Legislator Case Law & Legislation
1-20-4255/11 AI generated

1-20-4255/11 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 1-20-4255/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

1-20-4255/11 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: 1

Keywords

AI generated
drunk driving accident driving under influence conviction alcohol abuse alcohol dependence urine sample screening substance use disorder
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja 16. detsember 2020 Kriminaalasja number nr 1-20-4255 (20284000019) Kohtunik Kadi Aavik Kohtuistungi sekretär Kaili Bergman Kriminaalasi D.U üdistuses KarS § 42 järgi sü 4 lg 1

kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Triin Tumala Süüdistatav D.U isikukood: XXX; elukoht: xxxxx xx-x xxxxxxxx

xxxx, Eesti Vabariigi kodanik; haridus: põhiharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: xxxxxxxx xxxxxxxx xx xxxxxxxx

Kehtivad kriminaalkaristused puuduvad

Kehtivaid karistusi: 2 väärteo

RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada D.U KarS § 424 lg 1 järgi mõista talle karistusena

ning vangistus 8 . kuud

Määrata KarS § D.U Küt mõistetud vangistus jääb täielikult 74 lg 1 alusel, et ile 8 kuud tingimisi kohaldamata, kui ei pane 1 aasta ja 6-kuulise katseaja kestel toime D.U uusi 75 lg-s

kuritegusid ja täidab KarS § 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded: 1) xxxxxx xx-x xxxxxxxxxx ; elab kohtu määratud alalises elukohas – 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2 Määrata D.U Kütile KarS § 75 lg 2 p alusel käitumiskontrolli ajaks täiendavad

8 ja lg 4 järgnevad lisakohustused: - osaleda kriminaalhooldusametniku po ogrammis, mille olt määratud sotsiaalpr eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine; - registreerida ennast hiljemalt

10 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ Lõuna Eesti Haiglas, Põhja teenusele ( - -Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Viljandi Haiglas või Tartu Ülikooli Kliinikumis) ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal; - teha alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi CDT (ehk süsivesikdefitsiitse transferriini) määramiseks (juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %).

Võtta KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt D.U Kütilt lisakaristusena ära mootorsõiduki

juhtimise õigus 3 kuuks.

Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel D.U Kütilt riigi tuludesse sundraha 584 eurot, riigi õigusabi tasu 97,20 eurot ja ekspertiisikulu kokku 180 eurot (joobeseisundi tuvastamise kulud 14 eurot ja 105 eurot ning isiku kohtuarstlik ekspertiis summas 61 euro .

t) Määrata, et KrMS § 180 lg 3 alusel on D.U Kütil õigus tasuda menetluskulud kokku 861,20 eurot ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, st iga kuu viimaseks kuupäevaks 71,77 uni menetluskulude täieliku tasumiseni (Maksu eurot, k - ja Tolliameti kontod: EE351010052031000004 AS SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, kohustuslik viitenumber 99920700050616 ja selgitus .

“D.U , otsus nr menetluskulu“ 1-20-4255, Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmisel pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Jätta sundraha summas eurot KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda 292 .

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

3

Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.

KOHTUOTSUS

E PÕHIOSA I Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on D.U KarS § 424 lg 1 järgi toime pannud kuriteona: kvalifitseeritud kuriteo, s.o , mis seisnes selles, et tema mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis juhtis 21.12.2019.a kella 04:07 paiku Viljandi mk Viljandi vallas Taari-Auksi tee 2 km-l mootorsõidukit Volvo V70 reg märgiga kui ühes grammis veres oli XXX XXX seisundis, etanoolisisaldus 2,37+/-0,07 mg/g) vähemalt 2,30 mg/g ( ning uriinist leiti narkootilist või psühhotroopset ainet „Petidiin“. Valesti valitud kiiruse tõttu kaotas sõiduk juhitavuse ning sõitis paremale poole teelt välja ning rullus üle katuse. D.U põhjustas liiklusõnnetuse ning tervisekahjustused sõidukis kaassõitjana viibinud Teet Varesele. Nimetatud tegevusega rikkus D.U kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

II Kokkuleppe sisu Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe: KarS § 424 lg

-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui D.U 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja ei pane jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas käesoleva seadustiku § ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. -

KarS § 75 lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - ama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti , töö või õppimiskoha vahetamiseks; sa territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata et D.U on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. arS § 75 lg 4 alusel võtab süüdistatav endale vabatahtliku kohustuse K

alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul, registreerida end

riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on

süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „ Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav alljärgnevates Põhja Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik; Põhja meditsiiniasutustes: - -Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet; Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik; Valga Haigla; Lõuna Eesti Haigla Psühhiaatriaosakond; Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik; Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet; Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik (SA Viljandi Haigla telefonil 5866 5160 (esmaspä 16.00) või e ev kuni reede 8.00- -postil alko@vmh.ee);AJK Kliinik; Viru Haigla Tapa Tervisekeskus ja Kuressaare Haigla. KarS § 75 lg 4 alusel võtab süüdistatav endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul

ning edaspidi k kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra uni käitumiskontrolli lõpuni

4 alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võtta D.U Kütilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks.

Süüdistatav D.U nõustus kokkulepet sõlmides hüvitama järgnevad

ositi 12 kuu jooksul menetluskulud: - KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobeseisundi tuvastamise kulud (uuringuakt nr 963T) summas 14 eurot ja 105 eurot (uuringuakt 1897T) ning isiku kohtuarstlik ekspertiis summas 61 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja Nikolai Kõivu kohtueelses menetluses määratud tasu summas 97,20 eurot; - KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 876 eurot. D.U on võtnud endale vabatahtliku kohustuse vereproovide andmiseks, mis võimaldab kriminaalhooldajal kontrollida, et süüdimõistetu on muutnud oma alkoholi tarbimise harjumusi. Antud kohustusega kaasneb D.U Kütile täiendav rahaline kohustus, mille tõttu peab prokurör põhjendatuks menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista D.U Kütilt menetluskuluna välja sundraha summas 584 eurot, kaitsjatasu summas 97,20 eurot, joobeseisundi tuvastamised kulud summas kokku 119 eurot, ekspertiisi maksumus summas 61 eurot, s.o kokku 861,20 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha summas 292 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude, summas 861,20 eurot, tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

III Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ning ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. D.U selgitas, et tal on sõlmitud 3 kuud tagasi üürileping

elamaks aadressil Lossi 30- rra Kuningriigis, kuid avaldas 5, Viljandi. Hetkel viibib ta tööl No kohtule, et on teadlik, et peab edaspidi elama kohtu määratud elukohas ning küsima välisriigis viibimiseks ja töötamiseks kriminaalhooldajalt eelneva loa. Avaldas, et on teadlik, et kriminaalhooldaja ei pruugi seda luba anda ning see oleks kriminaalhooldusnõuete rikkumine, kui loast üle astutakse. Prokurör jäi kohtuistungil samuti sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista D.U süüdi KarS § järgi 424 lg 1 ning mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Samuti tuleb D.U Kütilt välja mõista menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

5 Kohus selgitab, et vastavalt KarS § 78 p-le 1 hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, välja arvatud KarS § s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille - kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadi Aavik

kohtunik