1-19-6829/22 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2020, Tallinn

Kriminaalasja number

1-19-6829

Kriminaalasi

Ruslan Komarov´i süüdistusasi KarS § 199 lg 2 p 4

järgi

Kohtukoosseis

Heili Sepp, Orvi Koik ja Sten Lind

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 30.11.2020.a otsus lühimenetluses

Apellatsiooni esitajad

Süüdistatava riigi õigusabi korras määratud kaitsja

advokaat Merike Allikmäe

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaitsja vandeadvokaat Merike Allikmäe apellatsioon Harju Maakohtu 30.

novembri 2020.a otsusele kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada.

2. Määrata Ruslan Komarovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest

Advokaadibüroole Küünemäe & Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 49,20

(s.h käibemaks 8,20) eurot.

3. KrMS § 185 lg 2 alusel mõista Ruslan Komarovilt riigieelarvesse välja

apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulud 49,20 eurot. Makseinfo koos

arveldusarvete ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Ruslan

Komarovile eraldi dokumendina.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse

Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil

menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 30. novembri 2020.a kohtuotsusega lühimenetluses tunnistati Ruslan

Komarov süüdi KarS § 199 lg 2 p-s 4 nimnetatud kuriteo toimepanemises ja mõisteti talle

karistuseks vangistus 9 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati seda põhikaristust 1/3 võrra,

mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 6 kuud. Kohus moodustas KarS § 65

lg 2 ja § 74 lg 5 alusel liitkaristuse Harju Maakohtu 28.02.2019 otsusega nr 1-19-1355

mõistetud ja ärakandmata karistusega (3 kuud ja 2 päeva) ning mõistis liitkaristuseks

tähtajalise vangistuse 9 kuud ja 2 päeva. Kohus määras arvestada liitkaristuse kandmist alates

Ruslan Komarovi karistuse kandmisele asumisest või karistuse kandmisele toimetamisest.

Kohus tegi otsuse ka menetluskulude osas ja rahuldas kannatanu tsiviilhagi 300 euro nõudes.

2. Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatava riigi õigusabi korras määratud kaitsja

advokaat Merike Allikmäe. Kaitsja vaidlustab otsust osaliselt, paludes tühistada see karistuse

osas ja asendada vangistus 9 kuud ja 2 päeva üldkasuliku tööga 272 tundi, tähtajaga 2 aastat.

3. Kaitsja leiab, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja rikkus menetlusnorme.

Ruslan Komarovi arvates on tema allakäiku hinnatud väljaspool süüdistuses nimetatud tegu.

Arvestades isikut ja tema süü suurust on talle mõistetud karistus liialt karm. Ruslan Komarov

leiab, et mõistetud vangistus ei vasta kuriteo raskusele ja tema isikule ja on seega vastuolus

KrMS § 338 p-ga 4. Kahtlustus esitati ühes kuriteoepisoodis, milles ta on oma süüd täielikult

tunnistanud. Ta ei andnud ennastõigustavaid ütlusi ega püüdnud oma süüd vähendada. Kuigi

teda on varem korduvalt kohtulikult karistatud, on võimalik asendada talle mõistetav

liitkaristus tähtajaline vangistus üldkasuliku tööga.. Komarov on väljendanud oma kahetsust

eelmenetluses (I kd lk 39-41) sõnaliselt. Kuna kriminaalasja lahendati lühimenetluses

kriminaaltoimiku materjalide põhjal, ei ole võimalik väljendatud kahetsust olematuks pidada.

Vastupidiselt kohtu järeldusele on Ruslan Komarov püüdnud pärast eelmist kohtuotsust oma

elu korraldada olukorras, kus tema tervise seisund on halb, jätkates metadooniravi. Ta põeb

xxx ning tema seisund võib mõnevõrra paraneda. Alates 19.05.2020 on ta käinud perearsti,

psühhiaatri ja eriarstide vastuvõttudel ja tema tervis saab ainult paremaks minna. Vastupidi

kohtu järeldusele suudab ta sooritada üldkasulikku tööd ja täita kontrollnõudeid. Kuigi

kohustuste täitmisel on olnud ebaõnnestumisi, on Ruslan Komarov veendunud, et seekord

suudab ta täita kõik nõuded korralikult. Ta peres kasvab 4 aastane tütar ja abikaasa ei tööta.

Komarov kahetseb puhtsüdamlikult, et pani toime varguse. Kaitsja leiab, et karistust mõistes

sellega arvestatud ei ole. Varaline kahju on väike ning Ruslan Komarovi süü ei ole suur.

Ruslan Komarov on asunud paranemise teele ning soovib muuta oma elu. Ruslan Komarov ei

nõustu kohtu järeldustega ning kinnitab, et kuritegu on toime pandud mõtlematult ning enam

ei kordu. Rohkem ta õiguserikkumisi toime ei pane.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et

apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.

6. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi

vaatamata, kui asja arutav kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt

põhjendamatu. Ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni ka siis, kui selle väited on

küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud

võimaldavad

kolmeliikmelise

kohtukoosseisu

liikmetel

juba

eelmenetluses

jõuda

veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla

siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud

seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr

3-1-1-71-11, p 6, 3-1-1-82-11, p 7, ja 3-1-1-6-13, p 6).

7. Käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuse muutmiseks. Apellatsiooni arutamine

ei saaks kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti.

Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata

põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Seisukohta, et maakohus pole

mõistetud karistust piisavalt põhjendanud ja see ei vasta süüle ja isikule, peab

kohtukolleegium üksmeelselt ilmselgelt põhjendamatuks ja perspektiivituks.

8. Maakohus karistas R. Komarovit KarS § 199 lg 2 p 4 alusel 09.07.2019 kuriteo eest

üheksakuulise vangistusega, vähendas seda lühimenetlusele kohaselt kolmandiku võrra ja

liitis sellele varem kandmata karistuse, põhjendades karistuse mõistmist läbimõeldult ja

üksikasjalikult enam kui kolmel lehel. KarS § 199 lg 2 alusel saab karistada rahalise karistuse

või kuni viieaastase vangistusega. Käesoleval juhul pole karistusliigi valikut vaidlustatud.

Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks KarS

eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, mille järel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja

karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü

suurusele vastav karistuse määr (nt RKKKo 3-1-1-6-17, p 9 jne). Eriosa sanktsiooni keskmine

määr on ligi 2,5 aastat vangistust. Mõistetud karistus on sellest silmatorkavalt madalam,

lähenedes pigem alammäärale. Seejuures on kohus märkinud otsuses: „kohus ei pea

võimalikuks mõista karistust, mis oleks ettenähtud sanktsiooni alammääras või selle lähedases

määras.“ Hoolimata öeldust mõistis maakohus tegelikult karistuse siiski sanktsiooni

alammäära lähedases määras.

9. Kaitsja peatub pikalt süüdistatava kahetsusel ja leiab, et kohus pole seda põhjendamatult

arvesse võtnud. See ei vasta tõele. Maakohtus käsitles puhtsüdamlikku kahetsust pikas eraldi

lõigus otsuse 6. leheküljel. Kohtu analüüsist saab järeldada, et kohus jaatas puhtsüdamlikku

kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses karistust kergendava asjaoluna ja on seda ka arvesse

võtnud. Maakohus põhjendab jälgitavalt, miks tema hinnangul ei saa sellele kahetsusele siiski

määravat tähendust anda. See aga, et kohus tõepoolest on kahetsusega arvestanud, ilmneb

väga selgelt karistuse äärmiselt madalas määras.

10. Kaitsja nimetab varalise kahju ja süü väiksust kui asjaolusid, millega kohus pidanuks

arvestama, aga ei arvestanud. Needki etteheited ei ole tõsiseltvõetavad. Maakohus on

sõnaselgelt käsitlenud kahju väikest suurust ühe asjaoluna, mis võimaldab väita, et Komarevi

teosüü on (üksnes) keskmine. Seejuures märgib maakohus teosüü juures õigesti, et

süüdistataval „oli vaba valik, kas panna kohtu poolt määratud katseajal uus kuritegu toime või

mitte ja ta otsustas siiski järjekordse varguse toimepanemise kasuks, võttes sellega teadlikult

riski, et eelmine karistus pööratakse täitmisele.“ Miks kaitsja ja süüdistatav leiavad, et süü oli

väike, apellatsioonist ei selgu, küll aga on vaidlustatud otsusest üheselt arusaadav, miks seda

saab pidada keskmiseks. Kokkuvõttes saab öelda, et kuna varastatu vähene väärtus kahandas

teosüüd, mõjutas see asjakohaselt ka karistust süüdistatavale soovitavas suunas, kuna talle

mõisteti lõpuks peaaegu minimaalne karistus.

11. Kaitsja märgib, et Ruslan Komarovi arvates on tema allakäiku on hinnatud väljaspool

süüdistuses nimetatud tegu. Ringkonnakohus ei näe sellele paljasõnalise etteheitele alust

apellatsioonis ega vaidlustatud otsuses. Maakohtu karistuse põhjendused on asjakohased ja

erakordselt põhjalikud. Seejuures on maakohus jälgitavalt selgitanud, miks ei ole võimalik

asendada mõistetavat vangistust üldkasuliku tööga. Kohus on andnud detailse ülevaate (otsuse

lk 6-7) Ruslan Komarovi elukäigu nendest asjaoludest, mis veenavad, et ta tõepoolest praegu

kriminaalhooldusele ei sobi. Maakohtu argumentatsioon keskendub õigustatult sellele, et

Harju Maakohtu 19.02.2019 otsusega mh varguse eest mõistetud tingimusliku karistuse ja

kriminaalhoolduse täitmine oli tõsiselt raskendatud, kusjuures Komarov kuulutati kahel korral

tagaotsitavaks ja oli vahepeal ka kaks korda vahi all. Komarov ei ilmunud muuhulgas näiteks

kokkulepitud töövestlustele ega allunud elektroonilisele valvele (ülevaade rikkumistest

sisaldub mh ka 28.10.2020 kohtumääruses, tl 109-112). R. Komarov oli viimati sellega seoses

katseajal tagaotsitav alates 18.12.2019 ja peeti kinni 19.05.2020. Seejuures, isegi kui Harju

Maakohtu täitmiskohtunik jättis suuremeelselt rahuldamata kriminaalhooldaja taotluse

vangistuse täitmisele pööramiseks ja vabastas Komarovi 28.10.2020 vahi alt jätkuvale

katseajale, ei ilmunud Komarov 13.11.2020 käesoleva asja kohtuistungile (tl 113).

13. Maakohus järeldas otsust tehes õigesti, et kui inimene ennast katseajal sedasi

süstemaatiliselt kättesaamatuks teeb, ei ole õigustatud ega realistlik tema karistust üldkasuliku

tööga asendada. Üldkasuliku töö tegemine eeldab samuti käitumiskontrollile allumist ja

valmisolekut ilmuda kokkulepitud aegadel. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

vangistuse asendamine üldkasuliku tööga poleks mõeldav, sest R. Komarov ei ole näidanud

ennast isikuna, kes suudaks alluda kriminaalhoolduse ja üldkasuliku tööga kaasnevale korrale.

Väide, et ta kavatseb alluda just seekord, ei ole tema viimase paari aasta käitumist vaadates

usutav. Samuti on maakohus väljendanud õigustatud skeptitsismi selles osas, kas R. Komarov

hakkab üldkasulikku tööd tegema, arvestades tervisemuresid, millega ta põhjendas 19.02.2019

otsusega määratud käitumiskontrolli ajal esinenud probleeme. Kaitsja rõhutab, et alates

19.05.2020 on R. Komarov käinud erinevate arstide juures ja tema tervis saab vaid paraneda.

Samas oli R. Komarov 19.05.-28.10.2020 vanglas (kus juurdepääs meditsiinile on

korraldatud); kaitsja pole väitnud, et R. Komarov oleks jätkanud tervise eest hoolitsemist

võrdsel moel ka pärast vabanemist (sellekohaseid tõendeid ei saaks ka enam esitada). See, et

R. Komarovil on kroonilisi haigusi, mis tema elu mõjutavad, on siiski väljaspool kahtlust.

Muuhulgas kinnitab seda 17.09.2020 kohtuarstliku ekspertiisi akt (tl 98-99), kus märgitakse,

et need haigused ei takista tal vangistuse kandmist, kuna vanglas tagatakse talle vastav ravi.

14. Apellatsioonis mainitud 4-aastane laps ja raskes olukorras abikaasa olid R. Komarovile

teada juba kuriteo toimepanemise ajal 2019.a ja pärast seda, kui ta süstemaatiliselt eiras

kriminaalhoolduse nõudeid. Just tema ise tekitas oma käitumisega kohtus sellist usaldamatust,

et teda ei ole võimalik käitumiskontrollile lubada. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et just

tema oli see, kelle jaoks polnud väike laps ja abikaasa piisavalt olulisteks põhjusteks, et nende

nimel õiguskuulekalt käituda ja õiguskaitseasutusi enda usaldusväärsuses veenda.

Ringkonnakohus ei leia maakohtu karistuse põhistustes ühtki lünka ega seaduserikkumist, mis

saaks anda põhjust otsuse tühistamiseks. Riigikohus on toonitanud (nt RKKKO nr 1-18-7276,

p 26; 1-17-689/29, p 26), et nii nagu karistuse mõistmisel, on ka selle asendamisel määrava

tähtsusega KarS § 56 lg 1 järgi isiku süü, võimalus mõjutada teda edaspidi hoiduma

kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid. Praegusel juhul välistavad

asenduskaristuse mõistmise kogumis süüdistatava süü suurus, samaliigilise kuriteo

toimepanemine katseajal ning ülal (ja maakohtu otsuses) käsitletud asjaolud, mis viitavad

sellele, et süüdistatav ei lase ennast reaalselt käitumiskontrollile ega töögraafikule allutada.

Kui isikule mõistetav karistus määrataks täitmisele viisil, mida süüdistatav ettenähtavalt

ignoreerima hakkab, ei oleks see kooskõlas õiguskorra kaitse huvidega.

15. Tuleb ka märkida, et kui R. Komarovil on tõesti kavatsus pere nimel oma elu muuta, siis

KarS § 76 lg 1 p 1 võimaldab täitmiskohtunikul kaaluda tema ennetähtaegset vangistusest

vabastamist elektroonilise valve alla juba kolmandiku karistuse kandmise järel.

16. Kaitsja on esitanud taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava

tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal otsusega tutvumisele ja

apellatsiooni kirjutamisele 45 minutit. Kaitsja taotleb selle eest makstava tasuna 49,20 eurot,

s.h käibemaks 8,20 eurot. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada.

Toimingute ajaline maht on põhjendatud ning tasumäär vastab advokaadile riigi õigusabi tasu

maksmise ja kulude hüvitamise korras sätestatule. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui

apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja

apellatsiooni rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides on

apellatsioon esitatud. Seega jääb määratud kaitsja tasu süüdistatava kanda.

17. Ülaltoodut silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et R. Komarovile mõistetud

karistus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks ega

muutmiseks alust ei anna. Kaitsja apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus

jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/