4-20-4870/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 16.12.2020 Tallinnas Väärteoasja number 4-20-4870 (2303,20,000938) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Väärteoasi Urmas Kaldma kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits 27.10.2020 otsusele väärteoasjas nr 2303,20,000938 Kaebaja Urmas Kaldma isikukood: 36808122234; EV kodanik; emakeel: eesti keel; elukoht: xxxx; e-posti aadress: xxxx Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus; asukoht: Rahumäe 6, Tallinn; kirjaliku seisukoha esitas Triinu Riigor Menetlustoiming Väärteoasja lahendamine kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p 1, § 133-134, § 135 lg 2 kohus

otsustas: 1) Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits 27.10.2020 otsus väärteoasjas nr 2303,20,000938 ja teha uus otsus. 2) Süüdi tunnistada Urmas Kaldma LS § 224 lg 1 järgi ja kohaldada tema suhtes põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist 2 (kaheks) kuuks.

Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest.

Kohtu selgitus: LS § 127 alusel on Urmas Kaldma kohustatud loovutama juhiloa Maanteeametile 5 (viie) päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Asjaolud:

Põhja prefektuuri liiklusjärelvalvekeskuse poolt 09.10.2020 koostatud väärteoprotokolli 20201009034401 (2303,20,000938) kohaselt juhtis Urmas Kaldma 09.10.2020 kella 23:10 ajal Harju maakonnas, Sadama 25 juures, liikudes Logi tn. suunas, mootorsõidukit xxxx juhile keelatud seisundis, s.o ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,17 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,22 mg/l +-0,05 mg/l. Urmas Kaldma rikkus sellega LS § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 27.10.2020 otsuse alusel väärteoasjas nr 2303,20,000938, võeti Urmas Kaldmalt LS § 224 lg 1 järgi ära mootorsõiduki juhtimisõigus 4 kuuks.

Kaebaja seisukoht ja taotlus: Kaebaja taotles kohtult asja lahendamist kirjalikus menetluses ning palus määrata karistuseks rahatrahvi, kuna juhtimisõiguse äravõtmine tooks kaasa töökoha kaotamise.

Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse, kirjaliku seisukoha.

Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole isiku kaebus põhjendatud. Lühidalt on menetleja seisukohal, et määratud karistus on õiglane ning selle mõistmisel on arvestatud asjaoluga, et varem on isikut samalaadse teo eest juba karistatud ning kuigi menetlusalust isikut on eelnevalt karistatud LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo eest, milline säte näeb juhtimisõiguse äravõtmist karistusena ette nii põhikui ka lisakaristusena, ei mõjutanud selline teadmine menetlusalust isikut ning ta jätkab samalaadsete õigusrikkumiste toimepanemist. Kuivõrd menetlusalune isik viis end alkoholi tarbides tahtlikult sellisesse seisundisse, mis välistab mootorsõiduki juhtimise, ning ei veendunud seejärel piisava hoolsusega aktiivse tegevuse käigus (nt alkomeetrit kasutades) oma kainuses, on õigusrikkumine toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Samuti teadis juhtimisõiguse saanud ja seetõttu eeldatavalt ka liiklusnõudeid teadev menetlusalune seda, et sõiduki juhtimisele keelatud seisundis võib järgneda nii rahatrahv kui ka juhtimisõiguse äravõtmine kas põhivõi lisakaristusena, samuti sellest tingitud ebamugavused edasise elu korraldamisel. Kui kaebuses on märgitud kaalukaid põhjendusi juhtimisõiguse vajalikkuse kohta menetlusaluse isiku igapäevases elukorralduses, siis väärteoasja materjalidest saab järeldada, et alkoholi tarvitamine ja seejärel sõiduki juhtima asumine kaalus kõik need põhjendused üles ning menetlusalune isik tegi oma valiku.

Kohtuväline menetleja leiab, et kohaldatud karistused on kooskõlas isiku süü suurusega ning süüdlase isikuga. Lisaks sellele arvestab määratud karistus nii üld-kui ka eripreventiivsete eesmärkidega ning saadab ühiskonnale selge signaali, et enamohtlikele väärtegudele reageeritakse rangelt. Keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ning kuivõrd

mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, nõuab selle juhtimine juhilt erilist hoolsust ja vastutustunnet liiklusohutust tagavate reeglite järgimisel. Mootorsõiduki juhi hoolimatus liiklusohutust tagavate õigusaktide täitmise suhtes võib varem või hiljem viia traagiliste tagajärgedeni nii juhi enda kui ka kaasliiklejate suhtes. Seetõttu on ka avalikkuse taluvuspiir põhjendatult madal liiklusreegleid korduvalt eiravate mootorsõiduki juhtide suhtes ning taolistele isikutele mõistetud karistusel on laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine. Menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule määratud karistus vastab üleastumise raskusele ning on põhjendatud.

Kohtu seisukoht: VTMS § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta.

Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses; kaebaja on kohtule esitanud ammendavad selgitused ning menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku ning kirjaliku seisukoha.

LS § 224 lg 1 näeb ette mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimist lubatud alkoholi piirmäära ületades, isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi.

Väärteoprotokolli nr 20201009034401 (2303,20,000938) kohaselt juhtis Urmas Kaldma 09.10.2020 kella 23:10 ajal Harju maakonnas, Sadama 25 juures, mootorsõidukit xxxx, r/n xxxx juhile keelatud seisundis selliselt, et ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,17 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,22 mg/l +-0,05 mg/l.

Kaebaja ei vaidlustanud kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud faktilisi asjaolusid ning kohtu hinnangul teo toimepanemine tõendatud järgmiste tõenditega:

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et Urmas Kaldma kõrvaldati 09.10.2020 kella 23.10 ajal sõiduki juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et tema veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta oli joobeseisundis.

Tunnistaja Pavel Ivanovi ütlustega selle kohta, et tema täites 09.10.2020 tööülesandeid, peatas kella 23.10 ajal Sadama 25 juures mootorsõiduki xxxx, r/n xxxx ning tuvastasid selle juhil Urmas Kaldmal (ik xxxx) indikaatorvahendiga alkoholijoobe-21 mg/l.

Indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, mille kohaselt tuvastati Urmas Kaldmal 09.10.2020 taadeldud indikaatorvahendiga Envitec Alcoquant 6020, nr. A418885 joove- 0,21 mg/l.

Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, millest nähtub, et Urmas Kaldma joobe suurust mõõdeti ka 09.10.2020 taadeldud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510EE (nr. ARLK- 0024), mille lõplikuks mõõtetulemuseks oli 0,17 mg/l.

Eeltoodud alusel on tõendamist leidnud, et Urmas Kaldma juhtis 09.10.2020 kella 23.10 ajal mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,22 mg/l, tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,17 mg/l.

Seega on tuvastatud Urmas Kaldma tegevuses LS § 224 lg 1 sätestatud süüteo objektiivsete tunnuste esinemine, s.t mootorsõiduki juhtimine eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus

0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et Urmas Kaldma pani väärteo toime kavatsetusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Arvestades asjaolu, et Urmas Kaldma ei ole nimetanud põhjust, miks ta oleks võinud arvata, et tal joovet enam ei esine, on joobe suurust arvestades pannud ta teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Seega on Urmas Kaldma täitnud KarS § 224 lõikes 1 sätestatud väärteo koosseisu. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistus: Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 224 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja otsuse kohaselt võeti Urmas Kaldmalt LS § 224 lg 1 alusel põhikaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 4 kuuks. Kaebaja on palunud karistuseks rahatrahvi, kuivõrd juhtimisõiguseta kaotaks ta oma töö. Kohus nõustub menetleja valikuga karistusliigi osas. Samuti nõustub kohus otsuses märgituga, et asjas puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kahtlemata on käesoleval hetkel vajalik kaebaja mõneks ajaks mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldada, kuna vähem kui aasta tagasi karistati teda samalaadse teo toimepanemise eest rahatrahviga ning käesoleval hetkel pani ta toime uue samalaadse rikkumise ja seda veoki roolis olles. Kohus märgib, et töökoha olemasolu ei ole ajendiks juhtimisõiguse alles jätmisel, kuna nimetatud asjaolu oli kaebajale teadlik enne mootorsõidukit juhtima asumist. Lisaks juhib kohus tähelepanu, et mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (RKKKo 3-1-1-26-10, p 7.3). Antud juhul aga seda tuvastatud ei ole. Alkoholijoobes juhtimine on üks raskeimaid liiklusalaseid rikkumisi, mistõttu tuleb kahtlemata iga järgnev karistus määrata eelnevast raskem. Samas leiab kohus, et arvestades asjaoluga, et Urmas Kaldmal tuvastati võrdlemisi väike joove, teo on ta toime pannud kaudse tahtlusega ning süü ei olnud ülemäära suur, siis võib tema suhtes kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist veidi väiksemas ulatuses kui seda on määranud kohtuväline menetleja. Kohus leiab, et arvestades erija üldpreventiivseid eesmärke, on juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks kooskõlas isiku süü suuruse ning karistuse eesmärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)