2-20-16432/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtuasja number 2-20-16432 Kohtunik Kairi Piirisild Kohtujurist Eva-Liis Tuul Määruse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasi AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus G. S.i, Y. S.i ja R. D.u vastu kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks Hagi hind 522,5 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829), seaduslik esindaja M. U., lepinguline esindaja Arvi Luhakooder Puudutatud isik I: G. S. (isikukood xxxx) Puudutatud isik II: Y. S. (isikukood xxxx) Puudutatud isik III: R. D. (isikukood xxxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Võtta vastu AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldusest loobumine. 2. Lõpetada tsiviilasja 2-20-16432 menetlus. 3. Jätta tsiviilasja menetluskulud solidaarselt G. S.i, Y. S.i ja R. D.u kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

2 olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal esitas 09.11.2020 Harju Maakohtule avalduse G. S.i, Y. S.i ja R. D.u vastu kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks. 18.11.2020 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse. 2. Avaldaja esitas 07.12.2020 taotluse avaldusest loobumiseks, kuna puudutatud isik I tasus avaldajale 931,19 eurot, millest 514,67 eurot on põhinõue, 62,52 eurot on viivis, 360 eurot on avaldaja menetluskulu ja 50 € on riigilõiv. 3. Puudutatud isikutel ei ole vastuväiteid avaldaja avaldusest loobumisele. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 alusel lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistus vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Hagita menetluses menetletakse ka kindlustusandja nõuet, kes on nõude üleminekuga omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku õigusliku positsiooni (vt Riigikohtu 22.04.2020 otsus 2-19-19561 p 14). TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 5. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 6. Avaldaja soovib loobuda esitatud avaldusest seoses sellega, et puudutatud isikud on tema nõude rahuldanud. Kohus leiab, et avaldusest loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega (TsMS § 429 lg 4). Avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada. 7. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kohus on pooltele selgitanud menetluse lõpetamise tagajärgi. 8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Viimasel juhul kannab kostja hageja menetluskulud (TsMS § 168 lg 5).

3 9. Avaldaja loobus avaldusest põhjusel, et puudutatud isik I on nõude pärast avalduse esitamist rahuldanud, samuti hüvitasid puudutatud isikud avaldaja menetluskulud. Arvestades eeltoodut, jäävad tsiviilasja menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel solidaarselt puudutatud isikute kanda. 10. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuna avaldaja kinnitas kohtule, et ta ei taotle menetluskulude kindlaksmääramist ja puudutatud isikutelt väljamõistmist, kuna kulud on talle juba hüvitatud, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Puudutatud isikutelt avaldaja menetluskulusid välja ei mõisteta. (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik