2-17-8686/60 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-17-8686

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2020, Tallinn

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Helina Luksepp, Ande Tänav

Kohtuasi

Tireman OÜ hagi XX vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08. mai 2020 otsus

Kaebuste esitajad ja kaebuste

liigid

XX ja Tireman OÜ apellatsioonkaebused

Apellatsioonkaebuste hinnad

XX kaebus 5437,61 eurot

Tireman OÜ kaebus 10 875,23 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

apellatsioonimenetluses

Hageja: Tireman OÜ (registrikood 11370964), lepinguline

esindaja advokaat Kadri Härginen

Kostja: XX (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja

Annika Murulaid

Kohtuistungi toimumise aeg

01.12.2020

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 08. mai 2020 otsus osas, milles kohus mõistis XXlt

Tireman OÜ kasuks välja kahjuhüvitise suuremas summas kui 1736,37 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivise 02.06.2017 seisuga suuremas summas kui 46,43

eurot. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi selles osas rahuldamata. Muus

osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2. Jätta Tireman OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Rahuldada XX apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

4.1. Jätta läbi vaatamata XX taotlus aegumise kohaldamiseks.

4.2. Rahuldada hagi osaliselt.

4.3. Välja mõista XXlt kahju hüvitamiseks 1736,37 eurot, 02.06.2017 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 46,43 eurot ja viivis põhivõlalt 1736,37 eurolt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.06.2017

kuni põhivõla tasumiseni.

4.4. Jätta rahuldamata Tireman OÜ hagi XX vastu põhivõla 13 003,18 euro ja

sissenõutavaks muutunud viivise 347,70 euro väljamõistmiseks.

5. Jätta kõik maakohtus ja ringkonnakohtus XX apellatsioonkaebuse menetlemisega

kantud kulud 88% ulatuses Tireman OÜ ja 12% ulatuses XX kanda.

6. Tireman OÜ apellatsioonkaebuse menetlemisega kantud kulud jätta Tireman OÜ

kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tireman OÜ esitas 02.06.2017 Harju Maakohtule hagi XX vastu kahju 14 739,55 euro

hüvitamiseks ning sissenõutavaks muutunud viivise 394,13 euro ja edasiulatuva viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni nõude kohase täitmiseni.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 09.07.2007 töölepingu, mille alusel asus kostja

hageja juures tööle MK juhataja ametikohal. Pooled allkirjastasid ametijuhendi ja

individuaalse materiaalse vastutuse lepingu. Kostja kohustuseks oli ametijuhendi järgi mh

kontrollida arvepidamist (p 5.9), organiseerida kauba, materjalide, raha ja äriühingu

materiaalsete väärtuste liikumist ja säilimist (p 5.12) ning võtta vastu kassaraha, kontrollida

seda ja valmistada rahad ette inkassatsiooniks (p 5.18).

3. 31.01.2017 viis hageja MK kassas läbi inventuuri. Hageja raamatupidamise andmete

kohaselt pidi 31.01.2017 seisuga olema kassas 16 216,70 eurot. Inventuuri tulemusel

selgus, et kassas oli 1477,15 eurot. Seega oli puudujääk 14 739,55 eurot. Pooled lõpetasid

töölepingu 02.02.2017 kokkuleppel.

4. Kostja on kassas olnud raha omastanud. Isegi kui ta ei omastanud sularaha (millega hageja

ei nõustu), rikkus ta tahtlikult kohustust teha igapäevaselt kassat, kontrollida kassaraha ja

arvepidamist, viia kaupluse kassast sularaha panka, kontrollida kassa õigsust

pearaamatupidajaga ning teha iga kuu kohta vastav aruanne.

5. Puudujääk tekkis alates 2016.a kevad-suvest, kuid hiljemalt 2016.a juunist. Kahju suurus

on 14 739,55 eurot, s.o sularahakassast puuduva raha ulatuses. Kostja selgitused

programmiveast tingitud puudujäägi kohta ei ole eluliselt usutavad. Teises keskuses

esinenud probleemid programmis ei tõenda sama probleemi olemasolu MKs. 31.07.2017

inventuur viidi läbi kostja juuresolekul. Sularaha esitas ta inventuuriks ise. Pärast

inventuuri tegemist palus hageja kostjal esitada seletuskirja. Kostja selgitas seletuskirjas

puudujäägi tekkimist sellega, et see tekkis pika aja jooksul, sh hooajal, mil ta ei saanud

igapäevaselt kassat teha ja tagantjärele ei olnud võimalik selgust saada.

6. Hagejale tekkinud kahju ja kostja rikkumise vahel esineb põhjuslik seos. Hagejale ei oleks

kahju tekkinud, kui kostja ei oleks sularaha omastanud või oleks taganud selle säilimise.

Isegi kui kostja sularaha ei omastanud, ei oleks kahju tekkinud, kui kostja oleks oma

kohustusi täitnud, st pidanud igapäevaselt kassaaruandlust, kontrollinud arvepidamist,

kontrollinud kassarahasid, viinud sularaha regulaarselt panka, kontrollinud kassa õigsust,

teavitanud õigeaegselt kassa puudujääkidest ning rakendanud abinõusid kahju vältimiseks.

Eelnimetatud kohustuste järgimise eesmärgiks on see, et kõik toimunud tehingud oleks

jälgitavad ja et sularaha ei läheks kaotsi. Igapäevase kassaaruandluse pidamine ja selle

õigsuse kontrollimine pearaamatupidajaga oleks aidanud avastada esimesi puudujääke

varem, tuvastada selle põhjused ja neid tulevikus ära hoida.

7. Kostja on rikkumises süüdi. Kostja on tegutsenud tahtlusega, sest omastas kassast sularaha.

Sularaha omastamisele viitab see, et kostja varjas sihilikult hageja eest puudujäägi

olemasolu. Kostjal oli võimalik korduvalt kassa puudujääki tunnistada, sest

pearaamatupidaja saatis kostjale kassatabeleid ja juhtis tähelepanu erinevustele tabelites.

Kostja rikkus ka kohustust rakendada abinõusid võimaliku kahju vältimiseks. Need

kohustused olid kirjas kostja töölepingu lisades ja kostja teadis nende olemasolust. Juhul

kui kostja ei rikkunud oma kohustusi tahtlikult (millega hageja ei nõustu), rikkus kostja

oma kohustusi vähemalt raske hooletuse tõttu.

Kostja vastuväited

8. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

9. Individuaalse materiaalse vastutuse leping ei ole kehtiv ja see tuleb jätta tähelepanuta.

Leping ei vasta töölepingu seaduse (TLS) § 75 lg 1 tingimustele, kuna tööandja vara, mille

säilimise eest töötaja peaks vastutama, ei ole ruumiliselt ega esemeliselt piiritletud. Kostja

ei olnud ainus isik, kellel oli kassale ligipääs. Lepingus ei ole kokku lepitud varalise

vastutuse ülempiiri ja töötajale ette nähtud hüvitist.

10. Hageja ei ole tõendanud kahju olemasolu. Raamatupidamislik kassavara ei ole veel

kassaraha puudujääk. Kostja on juhtinud hageja tähelepanu korduvalt sellele, et kassas

esineb arvestuslik puudujääk, kuid see on ilmselt programmi viga. Kassasse laekunud raha

puudumise kohta kostjal andmed puuduvad. Hageja lao- ja kassarvestus toimuvad

programmipõhiselt. Programmis Erply sisestatakse saabunud kaup arvete alusel. Müügi

korral sisestatakse müügiarve andmed. Programm peab arvestama müüdud kauba laost

maha ja võtma arvele müügist laekunud raha (sõltuvalt makse viisist, kas panga kaudu

tasumisena või kassasse). Kui kaupade ostuarvete või müügiarvete sisestamisel tehakse

viga, siis kajastub see konto seisus.

11. Vead võisid tuleneda näiteks sellest, et ostu või müügitehinguid on valesti sisestatud. Kui

tehing oli valesti sisestatud, siis kostja programmisiseselt seda ise parandada ei saanud. See

õigus oli raamatupidajal. Ka oli kasutatav programm vigane, mis erinevatel asjaoludel

genereeris ise meelevaldselt tehinguid. Näiteks kui kostja tegi kliendiga tehingu, printis ta

tehingu dokumendi enda jaoks välja. Kui klient soovis enda jaoks samuti arvet, siis sama

arve teistkordsel printimisel genereeris programm sellest uue tehingu. Need vead tulid välja

alles hiljem, kui raamatupidaja tegi selle kohta päringu. Selle toimingu tegemisel kostjal

endal programmisiseste toimingute kohta ülevaade puudus. Programmipõhiselt tehtud vigu

tuli välja sageli. Topelt tehingud said kajastuda kassa puudujäägina.

12. Kosja ei saa enam enda ja hageja vahel peetud kirjavahetust esitada. Probleeme

programmiga tõendab hageja teise töötaja (Pärnu keskuse juhataja) A.N ja hageja

raamatupidaja Skype vestluse väljatrükis sisalduv. Kostja töötamise ajal ei ole kordagi

kassa inventuuri läbi viidud. Hageja esitatud programmipõhine inventuuriakt ei ole

usaldusväärne tõend kahju tõendamiseks. Kassas olema pidanud rahasumma

kindlakstegemiseks ei piisa raamatupidamisprogrammi väljatrükist kassa jäägi kohta.

Selleks tuleb viia läbi täisaudit, mille käigus kõrvutatakse ja kontrollitakse kassa seisu

tekkimise aluseks olevaid algdokumente kõigi müügidokumentide, kassa- ja

pangadokumentidega.

13. Hageja ei ole tõendanud, millal kassa väidetav puudujääk, s.o kahju tekkis. Enne Erply

programmi kasutas hageja programmi Hansa. Kostjale teadaolevalt oli Hansa programmi

kasutuse lõpetamisel kassa ja laoarvestus õige ning puudujääke ei esinenud. Programmiline

kassa puudujääk tekkis kohe Hansa programmist andmete ülekandmisel Erply programmi.

Hageja ei ole tõendanud ka põhjuslikku seost ja kostja süülist käitumist.

14. Lähtudes hageja raamatupidaja 08.06.2016 e-kirjast ei saanud kassa puudujääk tekkida

2016.a kevad-suvel, vaid oluliselt enne seda. Arvestades, et perioodil 01.01.2017-

31.01.2017 oli sularaha laekumisi 1585,78 eurot, ei saanud igakuine sularaha laekumine

ületada 1500 eurot. Seega ei saanud kahju ulatuses käive tekkida nii lühikese ajaga, kui

hageja väidab. Kui raamatupidaja kontrollis igapäevaselt kassaarvestust ja ühitas

raamatupidamisprogrammiga, pidi kassa vahe või puudujääk olema tööandjale tema

raamatupidamise kaudu kohe nähtav. Kostja koostas programmile täiendavalt Exceli

tabelit kassa laekumiste ja kulude kohta, mille eesmärk oli võimalike sularahakulude

kajastamine.

Menetluse edasine käik

15. Harju Maakohus tegi 06.04.2018 vaheotsuse lõppotsusena, jättes hagi aegumise tõttu

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

16. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 10.10.2018 otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja

tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.

Kostja täiendavad seisukohad asja uuel menetlemisel maakohtus

17. Kui kohus peaks tuvastama kostja kohustuste rikkumise, tuleb vastutuse ulatuse

kindlaksmääramisel arvestada järgmiste asjaoludega: töötajale ei ole antud töö tegemise

korra osas juhiseid (kehtestamata on kassaarvestuse kord); tööandja ei ole teinud kostja

töölepingu kehtivuse ajal kordagi kassa inventuuri; tööandja ei pööranud mingit tähelepanu

ebamõistlikult suure kassa jäägi kujunemise põhjustele; tööandja oli pikemat aega teadlik

programmi puudustest ja ebausaldusväärsusest; hageja on rikkunud materiaalse vastutuse

lepingu p 5.2, jättes enne töötaja vastutusele võtmist läbi viimata dokumendirevisjoni;

tööandja on jätnud täitmata juhiste andmise ja kontrollikohustuse. Seega töötaja vastutus

võimaliku puudujäägi eest tuleb määrata mitte suuremas summas kui töötaja keskmine

kuupalk netosummas, s.o 973,70 eurot.

18. Kostja taotles viivise vähendamist. Hageja netovara suurus on 2018.a majandusaasta

aruande järgi 300 000 eurot. Kostja ainus sissetulek on tema töötasu 900 eurot. Kostja

abikaasa on lapsehoolduspuhkusel ja tal puudub töötasu. Peres kasvab (02.10.2019

seisuga) kahekuune laps. Kostjal on kinnisvara, kuid korteriomand on koormatud

hüpoteegiga ja teine kinnistu on väheväärtuslik. Märkimisväärne muu vara kostjal puudub.

Hageja ei teinud põhimõtteliselt midagi kahju ärahoidmiseks.

19. Kostja jäi aegumise kohaldamise taotluse juurde. Kassaarvestusest nähtuvalt oli juba

01.01.2015 kassa jääk üle 11 000 euro. Seega sai väidetav kassa puudjääk tekkida oluliselt

enne seda. Lähtuda tuleb mitte hetkest, mil tööandja sai teada kahju tekkimisest, vaid ajast,

mil ta pidi sellest teada saama.

Hageja täiendavad seisukohad asja uuel menetlemisel maakohtus

20. Kostjal oli oma töökohustuste täitmiseks, sealhulgas raamatupidamisprogrammi Erply

kasutamiseks vajalik väljaõpe ja koolitus.

21. Puudub alus kahjuhüvitise vähendamiseks kostja toodud põhjustel. Hageja kohustas

programmi vahetumisel kõiki keskuse juhte pidama Exceli tabelit lisaks kassamooduliga

programmile. Hageja oli loonud seega arveldamiseks, sh kassaraha säilimise tagamiseks

kindla korra. Hageja reageeris adekvaatselt programmi Erply juurutamisega seotud IT-

tehnilistele vajakajäämistele ja nõudis topeltmeetmete rakendamist, mida täiendasid

raamatupidaja pistelised kontrollid. Kostjale olid antud vigade vältimiseks juhised ja

hageja töökorralduslikud meetodid olid loodud selliseid vigu vältima. Kahju vähendamine

on hageja suhtes ebaõiglane, kuna hageja on olnud hoolas ja tekitanud puudujääkide

vältimiseks paralleelsed kontrollsüsteemid. Kostja töötasu suuruse määramisel oli

arvestatud sellega, et ta kannab vastutust varaliste vahendite eest. Kostja tunnistas

selgituskirjas, et puudujäägi võimalik tekkepõhjus oli temapoolne hooletus. Samuti on

kostja varaline seis parem, kui ta on välja toonud.

22. Kostja ei saa esitada uuesti aegumise vastuväidet, kuna ta on aegumisele juba tuginenud ja

kohus on jõustunud lahendiga tuvastanud, et hageja nõue ei ole aegunud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

23. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise

suurusega 4913,18 eurot, 02.06.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 131,38

eurot ja alates 03.06.2017 seaduses sätestatud määras viivise kuni nõude kohase täitmiseni.

Hageja kahjuhüvitise nõue jäi rahuldamata 9826,37 euro ja viivise 262,75 euro ulatuses.

Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Kostja aegumise kohaldamise taotluse jättis

kohus läbi vaatamata.

24. Vaidlus puudub selles, et pooled sõlmisid 09.07.2007 töölepingu, mille alusel kostja töötas

hageja juures MK juhataja ametikohal. Tööleping lõpetati 02.02.2017 poolte kokkuleppel

TLS § 79 alusel.

25. Kostja rikkus kohustusi, mis tulenevad ametijuhendi p-dest 5.9 (kohustus kontrollida

arvepidamist), 5.12 (kohustus organiseerida kauba, materjalide, raha ja firma materiaalsete

väärtuste liikumist ja säilimist), 5.14 (kohustus informeerida tööandjat kõiki teda

huvitavatest MK tööd ning tegevust puudutavatest küsimustest), 5.18 (kohustus võtta vastu

kassaraha ja kontrollida seda, valmistada rahad ette inkassatsiooniks ning väljastada raha

kassa töö alguseks), 5.32 ja 5.33 (kohustus anda regulaarselt aru MK tegevusest ja hoiduda

tegudest, mis kahjustaksid tööandja huve). Kostja on jätnud nende punktide rikkumisega

täitmata kohustuse korraldada ja kontrollida MK kassat, sh vastutada selle eest, et kassa

oleks õige ja sularaha ei läheks kaduma. Kostja on jätnud nende kohustustega rikkumisega

täitmata ka TLS 15 lg 2 p-st 1 tuleneva kohustuse teha kokkulepitud tööd ja täita töö

iseloomust tulenevaid kohustusi.

26. Nõustuda ei saa kostjaga selles, et tema poolt kassaarvestuse pidamise eesmärk ei olnud

mitte kassaarvestus kui selline, vaid üksnes kassast tehtud sularahakulude äranäitamine.

Tõenditest ei nähtu asjaolud, mis viitaks selle väite paikapidavusele. Kui tööandjal puudus

konkreetne kassaarvestuse pidamise ja raha käitlemise kord, siis ei vabaneks kostja

vastutusest kassaarvestuse pidamata jätmise korral.

27. Ametijuhendist tulenevate kohustuste mõtteks oli tagada kassaarvestuse korrektsus ja

tegeliku kassaseisu vastavus arvestusliku seisuga, samuti probleemide tekkimise korral

nendele tööandja tähelepanu juhtimine ja ise võimalike lahenduste otsimine. Kuna kostja

vastutas ametijuhendi p-de 7.3 ja 7.4 järgi ka materiaalsete tehingute täpsuse eest ning

sularaha ja aktsiaseltsi materiaalsete väärtuste säilimise eest, siis ei saa lugeda, et kostja

kohustused on hoolsalt ja nõuetekohaselt täidetud, kui pikema aja vältel ei vastanud

raamatupidamislik kassajääk tegelikule jäägile, kuid kostja tööandja tähelepanu sellele ei

juhtinud ega püüdnud leida ka omapoolselt lahendust arvestuste kooskõlla viimisele. Seda

olenemata asjaolust, kas viga (summade erinevus) oli tegelik või arvestuslik. Kui kostjat

takistas kohustuste nõuetekohasel täitmisel konkreetse korra puudumine, siis oleks olnud

tema kohustus sellisele puudusele ka viidata.

28. Kostja seletuskirjast nähtub, et ta on tunnistanud enda hooletust kassaarvestuse

läbiviimisel, põhjendades seda asjaoluga, et hooajal ei saadud igapäevaselt kassat teha ja

pärast ei olnud võimalik enam tuvastada summade vahe põhjuseid. Samuti on kostja

tunnistanud hageja raamatupidajale, et tal peaks olema kassas oluliselt rohkem raha, kui ta

panka viis. See viitab asjaolule, et kostja oli teadlik sellest, et tema enda arvestus ja

raamatupidamise arvestus ei klappinud, kuid kostja ei astunud samme selleks, et teavitada

tööandjat kassaarvestuse ebaõigsusest ega ka selleks, et tuvastada ebakõlade põhjus ja viia

keskuse kassa arvestus kooskõlla raamatupidamisarvestusega.

29. Samuti nähtub kostja ja hageja raamatupidaja kirjavahetusest, et raamatupidaja on juhtinud

kostja tähelepanu sellele, et raamatupidaja ja kostja kassatabelid on väga erinevad, kuid

kostja ei ole taaskord teavitanud hagejat sularahakassa tegelikust seisust ega astunud

samme selleks, et teavitada tööandjat kassaarvestuse ebaõigsusest, tuvastada ebakõlade

põhjus ning viia keskuse kassa arvestus kooskõlla raamatupidamisarvestusega.

30. Hageja ei ole välja toonud ja kohus ei ole tuvastanud, mil moel on kostja rikkunud hageja

viidatud kohustust välistada võõraste juurdepääs lao- ja kõrvalruumidele (ametijuhendi

p 5.29) ja seega ei ole alust tuvastada selle kohustuse rikkumist.

31. Kehtetust individuaalse materiaalse vastutuse lepingust ei saa kostjale kohustusi tuleneda.

Kostja kohustuste hindamisel tuleb arvestada üksnes neid kohustusi, mis tulenevad

töölepingust ja ametijuhendist. Kuna kehtetust lepingust ei saa tuleneda kohustusi ka

tööandjale, jääb tähelepanuta kostja väide, mille kohaselt on hageja rikkunud lepingu

p-st 5.2 tulenevat kohustust.

32. Kostja on hageja raamatupidaja ja Pärnu keskuse juhataja vahelise kirjavahetuse ning

tunnistaja O.T ütlustega on tüendatud, et kasutusel olnud programmi Erply töötamisel

tekkisid sageli vead, mis seisnesid mitmekordsete või vales summas arvete tekkimises ja

selle tulemusena ei pruukinud kassajääk vastata tegelikkusele. Kuigi hageja on viidanud

IT-probleemidele programmi käivitusfaasis, nähtub kirjavahetusest, et vigu on esinenud ka

hiljem. Samas oli oma tööülesandeid hoolsalt täitva keskuse juhataja kohustus jälgida, et

vead (võimalikud topelt genereeritud arved jms) saavad hiljem kõrvaldatud ja

tööprogrammi andmed vastavad tegelikkusele, sh ka kassajääk vastab kassajäägile

programmis. Tõenditest ei nähtu, et kostja oleks sellisele probleemile, s.o kassajäägi

erinevusele viidanud, püüdnud leida vea põhjust ja selle kõrvaldada.

33. Hageja raamatupidaja 08.06.2016 ja 24.11.2016 e-kirjadest ning 05.08.2015, 11.12.2015-

17.12.2015 vestustest nähtub, et raamatupidaja on viidanud liiga suurele kassajäägile ja

võimalusele, et arvestuslik kassajääk ei klapi kassas tegelikult oleva sularaha summaga ja

see summa pidi kassas olema suurem. Samuti on raamatupidaja selgitanud, et 2015.a

algsaldo on vale. Kostja ei selgitanud välja kassatabelite erinevuse põhjuseid.

34. Kostja väide, et kassa jäägi erinevuse põhjuseks oli programmi Erply viga, on vastuolus

tema 31.01.2017 seletuskirjas märgituga, mistõttu see väide ei ole usaldusväärne. Kostja

väited arvestusliku erinevuse kohta oleksid oluliselt usutavamad juhul, kui kostja oleks

varasemalt pööranud sellele hageja tähelepanu ja püüdnud vastuolusid lahendada.

Probleemi eiramine, mis päädis 31.01.2017 inventuuri aktist ja kostja seletuskirjast

nähtuvaga ning sellele järgneva töösuhte lõppemisega, ei viita sellele, et probleem oli

üksnes arvestuslik.

35. Tõendatud ei ole kostja väide, mille kohaselt klappis kostjal jooksva kassaarvestuse osas

Exceli tabelis kassa läbimüük ja kassajääk ning kostjale teadaolevate ja nähtavate

kassaandmete kohaselt puudujääki ei olnud. Kostja ja hageja raamatupidaja vahelisest

kirjavahetusest nähtub selgelt, et raamatupidaja on esitanud kostjale dokumendid kassa

jäägi kohta. Seega oli kostjal võimalus kontrollida endal olemasolevaid andmeid

raamatupidamise andmetega ja tuvastada puudujäägi (arvestusliku või mitte) olemasolu.

Igal juhul ei saa sellise kirjavahetuse pinnalt teha järeldust, et kostjal puudus teave

puudujäägi kohta.

36. Tõendid ei kinnita kostja väidet, et kahju ei saanud tekkida hageja viidatud ajal, vaid

pikema perioodi jooksul. Arvestades hageja ühte põhitegevusala, s.o rehvide müük ja

vahetus, on eluliselt usutav, et käive sõltus suurel määral rehvivahetuse hooajast (kevad,

sügis). Seega sai kahju tekkida ka aastast lühema perioodi kestel, tõendite järgi tõenäoliselt

siiski pikema aja jooksul.

37. Eluliselt ei ole usutav, et topelt genereeritud arveid tasuti üksnes sularahas. Eluliselt on

usutav, et kui topelt genereeritud arvel oli tegemist laokaubaga, pidanuks see inventuuri

järgi tekitama vea lao arvestusliku ja tegeliku seisu vahel. Selliseid asjaolusid aga välja

toodud ei ole.

38. Kostja ei ole tõendanud, et sularahakassa tegeliku ja arvestusliku jäägi vahe näol oli

tegemist üksnes arvestusliku puudujäägiga. Tegemist ei olnud programmi veaga, vaid

hagejal tegelikult tekkinud kahjuga, mis on tõendatud dokumentaalsete tõenditega. Vaidlus

puudub selles, et vahe raamatupidamisest nähtuva kassajäägi ja tegeliku kassajäägi vahel

oli 14 739,55 eurot. Seega on tõendatud hageja kahju selles summas. Puudujääk tuvastati

31.01.2017 toimunud sularahakassa inventuuriga. Seda kuupäeva saab lugeda ka ajaks, mil

hageja sai talle tekkinud kahjust teada.

39. Nõustuda ei saa kostja käsitlusega, mille kohaselt ei piisa kassas olema pidanud rahasumma

kindlakstegemiseks raamatupidamisprogrammi väljatrükist kassa jäägi kohta ning selleks

tuleb viia läbi täisaudit. Eeldusel, et raamatupidamine on nõuetekohaselt korraldatud, on

raamatupidamise dokumendid usaldusväärsed tõendid. Hageja nõude tõendamiseks piisab

tema esitatud tõenditest ja vastuväiteid pidi tõendama kostja (nt ekspertiisi taotlemisega).

40. Asjakohased ei ole kostja väited, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud, milline oli kassa

seis siis, kui see kostjale üle anti või et kassa üleandmine on üldse toimunud. Ilma kassa

üleandmiseta poleks kostja saanud keskuse juhi ülesandeid täiel määral alates aastast 2007

täita. Pooled on kinnitanud, et aastal 2013 ühelt programmilt teisele üle minemisel

puudujäägid puudusid.

41. Asjakohatu on ka kostja tuginemine sellele, et ta ei osalenud kassa inventuuri läbiviimisel.

Inventuuri akti allkirjastas ka kostja. Inventuuri aktist ei saa teha järeldust, et ta inventuuri

läbiviimisel ei osalenud ja tal puudus võimalus jälgida, et arvestatud saab kogu kassas olev

raha. Kostja ei ole väitnud, et sularahakassas oli tegelikult suurem summa raha, kui

inventuuri aktis märgitud.

42. Kostja tahtlus kahju tekkimisel ei ole tõendatud. Samuti ei ole tõendatud, et sularaha

puudujäägi on tekitanud kostja raha omastamisega. See, kuidas ja kuhu on raha kassast

kadunud, ei ole menetluse käigus tuvastamist leidnud. Hageja raamatupidaja ja kostja

vahelise kirjavahetuse põhjal ei saa teha järeldust, et kostja on sihilikult varjanud

puudujäägi olemasolu. Kostja on kirjavahetuses möönnud, et raamatupidamisarvestus ei

vasta tegelikule olukorrale kassas. Küll aga on kostja jätnud hageja teavitamata probleemi

põhjustest ja need põhjused tuvastamata. Kostja oli kassarvestuse eest vastutav isik.

43. Hageja on tõendanud kostjale saadetud e-kirjadega, et kostja on saanud väljaõppe

programmi Erply kasutamiseks enne selle kasutuselevõttu, samuti seda, et ta on kostjale

pakkunud tuge programmi kasutamisel. Samuti on hageja andnud kostjale juhiseid

kassarvestuse teostamiseks ja kontrolliks. Kostja on töötanud keskuse juhatajana alates

09.07.2007, mistõttu ta ei saa ka tugineda piisava kogemuse puudumisele. Talle pidi olema

üheselt selge, et just tema vastutab selle eest, et kassaarvestus vastab tegelikkusele. Seetõttu

on kostja tegutsenud kohtu hinnangul raske hooletusega VÕS § 104 lg-te 1 ja 4 järgi.

44. Kostja süüd ei vähenda see, et kassa arvestuse pidamise ja raha käitlemise kord puudus,

mis on tõendatud. Kui kostjal puudus arusaam sellest, kuidas tuleb korraldada kassa

arvestust moel, et sellest nähtuks õiged andmed, siis oleks ta pidanud pöörduma tööandja

poole ja juhtima sellisele puudusele tähelepanu.

45. Kostja on rikkunud hageja viidatud kohustusi. Rikutud kohustuste eesmärgiks oli hagejale

tekkinud kahju ärahoidmine. Seega ei esine alust kahju hüvitamata jätmiseks VÕS § 127

lg 2 järgi. Kuna kahju tekitati raske hooletuse tõttu, puudub vajadus tuvastada, kas kostja

nägi rikkumise võimaliku tagajärjena seda ette.

46. Rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Kui kostja oleks täitnud oma tööülesandeid

nõuetekohaselt, s.o. kontrollinud igal õhtul kassa jääki ning teavitanud raamatupidajat ja

tööandjat kohe, kui tuvastas, et kassa jääk ei vasta raamatupidamise andmetele, oleks olnud

võimalik tuvastada puudujäägi tekkepõhjus ja hoida ära edasine kahju tekkimine. Kahju

tekkimise

põhjustas

kostja

poolt

pikema

ajaperioodi

jooksul

tööülesannete

mittenõuetekohane täitmine.

47. Kostja taotlus aegumise kohaldamiseks tuleb jätta läbi vaatamata, sest Tallinna

Ringkonnakohus on 10.10.2018 otsuse p-s 17 kinnitanud mittenõustumist maakohtu

järeldusega, mille kohaselt pidi hageja mõistlikult võttes saama kostja poolt väidetavalt

tekitatud kahjust teada vähemalt 2015.a alguses. Seega on ringkonnakohus asja

läbivaatamisel lähtunud selgelt sellest, et hageja ei pidanud puudujäägist saama teada enne

31.01.2017 ja teistsuguse järelduse tegemiseks puudub alus. Seega on ringkonnaohus

hageja aegumise kohaldamise taotluse juba läbi vaadanud ning sama taotlust ei ole

põhjendatud uuesti läbi vaadata.

48. Kostja ei pea vastutama kogu tekkinud kahju ulatuses. Kostja taotles väljamõistetava kahju

suuruse vähendamist. Hageja ei ole välja toonud, et kassa inventuure on tehtud enne

31.01.2017, mil puudujääk tuvastati. Ka tunnistaja O.T ütluste kohaselt tehti inventuuri

heal juhul kord aastas, kuid müüjate enda initsiatiivil ja tööandja osaluseta, s.o keegi

tööandja poolt kassa tegelikku seisu kontrollimas ei käinud.

49. Hageja ülesanne oli tagada vajalike kontrollmehhanismide olemasolu ja neid ka kasutada

(teostada regulaarselt kassa inventuuri), selle asemel, et eeldada, et kõik toimib ka ilma

vajalikke kontrolle läbi viimata. Hageja on tööandjana jätnud suures osas täitmata TLS § 1

lg-st 1 ja § 28 lg 2 p-st 1 tuleneva kontrollikohustuse ning juhendite ja korralduste andmise

kohustuse.

50. Hageja, jättes mitmete aastate vältel kassa inventuuri läbi viimata, on ise soodustanud antud

olukorra tekkimist. Hagejale oli juba augustis 2015 teada, et keskuses on ebatavaliselt suur

kassajääk, kuid ta jättis sellele põhjuse välja selgitamata. Juhul, kui hageja oleks viinud

kassa inventuure läbi sagedamini, oleks puudujääk tuvastatud oluliselt varem. Sellisel juhul

oleks saanud koheselt tegeleda probleemi põhjusega ja hoida ära edasine kahju tekkimine.

Hageja on seega oma tegevusetusega ka ise suurel määral süüdi kahju tekkimises (VÕS

§ 139 lg 1).

51. Hagejalt võis mõistlikult oodata, et ta asub juba aastal 2015 inventuuriga tuvastama kassa

tabelite mittevastavuse põhjuseid. 2015.a kassaarvestusest nähtub, et 01.01.2015 seisuga

pidi raamatupidamisarvestuse järgi olema kassas vähemalt 11 266,81 eurot. Kuna

mõningane sularaha kassas on ettevõtte tegevuseks (vahetusraha, raha ettevõtte tegevuseks

vajalikke tarvikute, näiteks töökinnaste ostmiseks) vajalik ning raamatupidaja kinnitusel

palus ta keskustel viia sularaha enne aastavahetust panka, on eluliselt usutav, et vähemalt

1/3 ulatuses pidi olema puudujääk (kogunõue 14 739,55 eurot) tekkinud juba 01.01.2015

seisuga. Kui hageja oleks rakendanud koheselt kontrolli, oleks ta saanud ära hoida

ülejäänud 2/3 ulatuses puudujäägi, s.o kahju tekkimise. Kuna kostja tegevusetust ei saa

hinnata suuremaks rikkumiseks kui hageja tegevusetust, on põhjus vähendada

kahjuhüvitist 2/3 ulatuses. Muud alused kahjuhüvitise vähendamiseks puuduvad. Hagi

tuleb rahuldada põhinõude osas 1/3 ulatuses, s.o 4913,18 euro suuruses summas.

52. Kostja ei ole toonud välja asjaolusid, mis annaks piisava aluse viivise vähendamiseks.

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras

põhinõudelt 4913,18 eurolt ajavahemiku 01.02.2017-02.06.2017 eest suurusega 31,38

eurot ja TsMS § 367 alusel põhinõudelt 4913,18 eurolt alates 03.06.2017 kuni põhinõude

kohase täitmiseni.

Hageja apellatsioonkaebus

53. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus jättis hagi osaliselt rahuldamata

ja menetluskulude jaotuse osas ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta

menetluskulud kostja kanda.

54. Maakohus eksis VÕS § 139 lg 2 kohaldamisel ja vähendas kahjuhüvitise suurust ebaõigesti

2/3 võrra. Kohtu järeldus, et hageja jättis kontrollikohustuse suures osas täitmata, on

ebaõige ja vastuoluline.

55. Hageja kasutas kassapidamiseks (müügitehingute dokumenteerimiseks) IT-programmi,

mille juurutamise ajal kohustas hageja kostjat paralleelselt pidama igapäevast

kassaarvestust ka Exceli tabelis. Pistelist kontrolli teostas ka hageja raamatupidaja. Hageja

on loonud mitmetasandilise ja põhjaliku süsteemi, mis seisneb vastava tööülesande

määramises kostjale, koolituses, raamatupidaja järelevalves ja tähelepanujuhtimises ning

topeltarvestuse süsteemi kehtestamises. Isegi kui nõustuda kohtuga, et hageja võinuks veel

tuua sisse ühe täiendava kontrollmeetme, oleks see aluseks kahju vähendamisele äärmisel

juhul 5-10 protsendi, mitte 2/3 võrra. Kahju vältimine oli eelkõige kostja tööülesanne, mille

eest on ta ka sektoris väga arvestatavat tasu saanud. Seega puudus maakohtul alus VÕS

§ 139 lg 2 alusel kahjunõude vähendamiseks 2/3 võrra. Ainult inventuuride

mitteläbiviimine ei tähendada, et hageja ei olnud keskmisest hoolsam.

56. Kohtu arvestused hüvitise suuruse kohta ja järeldused täiendava kahju ärahoidmise

võimaluse kohta on vastuolulised. Kui arvestada, et 01.01.2015 seisuga oli kassajääk

11 266,81 eurot, mis on 2/3 hagiavalduses esitatud kahjuhüvitise suurusest (14 739,55

eurot), siis saanuks hageja ära hoida täiendavalt 1/3 suuruses kahju tekkimise. Seega on

põhjendatud, et kostja vastutab vähemalt 2/3, mitte 1/3 kahju tekkimise ulatuses.

57. Üllatuslikud on kohtu järeldused kahju tekkimise aja kohta, sest tuvastatud ja tõendatud ei

ole see, et puudujääk 11 266,81 euro suuruses summas tekkis juba 2015. aastal. Hageja on

menetluses korduvalt selgitanud, et puudujääk tekkis alates 2016. aasta kevad-suvest, kuid

hiljemalt alates 2016.a juunist. Olukorras, kus ei ole tõendatud, et puudujääk tekkis juba

2015.a, ei ole võimalik ka hagejale ette heita seda, et kohese kontrolli rakendamisega oleks

saanud osa tekkinud kahjust ära hoida. Lisaks ei arvestanud kohus asjaoluga, et töötajal,

kes oli vastutav kahju vältimise eest, oli igal ajal võimalus puudujääkidest või

probleemidest teada anda ja teha ise kassainventuuri või seda nõuda. Seetõttu oleks kohus

pidanud rahuldama hageja nõude täies ulatuses.

58. Arvestades seda, et kohus on tuvastanud kostja raske hooletuse, on ebaõiged kohtu

järeldused, et hageja ei olnud hoolas ega teinud pingutusi kahju vältimiseks. Hageja on

tõendanud,

et

tema

tegi

enda

poolt

kõik

võimaliku

kahju

vältimiseks.

Informatsioonipuuduse olukorras oleks ebaõiglane hagejalt nõuda, et ta oleks pidanud omal

algatusel astuma veel täiendavaid samme.

59. Olukorras, kus kohus on tuvastanud, et rahalised vahendid läksid kaduma töötaja

tööülesannete rikkumise tõttu, on ebaõiglane kahju hüvitist vähendada. Samuti on sellises

olukorras ebaõiglane jätta hageja menetluskulud tema enda kanda.

Kostja apellatsioonkaebus

60. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus hagi rahuldas ja teha uue otsuse,

millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

61. Maakohus rikkus asja lahendamisel oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas valesti

materiaalõigust. Kohus tegi asjaoludest ja tõenditest valed järeldused ning jättis hageja

vastuväited ja tõendid hindamata.

62. Kuna tööandja juures kassarvestuse pidamise ja raha käitlemise kord puudus, ei ole õige

hageja väide, et kostja on oma töökohustusi rikkunud. Tunnistajate P.P ja O.T ütlustega on

tõendatud, et kassa arvestuse korda ei olnud ning kedagi selleks ka ei koolitatud. Tunnistaja

O. T kinnitas, et juhtkond oli teadlik sellest, et kassaarvestuses kajastuvad kassajäägina

summad, mida kassas tegelikult olemas ei ole. Seega on ebaõige on kohtu järeldus, et kostja

ei astunud samme selleks, et teavitada tööandjat kassaarvestuse ebaõigsusest, tuvastada

ebakõlade põhjus ning viia keskuse kassa arvestus kooskõlla raamatupidamisarvestusega.

Vähemalt 01.06.2015 oli juhtkond teadlik sellest, et kassaarvestuses kajastuvad

kassajäägina summad, mida kassas tegelikult olemas ei ole. Pooltel ei ole vaidlust selle

üle, et kõik müügitehingud sisestati Erply programmi ning et kassatehingud ja kassajääk

olid programmipõhiselt tööandjale (raamatupidamisele nähtavad). Töötajal ei olnud ega

saanudki olla muid arvepidamise võimalusi, kui ainult lisaks programmis kajastuvale

pidada arvestust sularahakulude üle.

63. Hageja esitatud kassaarvestuse tõendist perioodi 01.01.2015-31.01.2017 kohta nähtub, et

kassa jääk oli perioodi alguses 11 266,81 eurot. Sellel perioodil on kassa laekumiste summa

kokku 83 677,37 eurot, sularahakulu 3247,66 eurot, kassast panka viidud summa 73 580

eurot. Kassa inventuuri akti järgi oli seisuga 31.01.2017 sularaha kassas 1477,15 eurot.

Seega on sel perioodil kassast panka viidud enam-vähem sama summa, mis oli laekumiste

summa. Hageja esitatud andmete järgi ei saanud sellel perioodil mitte kuidagi kassa

puudujääki tekkida. Seega ei ole õige ka hageja väide, et kostja ei viinud raha korrektselt

panka. Samuti nähtub sellest tõendist, et juba perioodi alguses oli hageja teadlik suurest

kassa vahest ja ta ei võtnud midagi ette selle põhjuste leidmiseks ja likvideerimiseks.

Hageja mingit auditit või inventuuri ei teinud ja juhiseid ei andnud. Kohus jättis need kostja

väited ja tõendid hindamata.

64. Kohus jagas ebaõigesti tõendamiskoormise. Kohus juhtis kostja tähelepanu vajadusele ja

võimalusele taotleda tõendite kogumiseks ekspertiisi määramist selleks, et tuvastada

arvestusliku ja tegeliku kassajäägi erinevuse võimalik põhjus. Kostja ei pidanud sellise

tõendi kogumist võimalikuks, sest see on kostja jaoks ülemäära kulukas ja hageja

dokumendid ei ole talle kättesaadavad. Seetõttu sai kostja esitada tõendeid ja faktiväiteid

teatud piirini. Kostja poolt esitatule saab esitada vastuväiteid ja tõendeid vaid hageja, st

kassa seisu tekkimise aluseks olevaid algdokumente (kõik müügidokumendid, kassa- ja

pangadokumendid), mis võimaldaks kassa seisu kontrollimiseks nende kõrvutamist ja

kontrollimist, oleks pidanud esitama hageja.

65. Kostja ei ole töökohustusi rikkunud ja hageja ei ole kahju tekkimist tõendanud. Kohus

hindas ebaõigesti tõendeid, kui järeldas, et kostja on süüdi kahju tekkimises. Hageja ei

toonud välja ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada kostja tahtlust või rasket hooletust.

66. Kui eeldada, et kostja oleks pidanud esitama hagejale igakuise aruande, mida ta ei teinud,

siis sellest ei saa kahju tekkida, st selle tulemusena ei saa kassaraha kaotsi minna. Kui leida,

et kostja ei viinud piisava regulaarsusega raha panka (kui tihti pidi kostja raha panka viima

ei ole reguleeritud), siis ka see ei saa iseenesest olla hagejale väidetava kahju tekkimise

põhjuseks.

67. Perioodil 01.01.2015 kuni 31.01.2017 ei saanud mitte kuidagi kassa puudujääki tekkida.

Kostja töötas hageja juures 19 aastat. Hageja ei esitanud kohtule ühtegi väidet ega tõendit

selle kohta, millal väidetav puudujääk tekkis. Kuna hageja ei ole tõendanud kassa seisu

töölepingu sõlmimise ajal ega kassa üleandmist kostjale, võis kassas raha puudu olla juba

sellel ajal. Tõendatud ei ole kassa jäägi kujunemine. Seega ei ole hageja tõendanud seda,

et kostja on kassa puudujäägi tekkimises süüdi ning et kassa puudujäägi ja kostja väidetava

rikkumise vahel oleks põhjuslik seos. Kostja on selliseid vastuväiteid esitanud korduvalt.

Kohus nendele hinnangut ei andnud.

68. Maakohus jättis ebaõigesti läbi vaatamata kostja taotluse aegumise kohaldamiseks.

Ringkonnakohus ei lahendanud kostja taotlust asjaolu alusel, mille kohaselt algab

aegumine hetkest, mil hageja pidi puudujäägist teada saama.

69. Kostja esitas ka taotluse väljamõistetava kahjuhüvitise suuruse vähendamiseks. Kohus

arvestas õigesti asjaoluga, et hageja jättes mitmete aastate vältel kassa inventuuri läbi

viimata, millega soodustas ise vaidlusaluse olukorra tekkimist. Samas ei arvestanud kohus

sellega, et arvestada tuli ka töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat

riski, senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi

kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse TLS § 74 lg 2 teise lause

järgi tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud

kahju võrra.

70. Asjaolu, et tööandja ei ole töötajale töö tegemise korras osas juhiseid andud

(kassaarvestused korda kehtestatud ei ole) on tõendatud tunnistajate P.P ja O.T ütlustega.

Hageja poolt osundatud asjaolu, et Erply programmi kasutusele võtmisel korraldati selle

programmi kasutamise kohta koolitus, et ole samastatav töö tegemise kohta juhiste

andmisega. See on vaid programmi kui töövahendi tutvustamine ja ilma selleta ei oleks töö

tegemine olnud üldse võimalik. Tunnistaja O.T ütlustega on tõendatud ka see, et kassa

arvestuse eest vastutavat isikut ei olnud kindlaks määratud, vigadest Erply programmis ja

selle ebausaldusväärusest oli ettevõtte juhtkond teadlik ning see tingis ka programmi

väljavahetamise. Samuti oli hageja juhtkond pikema aja jooksul teadlik kassa

arvestuslikust puudujäägist.

71. Kuigi materiaalse vastutuse leping on tühine, on hageja esitanud kostja vastu nõude sellele

tuginedes ja eeldusel et see leping kehtib. Selle lepingu p 5.2 järgi võtab tööandja töötaja

materiaalsele vastutusele pärast kahju tekkepõhjuste kontrollimist ametkondliku juurdluse

läbiviimise teel. Eeltoodud lepingupunkti järgi oleks hageja pidanud läbi viima

dokumendirevisjoni, kus võrreldakse kõiki algdokumente kassa kannetega. Hageja jättis

selle kohustuse täitmata.

72. Kohus ei arvestanud kostja töötasu suurusega, seda põhjendamata. Isegi kui kohus

tuvastab, et hagejale on tekkinud kahju ja kostja on oma töökohustus rikkunud, ei saa seda

hinnata raske hooletusena ja töötaja vastutuse ulatust tuleb piirata töötaja ühe kuu keskmise

netokuupalga suurusega töölepingu lõpetamisele eelnenud aastal, mis oli hageja esitatud

andmete järgi 973,70 eurot. Samas on hageja 2018.a majandusaasta aruande järgi tema

netovara suurus 300 000 eurot. Kohus oleks pidanud poolte majanduslikku seisu

arvestama.

Vastused apellatsioonkaebustele

73. Pooled vaidlevad teineteise apellatsioonkaebustele vastu ja paluvad jätta need rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

74. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

milles kohus mõistis XXlt välja kahjuhüvitise suuremas summas kui 1736,37 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivise 02.06.2017 seisuga suuremas summas kui 46,43 eurot.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi tühistatud osas

rahuldamata. Muus osas jääb kohtuotsus muutmata. Hageja apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata, kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

75. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et kostja rikkus töölepingust

tulenevaid kohustusi raske hooletuse tõttu, mille tõttu tekkis hagejale kahju, kahju on

hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik

seos. Samuti tuvastas maakohus õigesti, et hageja on jätnud suures osas täitmata seadusest

tuleneva kontrolli- ning juhendite ja korralduste andmise kohustuse. Eeltoodut tuvastades

kohaldas maakohus materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Samuti

jättis maakohus õigesti rahuldamata kostja taotluse aegumise kohaldamiseks.

Ringkonnakohus nõustub eelmärgitud osas esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja

neid ei korda (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebustele märgib ringkonnakohus

selles osas järgmist.

76. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et ta ei ole oma töökohustusi rikkunud, kuna

tööandja juures puudus kassaarvestuse pidamise ja raha käitlemise kord. Vastava korra

puudumine ei tähenda seda, et tal ei olnud kohustust vastutada kassas oleva rahasumma

õigsuse eest ja ta ei pidanud tagama selle allesolekut. Maakohus leidis õigesti ka seda, et

kostjal oli kohustus teavitada juhtkonda sellest, et raamatupidamises arvel olev kassajääk ei

vastanud pikema aja vältel tegelikule jäägile, ta oleks pidanud summade vahe põhjuse välja

selgitama ja viima kassa arvestuse kooskõlla raamatupidamise andmetega. Tunnistaja O.T

ütlused selle kohta, et juhtkond oli teadlik kassas oleva sularaha jäägi mittevastavusest

raamatupidamisprogrammile, on üldsõnalised. Ütlustest ei järeldu, keda peetakse juhtkonna

all silmas olukorras, kus hagejal oli ainult üks juhatuse liige, samuti see, kes konkreetselt

keda ja millal probleemist teavitas. Eeltoodu tõttu ei saa tunnistaja ütluste alusel teha

järeldust, et kostja ei pidanud midagi tegema tööandja teavitamiseks ja probleemi

lahendamiseks. Tõendamata on ka kostja väide, et vähemalt 01.06.2015 oli juhtkond teadlik

sellest, et kassaarvestuses kajastuvad kassajäägina summad, mida kassas tegelikult olemas

ei ole. Tunnistaja O.T sellekohaseid ütlusi ei andnud.

77. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et kassaarvestuse tõendist perioodi 01.01.2015-

31.01.2017 kohta nähtub, et sel perioodil on kassast panka viidud enam-vähem sama

summa, mis oli laekunud sularaha summa. Nimetatud tõendi (I kd lk 67-77) järgi on

sularaha arvete ja panka viidud raha (maha arvestatud sularaha kulu) vahe suurenenud sellel

perioodil 4949,89 euro võrra. Ringkonnakohtu istungil ei osanud kostja selle vahe tekkimist

selgelt põhjendada. Kostja väited selle kohta, et kassaarvestus oli programmipõhine ja tema

seda mõjutada ei saanud, vahe tekkimist ei selgita. Arvestades asjaolu, et kostja pidi pidama

igapäevast kassaarvestust Exceli tabelis, oli tema mõjualas kontroll nii sularaha laekumiste

kui ka kassas oleva summa suuruse üle.

78. Maakohus andis hinnangu kostja väitele, et hageja ei teinud enne 31.01.2017 auditeid ega

inventuure ja arvestas sellega otsuse tegemisel. Kostja apellatsioonkaebuse väide, et kohus

seda ei teinud, ei vasta tõele.

79. Ekslik on kostja seisukoht, et olenemata materiaalse vastutuse lepingu tühisusest oleks

hageja pidanud selle p 5.2 järgi kahju tekkepõhjuseid kontrollima ametkondliku juurdluse

läbiviimise teel. Tühisel tehingul ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1

järgi algusest peale õiguslikke tagajärgi ja seda ei pea kumbki lepingupool täitma.

80. Maakohus ei eksinud tõendamiskoormise jagamisel. Olukorras, kus hageja oli esitanud

tõendid raamatupidamisliku ja tegeliku kassajäägi suuruste kohta, tuli kostjal omakorda

esitada tõendid, mis hageja tõendites sisalduva ümber lükkaks. Kostja seda ei teinud.

Iseenesest on õige, et ekspertiisi tegemine on kulukas, kuid see ei tähenda seda, et kostjal ei

olnud raha puudumise tõttu võimalik ekspertiisi läbiviimist taotleda. Ekspertiisi tegemisega

seotud kulud on TsMS § 138 lg 2 järgi kohtukulud, täpsemalt TsMS § 143 järgi asja

läbivaatamise kulud. Kui kostjal ei olnud tema majandusliku olukorra tõttu võimalik

ekspertiisikulusid TsMS § 148 lg 1 järgi ette maksta, oli tal õigus taotleda selles osas TsMS

§ 180 lg 1 alusel kohtult menetlusabi. Asjaolu, et ekspertiisi tegemiseks vajalikud

dokumendid on hageja käes, ei oleks samuti takistanud ekspertiisi määramist. Kohus oleks

saanud TsMS § 299 lg 1 järgi panna hagejale kohustuse anda vajalikud dokumendid

ekspertiisiks välja.

81. Tõele ei vasta kostja väide, et hageja ei toonud välja asjaolusid, millest saaks järeldada

kostja rasket hooletust. Hageja on need välja toonud ja maakohus andis nendele hinnangu.

Maakohus leidis põhjendatult, et kostja oli töökohustuste täitmisel raskelt hooletu, mis tõi

kaasa hagejale kahju tekkimise.

82. Õige on kostja väide, et igakuise aruande tegemata jätmine ei too endaga iseenesest kaasa

kahju tekkimist (raha kaotsiminekut). Samas asjaolu, et kostja hoidis kassas suuri sularaha

summasid ja viis raha panka kahe aasta jooksul ainult 7 korda, võis soodustada puudujäägi

tekkimist. Kostja tunnistas oma seletuskirjas sularaha puudujäägi tekkimist, samuti seda, et

ta igapäevaselt kassat ei teinud ja pärast ei saanudki rahaasjades selgust (I kd lk 14). Suur

töökoormus hooajal ei õigusta kostja tegematajätmisi ega vabasta teda kahju hüvitamisest.

83. Iseenesest on õige, et hageja ei esitanud kohtule tõendit selle kohta, millal puudujääk tekkis.

Hageja hinnangul tekkis see 2016.a kevad-suvel, hiljemalt juunis. Kuna sularaha puudujääk

kassas tuvastati inventuuriga 31.01.2017, siis ei ole hagejal võimalik täpsemat aega välja

tuua. Oletuslikud ja tõendamata on kostja väited, et kassas võis raha puudu olla juba temaga

töölepingu sõlmimise ajal. Maakohus andis kostja sellekohastele väidetele kohtuotsuses

õige hinnangu.

84. Ringkonnakohus ei nõustu ka hageja seisukohaga, et ta ei ole tööandjana oma kohustusi

rikkunud. Asjaolud, et ta korraldas arvutiprogrammi koolituse, raamatupidaja järelevalve,

ja topeltarvestuse süsteemi, sellise järelduse tegemiseks alust ei anna. Maakohus tuvastas

õigesti, et hageja ei viinud aastaid läbi kassa inventuure ega auditeid. Mõistlik tööandja

oleks pidanud regulaarselt kontrollima, kas kassas on sama palju raha, nagu näitab

raamatupidamine ja juhul, kui ilmnevad vahed, tegema kindlaks põhjuse, miks see nii on.

Maakohus leidis õigesti, et hageja on oma tegevusetusega ka ise süüdi kahju tekkimises.

Hageja väited selle kohta, et kostja oleks võinud ise probleemidest teada anda ja teha ise

inventuuri või nõuda selle tegemist hagejalt, hagejat vastutusest ei vabasta. Hageja väide,

et ta on maksnud kostjale tööülesannete täitmise eest arvestatavalt suurt töötasu, on

asjakohatu.

85. Maakohus ei tuvastanud, et puudujääk 11 266,81 euro suuruses summas tekkis juba 2015.a,

nagu hageja apellatsioonkaebuses väidab. Kohus leidis, et on eluliselt usutav, et osa

puudujäägist tekkis juba sellel aastal. Täpset puudujäägi tekkimise aega ei olnud maakohtul

võimalik vastavate tõendite puudumise tõttu tuvastada. Tõendatud ei ole ka hageja väide, et

puudujääk tekkis 2016.a kevad-suvest, hiljemalt 2016.a juunist. Hageja kinnitas

ringkonnakohtu istungil, et see on hageja hinnang ja tegelikku puudujäägi tekkimise aega

ta ei tea, kuid tabelist on näha, kui palju sularaha sisse tuli ja kui palju panka viidi. Selle

kassaarvestuse tabeli andmete järgi tuvastas hageja inventuuri käigus ka kassa puudujäägi

suuruse (I kd lk 13).

86. Ringkonnakohus nõustub hageja väitega, et maakohus eksis arvutusega, kui leidis, et hageja

oleks saanud ära hoida 2/3 suuruse osa kahju tekkimisest. See eksimus ei oma aga käesoleva

asja lahendamisel tähtsust, kuna ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus kahju

suuruse ebaõigesti, mistõttu tuleb kohtuotsus selles osas osaliselt tühistada.

Ringkonnakohus põhjendab seda alljärgnevaga.

87. Hageja kassaarvestuse tabelist perioodi 01.01.2015-31.01.2017 kohta nähtub, et seisuga

01.01.2015 oli raamatupidamise järgi kassa jääk 11 266,81 eurot ja inventuuri tegemise

päeval oli see 16 216,70 eurot. Seega on hageja arvestanud kahju suuruse määramisel ka

kassa jääki 01.01.2015 seisuga. Hageja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et 11 266,81 euro

suurune summa tabelis on varasemate tehingute tulemus. Põhjendatud on kostja väide, et

hageja ei ole tõendanud sellise summa kujunemist. Kostja esitas selle väite ka maakohtus,

kuid kohus jättis selle põhjendamatult arvestamata. Kuna hageja ei ole tõendanud, milliste

varasemate tehingute tulemusena on selline kassa jääk tekkinud, st summa õigsus ei ole

käesolevas asjas kontrollitav, leiab ringkonnakohus, et seda ei saa kostja tekitatud kahju

suuruse kindlakstegemisel arvestada. Arvestada saab tabelis olevaid summasid perioodi

02.01.2015-31.01.2017 kohta, kuna selles osas on tuvastatavad tehingutest saadud sularaha

summad, tegevuskuludeks kasutatud sularaha ja panka viidud summad.

88. Eelnimetatud perioodil sularahas tehtud tehingute kogusumma oli 80 429,89 eurot

(eelnevalt on maha arvestatud tegevuskuludeks kasutatud raha) ja panka viidi 75 480 eurot.

Seega viidi panka 4949,89 eurot vähem ja selline summa oleks pidanud olema inventuuri

tegemise ajal kassas. Tegelikult oli kassas sularaha 1477,15 eurot. Seega oli puudujääk

3472,74 eurot, mis on tõendatud hageja kahju suurus.

89. Kuigi kostja on töötanud hageja juures pikka aega ja varasemalt ei olnud tema tööle

etteheiteid, tuleb kostja vastutuse ulatuse hindamisel arvestada seda, et kassas sularaha

allesoleku tagamine oli tema oluline tööülesanne, mida ta rikkus. Samas on maakohus

õigesti tuvastanud ka selle, et hagejal oleks olnud mõistlikult eeldavad võimalused kahju

vältimiseks. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et pooled vastutavad kahju tekkimise

eest võrdselt. Kostja peab hüvitama hagejale kahju 1736,37 euro suuruses summas

(3472,74:2), sellelt summalt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise 46,43 eurot

02.06.2017 seisuga ja edasiulatuvalt viivise kuni kohustuse täitmiseni.

90. Kostja taotluse aegumise kohaldamiseks jättis maakohus õigesti läbi vaatamata, sest

aegumise küsimus on ammendavalt lahendatud käesolevas asjas tehtud Tallinna

Ringkonnakohtu 10.10.2018 otsuses, kus kohus tuvastas, et hageja sai raha puudumisest

kassas teada 31.01.2017, hagi on esitatud 02.06.2017, st aegumistähtaja jooksul. Sama

taotluse korduv läbivaatamine ei ole põhjendatud.

91. Kuna ringkonnakohus muudab hagi rahuldamise ulatust, tuleb TsMS § 173 lg 3 järgi muuta

ka maakohtu menetluskulude jaotust. Hagi rahuldatakse 12% ulatuses ja jääb rahuldamata

88% ulatuses, mistõttu peab ringkonnakohus õiglaseks jaotada maakohtus, samuti

ringkonnakohtus kantud menetluskulud, mis seonduvad kostja apellatsioonkaebuse

menetlemisega, TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, st

menetluskulud jäävad eeltoodud osas 12% ulatuses kostja ja 88% ulatuses hageja kanda.

Hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu kannab selle kaebuse menetlemisega

seonduvad kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja.

92. Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks TsMS § 174 lg 4 järgi § 177

lg-s 2 sätestatud korras pärast kohtuotsuse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin, Helina Luksepp, Ande Tänav