2-19-5722/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-19-5722

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2020, Tallinn

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Helina Luksepp, Ande Tänav

Kohtuasi

XX hagi YY vastu ühisvara jagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24. jaanuari 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

apellatsioonimenetluses

Hageja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk

Kostja (vastustaja): YY (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Maksim Tšurkin

Kohtuistungi toimumise aeg

01.12.2020

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 24. jaanuari 2020 otsus ja saata asi maakohtule uueks

läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumist.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada.

3. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine otsustatakse asja uuel läbivaatamisel

maakohtus.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX esitas 12.04.2019 Harju Maakohtule hagi YY vastu ühisvara jagamiseks selliselt, et

lõpetada poolte ühisomand korteriomandile asukohaga XXX, Tallinnas, jättes korteriomandi

hageja ainuomandisse ning asendada kostja nõusolekud omandiõiguse ja omanikukande

muutmiseks kohtuotsusega, lugeda poolte ühisvaraks laenulepingutest nr 05-240140-EL, 06-

145108-EV ja 07-172891-EG tulenevad kohustused, jättes need hageja kanda ning määrata, et

hageja tasub kostjale hüvitise suurusega 7642,93 eurot 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 06.12.2002 ja lahutati 02.11.2016. Abielu ajal

omandasid pooled 14.12.2005 korteriomandi asukohaga XXX, Tallinnas. Ostu finantseeriti 57

557 euro ulatuses hageja ja hageja isa poolt võetud laenuga (laenuleping nr 05-240140-

EL, laenu tagastamise tähtaeg 15.11.2032). Korteriomandi renoveerimiseks sõlmis hageja

01.09.2006 Swedbank AS-ga laenulepingu nr 06-145108-EV 10 232 euro saamiseks.

Kohustuse täitmise tagamiseks seati 08.09.2006 hageja vanemate korteriomandile asukohaga

Kivila tn 13-132, Tallinnas hüpoteek. 26.09.2007 sõlmis hageja Swedbank AS-ga laenulepingu

nr 07-172891-EG (krediitkaart), millest tulenevat krediidisummat kasutasid pooled abielu ajal

ühiselt.

3. Abielu lahutamise ajal olid täitmata ühisvarasse kuuluvad kohustused 47 714,13 euro

ulatuses:

-

laenuleping nr 05-240140-EL 40 080,29 eurot;

-

laenuleping nr 06-145108-EV 5845,82 eurot;

-

laenuleping nr 07-172891-EG 1788,02 eurot.

4. Korteriomandi turuväärtus on 63 000 eurot, millest tuleb lahutada laenulepingutest tulenevad

kohustused suurusega 47 714,13 eurot. Vahe tuleb jagada kahega, mistõttu on hageja

kohustatud ühisvara jagamise korral tasuma kostjale 7642,93 eurot [(63 000 – 47 714,13) : 2].

5. 29.11.2019 esitas hageja alternatiivse hüvitise arvestuse, mille järgi tuleb tal tasuda kostjale

6415,50 eurot. 10.01.2020 kohtuistungil nõustus ta kostjale tasuma 10 000 eurot.

Kostja vastuväited

6. Kostja nõustus vastuses ja selle 05.06.2019 täpsustuses hageja poolt välja pakutud ühisvara

jagamise viisiga, kuid leidis, et hageja poolt makstava hüvitise suurus on ebaõige.

7. Ühisvarasse kuuluva korteriomandi turuväärtus on 63 000 eurot. Kostja kandis hageja

arvelduskontole

laenulepingust

nr

05-240140-EL

tulenevate

kohustuste

täitmiseks

ajavahemikul 05.01.2006 kuni 02.11.2016 19 330,03 eurot. Kuna tegemist on ühisvaraga, tuleb

lugeda pool sellest summast, s.o 9665,02 eurot, tasutuks kostja poolt.

8. Laenulepingu nr 06-145108-EV alusel saadud rahast andis hageja 3834,70 eurot oma emale,

mistõttu see summa ei kuulu ühisvara koosseisu ja see tuleb hagejal kostjale hüvitada.

9. Kostja ei ole andnud nõusolekut laenulepingu nr 07-172891-EG (krediitkaart) sõlmimiseks,

mistõttu ei ole tegemist ühisvara koosseisu kuuluva kohustusega. Selle alusel saadud raha ei

ole kasutatud perekonna huvides.

3

10. Hagejal tuleb kostjale hüvitada 22 063,67 eurot [63 000 (korteriomandi turuväärtus) –

40 080,29 (laenulepingu nr 05-240140-EL jääk) – 5845,82 (laenulepingu nr 06-145108-EV

jääk) = 17 073,89 : 2 (ühisvara) = 8563,95 + 9665,02 (kostja poolt hagejale laenulepingu

nr 05-240140-EL täitmiseks üle kantud summast pool) + 3834,70 (laenulepingu nr 06-145108-

EV alusel saadud rahast hageja poolt oma emale antud summa).

Maakohtu otsus ja põhjendused

11. Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja

kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 1260 eurot.

12. Kostja on võtnud menetluses omaks, et laenud (v.a krediitkaardi leping) on võetud

perekonna huvides. Laenulepingute sõlmimise ajal kehtinud perekonnaseaduse (PKS₁₉₉₄) § 20

lg 2 järgi vastutavad abikaasad nende kohustuste täitmise eest ühisvaraga ja mõlema abikaasa

lahusvaraga.

13. Kui kohus rahuldaks hageja nõuded ja jätaks vaidlusalustest laenulepingutest tulenevad

kohustused ainult hageja kanda, siis ei mõjutaks see kolmandast isikust võlausaldaja õigust

nõuda laenulepingute täitmist siiski kostjalt (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457

lg 1). Laenukohustuste jagamisel oleks õiguslik tähendus ainult hageja ja kostja omavahelises

suhtes, mitte aga nende suhetes kolmandast isikust võlausaldajaga. Hageja soovib seega jagada

ühisvara ebavõrdselt. Kostja kaotaks kohe oma õigused ühisvaraks oleva korteriomandi suhtes,

saades vastu rahalise hüvitise, mille suurus ei võta arvesse riski, et kostja võib tulevikus olla

sunnitud täitma laenulepingutest tulenevaid kohustusi.

14. Ühiste kohustuste ühe ühisomaniku kanda jätmist saab võtta ühisvara jagamisel arvesse

vaid juhul, kui teine ühisomanik on sellega nõus. Käesoleval juhul kostja hageja poolt pakutud

hüvitisega nõus ei ole.

15. Ühisvara jagamine hageja soovitud viisil kalduks kõrvale võrdseteks osadeks jagamise

põhimõttest, mida kohus peab seadusest tulenevalt järgima. Ühisvara jagamise nõue on

abieluasi, mistõttu on kohtul tavalisest võistlevast menetlusest laiemad volitused tõendite

kogumiseks (TsMS § 102 lg 1 p 4 ja § 230 lg 3). Sellest järeldub ka kohtu õigus võtta abieluasja

lahendamisel arvesse asjaolusid, mida pool ei ole otseselt esitanud.

16. Kohtul ei ole võimalik jagada ühisvara teisiti, kui hageja on seda nõudnud

(asjaõigusseaduse § 77 lg 2 ja TsMS § 439). Kohus ei saa mõista ühisvara jagamisel rahalist

hüvitist välja suuremas ulatuses, kui hageja on valmis oma ühisvara jagamise ettepaneku

kohaselt maksma. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata.

17. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja õigusabikulud 10,5

töötunni eest tunnitasuga 120 eurot on põhjendatud ja vajalikud, mistõttu tuleb hagejalt kostja

kasuks välja mõista menetluskulude hüvitamiseks 1260 eurot.

Apellatsioonkaebus

18. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või

alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta

kostja kanda.

19. Pooltel puudus vaidlus ühisvara jagamise viisi, korteriomandi väärtuse ja kahe pangalaenu

jääkide suuruse üle. Vaidlus oli üksnes kostjale tasumisele kuuluva hüvitise suuruse üle.

20. Maakohus rikkus asja lahendamisel oluliselt menetlusõiguse norme. Kohus ei selgitanud

ühisvara jagamiseks alternatiivsete nõuete esitamise vajadust ega seda, et laenulepingutest

tulenevate kohustuste hageja kanda jätmiseks peaks ta tõendama asjaolu, et kostja panga ees ei

4

vastuta. Kohus teatas 10.01.2020 kohtuistungil, et hageja pakutud ühisvara jagamise viis ei ole

sobilik. Hageja palus kohtul anda aega pangast tõendi saamiseks selle kohta, et kostja panga

ees ei vastuta, kuid kohus jättis selle taotluse rahuldamata. Samuti ei lahendanud kohus hageja

vastuväidet kohtu tegevusele.

21. Ekslikud on kohtu põhjendused ühisvara ebavõrdse jagamise ja kostjale riski jäämise osas.

Kostja selliseid vastuväiteid ei esitanud. Kohus ei või ise vastuväited esitada. Selliste järelduste

tegemiseks oleks kohus pidanud hindama kõik asjas kogutud tõendid ja väited. Kohus ei andnud

hinnangut asjaoludele, et lepingujärgseteks laenusaajateks on ainult hageja ja tema isa ning

kohustuste täitmiseks on seatud hüpoteek kahele korteriomandile. Kõik panga nõuded on

täielikult tagatud.

22. Asjakohatu on kohtuotsuses märgitu, et kostja ei ole hageja poolt pakutud hüvitisega nõus.

Kostja hüvitise suurusega mittenõustumise põhjendused olid teised. Kostja ei ole kohtu poolt

esitatud väidetele ja põhjendustele tuginenud.

23. Kohus leidis ekslikult, et ühisvara jagamisel hageja soovitud viisil kaldutakse kõrvale

võrdseteks osadeks jagamise põhimõttest. Kõik hageja poolt esitatud arvestused lähtuvad poolte

osade võrdsusest. Põhjendamatult viitab kohus kohtu õigusele koguda tõendeid. Jääb

arusaamatuks, miks siis kohus vajalikke tõendeid (nt panga tõend kostjal kohustuste puudumise

kohta) ei kogunud ja ei selgitanud pooltele asjaolude tõendamise vajadust. Kohtul ei ole õigust

võtta ühisvara jagamise asjas arvesse asjaolusid, mida pool ei ole esitanud.

24. Põhjendamata on kohtu seisukoht, et ühisvara jagamisel ei saa rahalist hüvitist välja mõista

suuremas summas, kui hageja on valmis oma ettepaneku kohaselt maksma, mistõttu tuleb hagi

jätta rahuldamata. Hageja oli valmis tasuma kuni 10 000 eurot. Kohtuotsusest ei nähtu, millise

arvestuse alusel jõudis kohus järelduseni, et rahaline hüvitis ületab seda summat.

25. Riigikohus on leidnud, et kaasomandi lõpetamata jätmine ei ole üldjuhul lubatud

(Riigikohtu lahend nr 3-2-1-45-16, p-d 19 ja 20). Kohus peab selgitama, miks kaasomandit

taotletud viisil lõpetada ei saa ja millisel viisil kaasomandi lõpetamine oleks kohtu arvates

sobiv. Maakohus seda ei selgitanud. Kui vaidlust ühisvara jagamise viisi osas antud juhul ei

olnud ja hageja poolt pakutud hüvitise maksimumsumma oli piisav, siis pidi maakohus

ühisvara jagama.

26. Arvestades asjaolu, et pooled ei vaidle korteriomandi väärtuse ja ühisvara jagamise viisi

üle, vaid üksnes hageja poolt kostjale makstava hüvitise suuruse üle, tuleb määrata tasumisele

kuuluva hüvitise suuruseks kas 7642,93 eurot, 6415,50 eurot või muu kohtu poolt määratud

summa kuni 10 000 euroni.

Vastus apellatsioonkaebusele

27. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

28. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 3 ning § 656 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise

ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ning saata asi uueks

läbivaatamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

29. Maakohtus ei vaielnud pooled selle üle, et nad olid abielus ajavahemikul 06.12.2002 kuni

02.11.2016. Ühisvaraks on abielu ajal omandatud korteriomandi asukohaga XXX, Tallinnas

5

ning ühisteks kohustusteks laenulepingutest nr 05-240140-EL ja nr 06-145108-

EV tulenevad kohustused Swedbank AS ees. Samuti ei olnud vaidlust selle üle, et

korteriomandi turuväärtus on 63 000 eurot.

30. Kostja ei vaielnud vastu hageja nõutud ühisvara jagamise viisile, st sellele, et ühisvara

jagamisel jääb korteriomand hagejale, kelle kanda jäävad ka eelnimetatud laenulepingutest

tulenevad kohustused. Vaidlus oli maakohtus üksnes selle üle, kas ühiseks kohustuseks on

ka laenulepingust nr 07-172891-EG (krediitkaart) tulenevad kohustused ja kui suure

hüvitise peab hageja kostjale enamsaadud ühisvara eest maksma.

31. Abikaasade ühisvara jagatakse PKS § 37 lg 3 järgi kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt

võrdsetes osades (AÕS § 77). PKS § 38 järgi saab ühisvaral lasuvaid kohustusi jagada

abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Samal moel kohaldatakse seaduses kohustuste

ülemineku kohta sätestatut. Kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide

kaalumisega on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda

üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire või oluliselt rikkunud

menetlusõiguse norme (vt nt Riigikohtu lahendeid nr 2-15-9117, p 11; nr 2-17-9749, p 13).

Ringkonnakohtu hinnangul ületas maakohus käesolevat asja lahendades diskretsiooni piire

ja rikkus oluliselt menetlusõiguse norme.

32. TsMS § 4 lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme. Sama seaduse § 5

lg-te 1 ja 2 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Ühisvara jagamisel

saab kohus lähtuda üksnes hagiavalduses (või vastuhagiavalduses) nõutud jagamise

viisidest. Juhul, kui ükski poolte pakutud viisidest kohtu arvates jagamiseks ei sobi ja

kõikidele sobivatele viisidele ei ole tuginetud, peab kohus pooltele taotletud viiside

sobimatust enne selgitama ja andma võimaluse tugineda lisaks ka muudele viisidele

(vt Riigikohtu lahendeid nr 2-15-9117, p 13; nr 3-2-1-14-17, p 21). Maakohus eeltoodut ei

järginud.

33. Kuna käesolevas asjas ei olnud vaidlust ühisomandi lõpetamise viisi üle, jättis maakohus

ringkonnakohtu hinnangul hagi ebaõigesti rahuldamata põhjendusega, et hageja soovitud

viisil ühisvara jagamisega kaldutakse kõrvale vara võrdsetes osades jagamise põhimõttest.

Kostja sellist väidet ei esitanud ja hageja on oma hüvitise arvestustes lähtunud poolte osade

võrdsusest. Samuti ei tuginenud kostja sellele, et laenude jagamisega hageja soovitud viisil

jääb talle risk, et temalt võidakse tulevikus nõuda laenulepingutest tulenevate kohustuste

täitmist, millele maakohus oma otsuse põhiliselt rajas. Teise hagi rahuldamata jätmise

põhjusena tõi maakohus välja selle, et ühisvara jagamisel ei saa makstav hüvitis olla

suurem, kui hageja on valmis oma ettepaneku kohaselt maksma. Samas puuduvad

kohtuotsuses põhjendused selle kohta, et antud juhul peaks hageja maksma kostjale hüvitist

rohkem, kui tema poolt pakutud 10 000 eurot (tlk 120).

34. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kuna TsMS § 230 lg 3 annab kohtule

õiguse koguda abieluasjas tõendeid omal algatusel, on kohtul ka õigus võtta arvesse

asjaolusid, mida pooled ei ole esitanud. Maakohus ületas käesolevat asja lahendades

diskretsiooni piire ja rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kui jättis hagi rahuldamata

selliste asjaolude alusel, millistele kostja menetluses ei tuginenud, st kohus hakkas esitama

kostja eest vastuväiteid ja lahendas asja nendele tuginedes.

35. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole käesoleva asja lahendamisel täitnud

eelmenetluse ülesandeid ja selgitamiskohustust, ei ole loonud asja lahendamiseks vajalikku

6

konkreetsust ja selgust ning on jätnud kohtuotsuse olulises osas põhjendamata, mis viis

ebaõige lahendi tegemiseni.

36. TsMS § 436 lg-t 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Selleks, et

kohtuotsus nimetatud nõuetele vastaks, tuleb kohtul enne asjas otsuse langetamist selgitada

välja poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid,

mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks, st täitma TsMS

§-s 392 sätestatud eelmenetluse ülesanded. Otsuse saab kohus langetada TsMS § 435 lg 1

järgi pärast seda, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lahendi tegemiseks valmis. Asi

on otsuse tegemiseks valmis siis, kui kohus saab TsMS § 438 lg 1 kohaselt hinnata asjas

kogutud tõendeid ning otsustada, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb

kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

37. Samuti rikkus maakohus TsMS § 351, mille kohaselt arutab kohus menetlusosalistega

vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust

küljest ning võimaldab pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja

täielikult oma seisukoha. TsMS § 436 lg 4 esimese lause kohaselt ei või kohus otsust tehes

tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Sellised rikkumised kujutavad endast

õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumist, mis on TsMS § 669 lg 1 p 1 järgi

menetlusõiguse normi oluline rikkumine (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-99-14, p 23).

Samuti ei vasta kohtuotsuse põhjendav osa TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule.

38. Maakohus hakkas selgitamiskohustust mingil viisil täitma alles viimasel, s.o 10.01.2020

kohtuistungil, kus kohus selgitas muu hulgas ebaõigesti, et laenukohustusi saab jagada

üksnes kokkuleppel pangaga, samuti seda, et kohus on seotud hageja poolt välja toodud

hüvitise summaga, mida kohtul ei ole õigust suurendada või vähendada jne (tlk 119

pöördel). Nagu juba eelnevalt märgitud, saab PKS § 38 järgi ühisvaral lasuvaid kohustusi

jagada abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Maakohtu vastupidine seisukoht ei ole õige.

39. Maakohus jättis otsuse tegemisel muu hulgas hinnangu andmata hageja poolt välja toodud

asjaoludele, et lepingujärgseteks laenusaajateks on hageja ja tema isa ning kohustuste

täitmiseks on seatud hüpoteek kahele korteriomandile, millega on panga nõuded täielikult

tagatud. Tulenevalt maakohtu hilinenud selgitustest soovis hageja, et kohus annaks talle

tähtaja uue tõendi esitamiseks (panga tõend selle kohta, et kostja ei vastuta laenulepingutest

tulenevate kohustuste täitmise eest). Maakohus jättis selle taotluse rahuldamata. Hageja

vastuväite kohtu tegevusele jättis kohus lahendamata, millega rikkus samuti menetlusõiguse

normi (tlk 121).

40. Kuna maakohus ei ole asjas sisulist otsust teinud ja käesolevas otsuses märgitud maakohtu

minetused ei ole antud juhul ringkonnakohtu poolt kõrvaldatavad, tuleb asi saata uueks

läbivaatamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumist. Maakohtul tuleb asja uuel

lahendamisel esmalt kindlaks teha jagatava ühisvara koosseisu. Vaidluse all on

laenulepingust nr 07-172891-EG (krediitkaart) tulenevad kohustused ja kohtul tuleb anda

hinnang muu hulgas sellele, kas selle lepingu alusel pangast saadud raha on kasutatud

perekonna huvides, nagu hageja väidab. Kui jagatava ühisvara koosseis on kindlaks tehtud,

saab kohus seejärel teha kindlaks hageja poolt kostjale makstava hüvitise suuruse ja välja

selgitada, kas hageja on suuteline vastava summa tasuma. Kui hageja sellega nõus ei ole ja

hageja taotletud viisil ühisvara jagamine ei ole sel põhjusel võimalik, tuleb maakohtul

pooltele selgitada taotletud viisi sobimatust ja anda samas menetluses võimalus tugineda

muudele viisidele.

41. Ringkonnakohtule koos apellatsioonkaebusega esitatud Swedbank AS 20.02.2020 tõendi

asja juurde võtmise otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.

7

42. TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt jääb menetluskulude jaotus esimese astme kohtu

otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin, Helina Luksepp, Ande Tänav