse osas,

milles hageja menetluskulud jäeti kostjalt välja mõistmata, ja palub teha uue otsuse, millega

mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena riigilõiv 75 eurot ja lepingulise

esindaja kulu 420 eurot.

2-19-20497

3

9. Hageja leiab, et menetluskulud oleks tulnud jagada TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega. Menetluskulude poolte kanda jätmine on hea usu vastane ja maakohus

rikkus kaalutlusõigust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 2¹

koosmõjus TsMs § 405 lg-ga 1 ning § 637 lg 1 p 6 alusel keelduda ja kaebus tagastada TsMS

§ 638 lg 10 järgi selle esitajale. Sel juhul loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

11. Maakohus lahendas vaidluse tagaseljaotsusega. Samas on tsiviilasja hinna järgi tegemist nn

lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS § 637 lg 2¹ sätestab, et sama

seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas võetakse apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul,

kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Seejuures lähtub ringkonnakohus lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist

kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest lahendada kohtuasi õigesti,

mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et

menetlusosalistel ei tekiks tarbetuid menetluskulusid.

12. Hageja palub apellatsioonkaebuse taotluses kindlaks määrata menetluskulude rahalise

suuruse ja mõista kulud kostjalt hageja kasuks välja. Ringkonnakohus mõistab

apellatsioonkaebuse sisu arvestades, et hageja vaidlustab menetluskulude jaotust. Maakohus

jättis poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kolmanda alternatiivi alusel poolte endi kanda

põhjendades seda sellega, et hagi rahuldati osaliselt. Menetluskulude rahalist suurust kindlaks

maakohus ei määranud. Hageja nõustub, et kulud tuleb jagada viidatud sätte alusel, kui leiab,

et kulude jaotus tuleb määrata hagi rahuldamise proportsiooni arvestades.

13. See, millisel TsMS § 163 lg-s 1 nimetatud viisil kohus hagi osalise rahuldamise korral

menetluskulud jaotab, on kohtu diskretsiooniotsus. Kui menetluskulud tuleks jaotada alati hagi

rahuldamise proportsiooni arvestades, siis ei oleks hagi osalise rahuldamise korral jäetud

kohtule sellist kaalumisõigust. Madalama astme kohtu kaalutlusotsustusse võib kõrgema astme

kohus sekkuda vaid siis, kui eelmise astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige

juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt.

14. Maakohus rahuldas põhinõude täielikult ja viivise nõude osaliselt. Arvestades tsiviilasja

hinda 264,12 eurot (põhinõue 112,89 euro, viivis 97,39 eurot, sissenõudekulu 25 eurot,

1-aastane viivis 28,84 eurot) ja hagi rahuldamise ulatust 177,07 eurot (põhinõue 112,89 euro,

viivis 30,51 eurot, sissenõudekulu 25 eurot, 1-aastane viivis 9,03 eurot), on hagi rahuldatud

67% ulatuses. TsMS § 163 lg-st 1 ei tulene, millistel asjaoludel on õiglane kulud jätta poolte

endi kanda, sh kulude poolte kanda jätmiseks ei pea olema hagi rahuldamise ulatus täpselt pool.

Kuna TsMS § 163 lg 1 võimaldab hagi osalise rahuldamise korral kohtul jätta menetluskulud

täielikult poolte endi kanda, ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul diskretsioonipiire

ületanud. Ringkonnakohus arvestab siinjuures, et hageja jaoks on käesolev vaidlus tavapärane,

samuti ei saanud hagejale sarnaseid kohtuvaidlusi pidades olla üllatuslik, et maakohus

viivisenõuet hagis taotletud ulatuses ei rahulda. Seega ei ole maakohtu otsustus jätta

menetluskulud poolte endi kanda põhjendamatu ega hea usu vastane.

2-19-20497

4

15. Ringkonnakohus hindas apellatsioonkaebuse väiteid ja vastas neile lühidalt käesolevas

määruses. Kaebust ei saaks ringkonnakohtu arvates sisuliselt rahuldada. Seega ei ole

kolleegiumi hinnangul TsMS § 637 lg 21 järgi alust apellatsioonkaebust menetleda. Kuna

kaebusel puudub perspektiiv ei tuleks seda menetleda ka TsMS § 637 lg 1 p 6 tõttu.

16. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud

jätta hageja kanda. Kohus keeldus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ega küsinud kostjalt

sellele vastust, mistõttu ei saanud kostjale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja

mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata. Hagejal

on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda TsMS § 150 lg 1

p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.

17. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)