3-20-2370/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R US

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-2370 Haldusasi

Menetlusosalised

XX esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna linna kohustamiseks vastu võtma 10 päeva jooksul haldusakt detailplaneeringu DP044670 algatamise või algatamisest keeldumiseks

Taotleja - XX Eeldatav vastustaja - Tallinna linn, esindaja Timo Päit

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

2. Toimetada määrus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD

1. XXle kuulub 24376/93282 mõttelist osa Tallinnas Nugise tn 19 (katastritunnus 78404:408:9091) asuvast kinnistust reg nr 2698701 (pindalaga 93 282 m², sihtotstarbega maatulundusmaa).

2. XX esitas 09.12.2019 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (edaspidi: TLPA) taotluse detailplaneeringu algatamiseks 14,5 ha maa-ala kohta. Detailplaneering kannab nimetust Rännaku pst 30, 30a, 32; Lemmiku tn 44, 50; Nugise tn 19 kinnistute detailplaneering (DP044670).

3. XX volitatud esindaja esitas 23.11.2020 TLPA-le vaide, milles taotleb planeerimisseaduse (PlanS) §

128 lg 4 alusel haldusakti välja andmist detailplaneeringu DP044670 algatamise taotluse menetluses 10 päeva jooksul alates vaide asjas otsuse tegemist. TLPA edastas vaide haldusorganile, kes teostab TLPA üle teenistuslikku järelevalvet.

4. Tallinna Halduskohtule saabus 29.11.2020 XX esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna linna kohustamiseks vastu võtma 10 päeva jooksul haldusakt detailplaneeringu DP044670 algatamise või algatamisest keeldumiseks. XX põhjendas taotlust järgmiselt. XX eesmärgiks on, et Tallinna Linnavalitsus otsustaks detailplaneeringu algatamise või algatamisest keeldumise küsimuse mõistliku aja jooksul ja enne menetluses oleva Nõmme linnaosa üldplaneeringu kehtestamist. Tallinna linn on menetluses tegevusetu. Tallinna linnal tuli PlanS § 128 lg 4 alusel teha otsus hiljemalt 08.01.2020. Vaatamata taotleja korduvatele pöördumistele ei ole haldusakti vastuvõetud ega teatatud, millal haldusakt vastu võetakse. Eelnevaga on rikutud XX põhiseaduse §-s 14 sätestatud üldist põhiõigust korraldusele ja menetlusele. Taotluses esitatud tähtaeg on esitatud lähtudes vaide läbivaatamisele kohanduvast haldusmenetluse seaduse (HMS) § 84 lõikest 1.

5. Tallinna linn esitas 15.12.2020 seisukohad esialgse õiguskaitse taotlusele ning palus jätta taotluse rahuldamata. Seoses detailplaneeringu DP044670 algatamise taotlusega saatis TLPA haldusmenetluses puudutatud isikutele 16.04.2020 kirjaga nr 3-5/150 tutvumiseks ning arvamuse ja vastuväidete esitamiseks eelnõu „Rännaku pst 30, 30a, 32, Lemmiku tn 44, 50 ja Nugise tn 19 kinnistute detailplaneeringu algatamata jätmine Nõmme linnaosas“. Puudutatud isikud taotlesid korduvalt arvamuste ja vastuväidete esitamiseks tähtaja pikendamist. 13.09.2020 esitati lõplikult detailplaneeringu algatamata jätmise eelnõu osas arvamused ja vastuväited.

6. Taotlus ei ole lubatav, kuna XXl puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega ei kaasne kaebajale kahjulikke tagajärgi ning taotluse esitaja õigusi ei kahjustata tõenäoliselt enne põhivaidluse lahendamist. Ka taotletav abinõu oleks XX jaoks kasutu, kuna see ei too taotlejale kaasa positiivseid tagajärgi ega hoia ära negatiivsete tagajärgede saabumist. Detailplaneeringu menetluse algatamise või algatamata jätmise otsustamine ei ole õigus, mida tuleks eraldi esialgse õiguskaitse korras kaitsta. Haldusmenetlus saab lõppeda vaid haldusakti teatavakstegemisega. Haldusakti teatavakstegemisest algab taotlejale kaebuse esitamise tähtaeg. Vaidemenetluse ajal ei kaasne taotlejale ühtegi kahjulikku tagajärge, mida oleks vaja kaitsta esialgse õiguskaitse kohaldamisega. Samuti on taotletav abinõu kasutu, kuna vaidemenetluses on taotletud sama, mida ka esialgse õiguskaitse taotlusega.

7. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole ka põhjendatud. Taotleja ei ole esialgse õiguskaitse taotluses välja toonud, milline konkreetne kaebajale kuuluv subjektiivne õigus saab rikutud või ohustatud juhul, kui esialgse õiguskaitse taotlust ei rahuldata. Samuti ei ole kaebaja esitanud ühtegi usutavat argumenti selle kohta, miks vajab selline õigus kaitset esialgse õiguskaitse korras. Samuti ei ole põhjendatud esialgse õiguskaitse korras põhivaidluse ette ära otsustamine.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2).

9. XX on vaidega pöördunud TLPA poole, mistõttu on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav. XX taotleb esialgse õigusakaitse korras, et Tallinna linn võtaks vastu 10 päeva jooksul haldusakti detailplaneeringu DP044670 algatamise või algatamisest keeldumiseks.

10. Kohus nõustub Tallinna linnaga, et XXle ei saabu esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel pöördumatuid tagajärgi. XX tegi 09.12.2019 detailplaneeringu algatamise ettepaneku (kättesaadav: https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP044670#).

11. HMS § 5 lg 2 järgi viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. HMS § 5 lg 4 kohaselt viiakse menetlustoimingud läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Planeeringust huvitatud isikul õigus nõuda, et kohalik omavalitsusüksus viiks planeerimismenetluse lõpule mõistliku aja jooksul ning teeks läbikaalutud ja põhjendatud otsuse (Riigikohtu halduskolleegiumi 30.11.2016 otsus nr 3-3-1-23-16, p 18). PlanS § 128 lg 4 järgi algatatakse detailplaneering või jäetakse algatamata 30 päeva jooksul selle algatamise taotluse saamisest arvates. Mõjuval põhjusel, eelkõige planeeringuala suurusest, uuringute läbiviimise vajadusest, halduslepingu või planeeringu koostamise tellimise kulude kandmiseks sõlmitava lepingu eelduseks olevate asjaolude selgitamisest või kaasatavate ja koostöötegijate suurest hulgast tingitud põhjusel, võib nimetatud tähtaega pikendada 90 päevani. Arvestades, et XX tegi taotluse detailplaneeringu algatamiseks 09.12.2019, on möödunud ka 90 päevane tähtaeg, millest tulenevalt on Tallinna linn rikkunud PlanS § 128 lg-st 4 tulenevat planeeringu menetlemise tähtaega.

12. Taotleja on märkinud, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on vajalik selleks, et detailplaneeringu DP044670 osas tehakse otsustus enne menetluses oleva Nõmme linnaosa üldplaneeringu kehtestamist. Taotleja ei ole põhjendanud, miks nimetatud asjaolu toob kaasa taotleja jaoks pöördumatud tagajärjed esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel. Tallinna linna kinnitusel on taotleja vaie edastatud menetlemiseks vastavale organile, mistõttu võib eeldada, et otsustus tehakse tulenevalt HMS §- st 84 hiljemalt 30 päeva jooksul. Kuna XX esitas vaidemenetlus sama taotluse mis kohtule, ei nähtu kohtule, et taotleja õigused saavad hiljemalt 30 päeva jooksul pöördumatult kahjustatud. Nõmme linnaosa üldplaneering on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 04.05.2017 otsusega nr 47. Erinevalt detailplaneeringu kehtestamisest (PlanS § 139 lg 2) puudub üldplaneeringu kehtestamiseks tähtaeg. Seega puudub alus järeldada, et Nõmem linnaosa üldplaneering kehtestatakse enne taotleja vaidemenetluse lõppu.

13. Kohus jätab XX esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)