3-20-924/48 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.12.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-924

Kohtuasi

P. DUSSMANN EESTI Osaühing vaidlustus Riigi

Kinnisvara Aktsiaseltsi tehnohoolduse hankes

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – P. DUSSMANN EESTI

Osaühing (rk 10068915), volitatud esindaja v.adv Ott

Saame

Vastustaja (hankija) – Riigi Kinnisvara Aktsiaselts

(rk10788733), volitatud esindaja v.adv Sandor Elias

Kolmas isik – Hooldusjuht OÜ (rk 12634069), volitatud

esindajad v.adv-d Vesse Võhma ja Marko Mehilane

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29.06.2020 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Hooldusjuht OÜ 09.12.2020 menetlusdokumendi lisad

1–3 ning 15.12.2020 menetlusdokumendi lisad 2, 4 ja 6.

2. Tagastada Hooldusjuht OÜ-le 15.12.2020 menetlusdokumendi lisad 1, 3 ja 5

(Hooldusjuht OÜ pakkumused riigihanke osades 2, 4 ja 6).

3. Jätta Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Jätta Tallinna Halduskohtu 29.06.2020 otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada

halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.

5. Mõista Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsilt P. DUSSMANN EESTI Osaühingu kasuks

apellatsiooni- ja kassatsiooniastme menetluskulude katteks välja 3400 eurot.

6. Ülejäänud osas jätta apellatsiooni- ja kassatsiooniastme menetluskulud menetlus-

osaliste endi kanda.

7. Kuulutada Hooldusjuht OÜ 09.12.2020 menetlusdokumendi p-de 5–7 ja selle lisade

1–3 ning 15.12.2020 menetlusdokumendi p-de 5–10 ja selle lisade 2, 4 ja 6 ning

ringkonnakohtu otsuse kirjeldava osa p 12 alap 2 ja põhjendava osa p 17.2 osas menetlus

haldusasjas nr 3-20-924 kinniseks.

3-20-924

2(13)

8. Eemaldada P. DUSSMANN EESTI Osaühing ja tema esindajad otsuse resolutsiooni

p-s 7 nimetatud materjalide uurimiselt ning keelata selles osas P. DUSSMANN EESTI

Osaühingul ja tema esindajatel tutvuda kohtutoimikuga haldusasjas nr 3-20-924 ning

saada sellest ärakirju. P. DUSSMANN EESTI Osaühingule antakse kinnitatud väljavõte

kõnealustest menetlusdokumentidest ja ringkonnakohtu otsusest osas, milles need ei

sisalda ärisaladust.

9. Pärast jõustumist avaldada ringkonnakohtu otsus veebis ärisaladust mittesisaldava

väljavõttena.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 28.12.2020 (HKMS § 278

lg 1).

Hankeasjas ei saa esitada vastukassatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS; hankija) korraldas avatud hankemenetluse

„Tehnohoolduse tellimine Lõuna piirkonna objektidele 01.07.2020–30.06.2023“ (riigihanke

viitenumber 218279). Riigihange jaotati kuueks osaks, sealhulgas osad 2 (Tartu piirkond I), 4

(Võru, Põlva, Valga) ja 6 (Jõgeva piirkond). Riigihanke alusdokumentide hulka kuuluva

„Pakkumuse esitamise ettepaneku“ p 5.3 kohaselt on pakkumuse hindamise kriteeriumiks

(kõigis hanke osades) madalaim hind.

2. Riigihanke osas 2 esitasid pakkumuse seitse pakkujat, neist odavaima pakkumuse tegi

Hooldusjuht OÜ (200 109,81 eurot), kellele järgnes P. DUSSMANN EESTI OÜ (333 598,92

eurot). Teise osa kõrgeim pakkumus oli 396 863,19 eurot. Kokku esitati kuus pakkumust, mille

keskmine maksumus oli 344 371,10 eurot. Riigihanke osa 2 eeldatav maksumus oli 240 284,92

eurot.

Riigihanke osas 4 esitasid pakkumuse neli pakkujat, neist odavaima pakkumuse tegi

Hooldusjuht OÜ (251 666,64 eurot), kellele järgnes P. DUSSMANN EESTI OÜ (432 598,05

eurot). Neljanda osa kõrgeim pakkumus oli 601 425,09 eurot. Pakkumuste keskmine maksumus

oli 433 139,19 eurot. Riigihanke osa 4 eeldatav maksumus oli 491 437,71 eurot.

Riigihanke osas 6 esitasid pakkumuse kuus pakkujat, neist odavaima pakkumuse tegi

Hooldusjuht OÜ (171 149,23 eurot), kellele järgnes P. DUSSMANN EESTI OÜ (290 439,69

eurot). Kõrgeima hinnaga pakkumus oli 507 605,88 eurot. Pakkumuste keskmine maksumus

oli 353 800, 84 eurot. Riigihanke osa 6 eeldatav maksumus oli 252 535,01 eurot.

3. Hankija tegi 24.03.2020 otsuse, mille p-ga 3 tunnistas muu hulgas riigihanke osades 2, 4 ja

6 edukateks pakkumusteks Hooldusjuht OÜ pakkumused. Otsuse lisaks oleva protokolli p 4

kohaselt on Hooldusjuht OÜ selgitused riigihanke osa 4 madala maksumuse kohta hankija

hinnangul veenvad ning pakkumus ei ole põhjendamatult madala maksumusega.

3-20-924

3(13)

4. P. DUSSMANN EESTI OÜ esitas 06.04.2020 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO)

vaidlustuse, milles taotles hankija 24.03.2020 otsuse p 3 kehtetuks tunnistamist osas, milles

riigihanke osades 2, 4 ja 6 tunnistati edukaks pakkumuseks Hooldusjuht OÜ pakkumused.

5. Hankija jättis 09.04.2020 otsusega 24.03.2020 otsuse muutmata, kuid võttis täiendavalt

arvesse otsuse lisas olevas protokollis kajastatud kaalutlusi Hooldusjuht OÜ pakkumuse madala

maksumuse kohta. Hankekomisjoni 08.04.2020 protokolli kohaselt küsiti Hooldusjuht OÜ-lt

07.04.2020 täiendavaid selgitusi pakkumuste maksumuse kohta ning esitatud vastuse kohaselt

ei olnud pakkumused põhjendamatult madala maksumusega. Pakkuja kasutab uut

opereerimisprogrammi, mis koondab seadmete ennetava hoolduse välbad, tellija töötaotlused,

puudused ja tehniku märkused. Opereerimisprogramm optimeerib tehnikute päevakava ja

arvestab optimaalse trajektoori, ajakulu ja tulu päeva kohta. Opereerimisprogrammi abil on

vähendatud dispetšeri osakaalu ja ajakulu 25% (potentsiaal 40%). Suurendatud on hooldusjuhi

ja tehniku kasutegurit ennetava hoolduse tegemisel ja töötaotlustele reageerimisel.

6. VAKO rahuldas 05.05.2020 otsusega vaidlustuse täielikult, tunnistas kehtetuks hankija

24.03.2020 otsuse osas, millega tunnistati riigihanke osades 2, 4 ja 6 edukaks kolmanda isiku

pakkumused, ning mõistis hankijalt vaidlustaja kasuks välja riigilõivu 1280 eurot ja

õigusabikulud 3000 eurot.

1)

Hankija viis alles pärast vaidlustuse esitamist läbi kontrollimenetluse. Hankija ei ole

09.04.2020 otsusega tunnistanud 24.03.2020 otsust kehtetuks ega teinud uut otsust. Hankija

poolt tagantjärele varasema otsuse täiendamine pole lubatav. Seega saab riigihangete seaduse

(RHS) § 117 lg 1 mõttes pakkumuse edukaks tunnistamise otsuseks olla ainult 24.03.2020

tehtud otsus.

2)

Hanke 2. osas pakutud hind on järgmisest hinnast 40,01% soodsam ning see on 16,72%

soodsam kui lepingu eeldatav maksumus. Hanke 6. osas pakutud hind on järgmisest hinnast

41,07% soodsam ning see on 32,33% soodsam kui lepingu eeldatav maksumus. Selline erinevus

pidi hankijas tekitama põhjendatud kahtluse. Seega ei saanud hankija jõuda õiguspäraselt

arusaamisele, et Hooldusjuht OÜ pakkumuste maksumused ei ole põhjendamatult madalad ning

nende tõsiseltvõetavust ei tule kontrollida.

3)

Hankija kontrollis enne 24.03.2020 otsuse vastuvõtmist hanke 4. osas pakutud hinna

põhjendatust. Kolmas isik põhjendas pakkumuse madalat maksumust sellega, et ta oli

kasutusele võtnud uue opereerimisprogrammi, mis vähendas kulusid. Samuti märkis kolmas

isik, et ta teenindab Eestis üle 330 objekti (kogumaht üle 310 000 m2), mis võimaldab muuta

tööprotseduure efektiivsemaks, lisaks on ta suurendanud nii meeskonda kui ka tõstnud

energiatõhusust. Samas pole kolmanda isiku vastused piisavalt põhjalikud ning osale hankija

küsimustest on ta jätnud vastamata. Mõistlik ja hoolas hankija ei saanud esitatud selgitusi

pidada veenvateks. Hankija on teinud olulise kaalutlusvea, kui ta pidas kolmanda isiku

pakkumuste maksumust esitatud selgituste valguses põhjendatuks.

7. Riigi Kinnisvara AS taotles halduskohtule esitatud kaebuses VAKO otsuse tühistamist.

8. Tallinna Halduskohus jättis 29.06.2020 otsuse resolutsiooni p-dega 2 ja 3 kaebuse

rahuldamata ning mõistis hankijalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 2887,50 eurot.

Halduskohus kuulutas otsuse resolutsiooni p-ga 1 menetluse kinniseks kolmanda isiku

16.06.2020 menetlusdokumendi osas ja piiras kaebaja õigust sellega tutvuda.

1)

Arvesse saab võtta ka hankija 09.04.2020 otsust. Sisuliselt uuendas hankija 09.04.2020

otsusega hanke 2. ja 6. osas menetlused ja tegi hanke 2., 4. ja 6. osas uue kontrolli. Hankija

otsustas jätta varasema otsuse muutmata, kuid täiendas oma seisukohti.

3-20-924

4(13)

2)

Hankija tegi olulise kaalumisvea. Kolmanda isiku vastused on üldsõnalised, need ei

sisalda arvutusi ega täpseid andmeid, mille alusel saanuks kontrollida pakkumuse maksumuse

põhjendatust. Vastuse väited teenuse säästlikkuse kohta on pinnapealsed. Näiteks ei selgitanud

kolmas isik, kuidas opereerimisprogramm toimib, millised täpsemalt on need töökorralduslikud

ja tehnilised lahendused, mis võimaldavad teenuse osutamist ulatuslikult optimeerida, milles

seisneb meeskonna kompetentsuse suurenemine jms. Seega ei saanud hankija esitatud selgituste

alusel veenduda pakkumuse maksumuse põhjendatuses. Eriti kui arvestada, et nii

olemasolevate lepingute eest makstav tasu kui ka teiste isikute pakutud tasu erinesid kolmanda

isiku märgitud tasust kordades.

3)

Menetlus tuleb kuulutada osaliselt kinniseks ja piirata selles osas kaebaja õigust tutvuda

kolmanda isiku esitatud dokumentidega, mis sisaldavad ärisaladust.

9. Riigi Kinnisvara AS esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse

tühistada ja kaebuse rahuldada.

10. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 31.08.2020 otsusega apellatsioonkaebuse ja tühistas

Tallinna Halduskohtu otsuse p-d 2 ja 3 ning tegi tühistatud osas uue otsuse, millega tühistas

VAKO otsuse.

11. Riigikohus rahuldas 04.11.2020 otsusega kaebaja kassatsioonkaebuse osaliselt, tühistas

Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2020 otsuse ning saatis asja ringkonnakohtule uueks

arutamiseks.

1)

Kohtud on õigesti leidnud, et hankija võib pakkumuse maksumuse põhjendatust

kontrollida ka pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist. Praeguses asjas pöördus

hankija kolmanda isiku poole, nõudes tema pakkumuse maksumuse kohta selgitust. Sellega

algatas ta pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli ning tal tuli pakkuja vastust ka

sisuliselt hinnata (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-19-1825/50, p 15).

2)

RHS § 115 lg-s 7 sätestatud loetelu ei ole ammendav, pakkumuse maksumust võib

pakkuja põhjendada ka muude asjaoludega. Kolmas isik on hankijale esitatud selgituses muu

hulgas märkinud, et pakkumust tehes arvestab ta kogu oma portfelli kuutasu, seejärel lepingu

ning konkreetse hoone kuutasu. Kolmanda isiku see selgitus viitab ristsubsideerimise

võimalusele.

3)

Kuigi alapakkumuse tuvastamise üks peamine meetod on pakkumuse hinna ja

majandusliku väärtuse võrdlus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-50-15, p 23),

ei ole alust pidada põhjendamatult madala maksumusega pakkumuseks igasugust alla omahinna

pakkumust. Ei praeguse riigihanke alusdokumentides ega konkreetse teenuse hankimisel

kohalduvates eriseadustes ei ole sätestatud ristsubsideerimise keeldu. Ristsubsideerimise keelu

korral sekkub riik või kohaliku omavalitsuse üksus ettevõtte tegevusse ning keelab teatud

käitumise majandus- ja kutsetegevuses, näiteks ühe kaubaturu kahjumi katmise teise kaubaturu

kasumi arvel (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-44-09, p 18). Ettevõtjatel pole

üleüldist keeldu oma hindu lepingute üleselt ristsubsideerida, see kehtib erinormidest tulenevalt

vaid teatud sektorites.

4)

Lähtudes RHS § 3 p-st 3 tuleb hankijal lugeda pakkumuse maksumus põhjendamatult

madalaks ka siis, kui selle alusel hankelepingu sõlmimine kahjustaks konkurentsi. Konkurentsi

kahjustamiseks ei saa pidada igasugust alapakkumuse tegija turuosa suurenemist. Alapakkumus

kahjustab konkurentsi ennekõike Euroopa Liidu toimimise lepingu art 102 või

konkurentsiseaduse § 16 rikkumise (sh konkurentide turult väljatõrjumisele ohu) korral.

Praeguses asjas on hankija ja kohtud jätnud välja selgitamata, kas kolmas isik kavatseb

3-20-924

5(13)

hankelepingu täitmisega seotud kulud osaliselt katta ristsubsideerimisega ja kas alapakkumus

võib praegusel juhul kahjustada konkurentsi hangitava teenuse turul.

5)

Erinevalt direktiivi 2014/24/EL art 69 lg 3 teisest lausest ei anna RHS § 115 lg 8 hankijale

sõnaselgelt kaalutlusõigust pakkumuse tagasi lükkamise üle otsustamisel juhul, kui ta tuvastab,

et pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega. Juhul kui pakkumuse maksumus on

põhjendamatult madal, tuleb RHS § 115 lg 8 alusel hankijal pakkumus tagasi lükata. Küll aga

on hankijal hindamisruum otsustamisel, kas pakkumuse madal maksumus on põhjendatud.

“Põhjendamatult madal maksumus“ on määratlemata õigusmõiste. Riigikohus on asjas nr 3-3-

1-50-15 tehtud otsuses (p 23) selgitanud, et hankedirektiivid ei sätesta täpselt, millal on

pakkumuse maksumus põhjendamatult madal, ega määratle meetodit selle kindlakstegemiseks.

Seetõttu on selle määratlemine liikmesriigi ja täpsemalt hankija ülesanne, kuid see peab

toimuma objektiivselt ja mittediskrimineerivalt (Euroopa Kohtu otsus liidetud kohtuasjades C-

285/99 ja C-286/99, p-d 67 ja 69). Hankijal tuleb pakkuja selgituse hindamisel arvestada

kogumis kõiki asjassepuutuvaid fakte, silmas pidades, et lubatud põhjenduste loetelu seaduses

ei ole ammendav (RHS § 115 lg 7).

6)

Hankija hindamisruum arvesse võetavate asjaolude osas on siiski piiratud ja RHS § 115

lg 9 alusel peab hankija pakkumuse tagasi lükkama, kui ta tuvastab, et pakkumuse

põhjendamatult madal maksumus on tingitud hankelepingu täitmise kohas kehtivate

keskkonna-, sotsiaal- või tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete eiramisest. Lisaks saab

põhjendamatult madala maksumusega pakkumuseks pidada pakkumust, mille puhul on tõsine

oht, et leping jääb täitmata, või mille puhul pakkuja suudab lepingut täita vaid õigusrikkumise

teel saadud eelise tõttu. Pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega ka siis, kui selle

aluseks on ilmselge valekalkulatsioon või kohatu lootus, et lepingu hinda õnnestub tulevikus

ebaseadusliku muutmise abil tõsta. Samuti võib põhjendamatult madala maksumusega

pakkumuseks pidada ilmset konkurentsi kahjustamise katset.

7)

HKMS § 59 lg 1 esimese lause kohaselt lasub kaebuse esitanud isikul kohustus tõendada,

et vaidlustatud pakkumuses märgitud hind on liiga madal. Samas on kohtul võimalik ka

pakkujalt tema pakkumuse kohta täpsustavaid andmeid nõuda (HKMS § 59 lg-d 1 ja 3).

Olukorras, kus kaebaja eest on kolmanda isiku selgitusi ärisaladuse kaitseks varjatud ja tema

menetlusõigused on olulisel määral piiratud, peab kohtu roll olema selle võrra aktiivsem, et

seda piirangut tasakaalustada. Riigikohus on selgitanud otsuses nr 3-17-911/53 (p 23), et

juurdepääsu tõenditele võib piirata eeldusel, et seeläbi ei piirata õiguse tõhusale õiguskaitsele

tuuma ning kohus võtab meetmeid juurdepääsupiirangu tasakaalustamiseks.

8)

Kui dokumentide konfidentsiaalsus takistas hankijal hankemenetluses sõnastada põhjusi,

mille tõttu ta otsustas mitte jätta pakkujat põhjendamatult madala maksumuse tõttu

hankemenetlusest kõrvale, siis peab hankija need põhjendused vähemalt kohtumenetluses

esitama ning kohus saab vajadusel menetluse selles osas kinniseks kuulutada. Kui hankija on

juba algatanud kontrolli, et kõrvaldada kahtlus pakkumuse maksumuse põhjendatuses, ei ole

põhjendatud usaldada pakkuja kontrollimatut vastust hankija selgitusnõudele (Riigikohtu

halduskolleegiumi otsus nr 3-19-1825/50, p 17). Praegusel juhul nähtub kolmanda isiku

selgitustest ja hankija otsuse põhjendustest, et kolmas isik ei esitanud hankijale konkreetseid

andmeid enda pakkumuse maksumuse põhjendamiseks, vaid üksnes üldsõnalised ja

põhistamata selgitused, jättes seejuures hankija küsimustele osaliselt vastamata. Nagu eespool

selgitatud, peab hankija pakkuja vastust sisuliselt kontrollima, kuigi hankijal säilib ka selles

menetlusstaadiumis ulatuslik hindamisruum. Olemasolevate selgituste põhjal ei olnud hankijal

võimalik rahuldaval määral kõrvaldada olulist kahtlust kolmanda isiku pakkumuse maksumuse

põhjendatuses.

3-20-924

6(13)

9)

Eeltoodu ei too siiski vältimatult kaasa hankija otsuste tühistamist. Hankijal ei ole

kaalutlusõigust otsustamaks, kas põhjendamatult madala maksumusega pakkumus tagasi

lükata, vaid ta peab sisustama määratlemata õigusmõiste „põhjendamatult madal maksumus“

ja selle valguses asjaolusid hindama. Määratlemata õigusmõistet saab sisustada ka kohus,

sekkumata seejuures halduse kaalutlusruumi (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-

17-1545/81, p 26). Ringkonnakohtul tuleb olulised asjaolud välja selgitada, küsides selleks

kolmandalt isikult täiendavaid andmeid pakkumuse maksumuse põhjendamiseks, sh kas mingi

osa

hankelepingu

täitmisega

kaasnevatest

kuludest

kaetakse

ristsubsideerimisega.

Ringkonnakohtu kogutud andmete põhjal peab hankija andma oma hinnangu pakkumuse

maksumuse põhjendatusele ning ringkonnakohtul tuleb võtta seisukoht, kas kõnealused tõendid

ja hankija täiendavad põhjendused toetavad hankija tehtud otsust. Kõigi oluliste asjaolude

tuvastamine kohtu poolt aitab vältida uut kohtuvaidlust ning on seetõttu põhjendatud

menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes. Samuti võivad kohtul olla hankijast ulatuslikumad

võimalused asjaolude väljaselgitamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL

12. Hooldusjuht OÜ esitas 18.11.2020, 09.12.2020 ja 15.12.2020 vastustes ringkonnakohtule

täiendavad selgitused oma pakkumuse maksumuse kujunemise kohta.

1)

Hooldusjuht OÜ jääb pakkumuse maksumuse osas varasemalt esitatud põhjenduste

juurde. Hooldusjuht OÜ on pakkumuse maksumuste esitamisel arvestanud, et vajadusel ta

ristsubsideerib hankelepingu täitmisega kaasnevaid kulusid osaliselt muude teenuselepingute

kasumi arvelt. Hooldusjuht OÜ on kasumlik ettevõte: 2019. a majandusaasta aruande järgi oli

nimetatud aastal kasum 101 160 eurot. Eelmiste perioodide jaotamata kasumi (177 282 eurot)

arvelt oli kolmandal isikul võimalik pakkumuse tegemise seisuga igas hanke vaidlusaluses osas

ristsubsideerida teenust ca 59 000 euro ulatuses. Hoolimata eriolukorrast tingitud mitmete

teenindatavate hoonete sulgemisest kujuneb ka 2020. aasta kasumlikuks. Seda arvestades on

kulude katmine kasumi arvelt võimalik veelgi suuremas ulatuses (84 547 eurot). Arvestades

Hooldusjuht

OÜ

turuosa

väiksust

ei

kahjusta

ristsubsideerimine

konkurentsi

tehnohooldusteenuse turul. Hooldusjuht OÜ-l ei ole võimalik tõrjuda turult välja suure

turuosaga ettevõtteid nagu kaebaja.

2)

[Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus,

välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud]

[Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja

jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud]

[Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja

jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud]

[Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja

jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud]

[Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja

jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud]

[Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja

jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud]

[Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja

jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud]

[Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud].

13. Riigi Kinnisvara AS jääb esitatud apellatsioonkaebuse juurde ja palub see rahuldada.

3-20-924

7(13)

1)

Hooldusjuht OÜ pakkumus ei ole põhjendamatult madala maksumusega. Hooldusjuht

OÜ selgitused on loogilised ja usaldusväärsed ning neid arvestades on pakkumus adekvaatne.

Riigihanke esemeks oleva teenuse maksumus sõltub kolmest komponendist: transpordikulust,

mis omakorda sõltub töötajate transpordi kasutamise efektiivsusest; tööjõukulust, mis sõltub

teenuse osutamise efektiivsusest kinnisvaraobjektidel, aga ka liikumiseks kuluvast ajast

erinevate objektide vahel; alltöövõtu kulust, mis sõltub teenusepakkuja läbirääkimistest oma

koostööpartneritega. Hooldusjuht OÜ on toonud välja sellise kulu kokkuhoiu, mis ka hankija

hinnangul on kõige olulisem. Hooldusjuht OÜ hinnang transpordikulude osakaalule on

praeguse hanke puhul usutav, kuivõrd riigihanke osades 2, 4 ja 6 paiknevad hooldatavad

objektid eri maakondades ja ühe maakonna piires üksteisest võrdlemisi kaugel.

2)

Nagu Riigikohus viitas, on alapakkumus konkurentsi kahjustav eelkõige turgu valitseva

seisundi kuritarvitamise korral. Hankijale teadaolevalt puudub üldine tehnohooldusteenuse

kaubaturu turuosade statistika. Hooldusjuht OÜ osakaal hankijaga sõlmitud lepingutes oli 2019.

a-l ca 15%. Arvestades lisaks, et tehnohoolduse teenust pakub 7–10 ettevõtet, puudub

igasugune alus arvata, et Hooldusjuht OÜ saaks olla turgu valitsevas seisundis. Puuduvad

asjaolud, mis annaks põhjust arvata, et Hooldusjuht OÜ hinnakujundus lähtub eesmärgist

kahjustada konkurentsi, isegi kui pidada Hooldusjuht OÜ-d turgu valitsevaks ettevõtjaks.

3)

Hooldusjuht OÜ on hankija pikaajaline lepingupartner, kes on väga suures osas lepinguid

kohaselt täitnud. Ükski rikkumine ei ole olnud sedavõrd oluline, et oleks endaga kaasa toonud

lepingute ennetähtaegse lõpetamise. Hankija on rakendanud sarnaseid sanktsioone ka teistele

lepingupartneritele teenuste osutamisel.

4)

Ristsubsideerimise võimalus on täiesti reaalne. Arvestades, et hankelepingu tähtaeg on

kolm aastat, siis Hooldusjuht OÜ 2019. a kasum on piisav, et võimalikke valearvestusi katta.

Hooldusjuht OÜ selgitused ega ükski teadaolev asjaolu ei viita, et Hooldusjuht OÜ eiraks

kehtivaid keskkonna-, sotsiaal- või tööõiguse valdkonda reguleerivaid sätteid või on toime

pannud õigusrikkumise, mis annab talle võimaluse lepingut täita. Hooldusjuht OÜ

usaldusväärsust ja majandusnäitajaid ning selgitusi silmas pidades puudub reaalne oht, et leping

jääb täitmata.

14. P. DUSSMANN EESTI Osaühing palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

1)

Vastustaja ei ole kolmanda isiku väiteid seaduses nõutud ulatuses sisuliselt hinnanud.

Hankijal ei ole võimalik hinnata kolmanda isiku väiteid sisuliselt ilma, et ta kontrolliks vastava

kalkulatsiooni alusel, kas kolmanda isiku väidetud asjaolud avaldavad teenuse eeldavale

maksumusele sellist mõju, nagu kolmas isik väidab. Kolmanda isiku väidetud asjaolud ei

võimalda objektiivselt jõuda kulude kokkuhoiuni ulatuses, mis võimaldaks hanke esemeks

olevate teenuste osutamist kolmanda isiku pakutud hindadega vähemalt omahinnaga. Sellist

tarkvara, mis võimaldaks kulude kokkuhoidu ulatuses, mille võrra erinevad kolmanda isiku

pakutud hinnad hankija arvutatud teenuste eeldatavast maksumusest ning konkurentide

pakkumustest, ei eksisteeri. Spetsiaalse tarkvara kasutamine tehnikute päevakava

optimeerimiseks, liikumiste jälgimiseks ning optimaalsete liikumisteekondade kavandamiseks

on kõigi suuremate turuosaliste tavapärane praktika. Hankija on tehnohoolduse üldises

korrashoiukavas selgelt määratlenud süsteemide ja seadmete hooldamise sageduse.

Hooldustegevusi ei saa võrreldes hanke kirjeldusega optimeerimisega vähendada. Ennetava

hoolduse välpade planeerimine on lepingusisene tavapärane tegevus. Ennetava hoolduse kava

koostavad kõik suuremad teenusepakkujad vastavat tarkvara kasutades. Mingit erilist

kokkuhoidu ei võimalda ka hankija ennetava hoolduse väliste töötaotluste käsitlemise/täitmise

täiendav optimeerimine. Tehnohoolduse valdkonnas on tavapärane praktika, et juba objektil

olles tehakse võimalusel ära ka ennetava hoolduse tegevused. Samuti ei saa kolmas isik

arvestada väiksemast materjalikulust tekkiva võimaliku kokkuhoiuga, kuna hankelepingu

3-20-924

8(13)

täitmisel ei ole võimalik sellelt kokku hoida. Vastustaja kompenseerib töövõtjale üksnes

materjali soetusmaksumuse kuni keskmise turuhinnani. Kolmas isik ei saa ka arvestada, et

hooldustöödele lisanduvate eritööde töötaotluste nn esimesele töötunnile lisanduvate

töötundide müügist tekib talle oluline kasum, kuivõrd valdava osa selliste töötaotluste

täitmiseks kulub aega kuni üks tund. Dispetšeri kulu ei ole ühelgi pakkujal märkimisväärse

osakaaluga kulukomponent. Transpordiga seotud kulude osakaal teenuse kogumaksumuses

jääb alla 10% ning seega ei saa nende optimeerimine anda kolmanda isiku väidetud

suurusjärgus kokkuhoidu.

2)

Asjaolust, et kolmas isik on võrreldes kaebajaga väike ettevõte, ei järeldu väiksemaid

kulusid võrreldes konkurentidega. Just teenuste suurem maht võimaldab mastaabisäästu, mis

võimaldab suurema käibega ettevõttel pakkuda teenust väiksema omahinnaga. Hankega

seonduvad muutuvkulud on kõigil pakkujatel hanketingimuste rangusest tulenevalt eeldatavalt

võrreldavas suurusjärgus, sest sõltuvad otseselt hanke esemeks oleva teenuse mahust endast.

Tööjõukulud moodustavad hooldusteenuse omahinnast arvestatava osa, kuid kolmandal isikul

on 2019. a majandusaasta aruande kohasel vaid 9 töötajat. Võimalik selgitus kolmanda isiku

kuluefektiivsusele on tegelike töösuhete varjamine nn OÜ-tamisega.

3)

Kolmanda isiku pakutud hinnad ei võimalda objektiivselt ristsubsideerimist hanke

erinevate objektide raames. Asjaolu, et Hooldusjuht OÜ oli kasumlik 2019. a-l, ei ütle midagi

tema praeguse majandusliku seisundi kohta. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli kolmandal

isikul ajatatud maksuvõlg suurusjärgus 50 000 eurot, mis seab kahtluse alla tema tegeliku

ristsubsideerimise võimekuse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Ringkonnakohus leiab, et RKAS apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata.

I

16. Kolmas isik põhjendas 05.03.2020 ja 08.04.2020 vastustes hankijale pakkumuse madalat

hinda riigihanke osades 2, 4 ja 6 esiteks tehnikute päevakava optimeeriva uue

opereerimisprogrammi kasutamisega, teiseks tõhusama ennetava hoolduse ja tehnikute

pädevuse suurendamisega, kolmandaks lisateenuste pakkumisega, mis võimaldab teenida

täiendavat kasumit, ning neljandaks selgitas, et asjakohane on vaadata kogu portfelli kuutasu,

siis lepingu ja seejärel hoone kuutasu. Kolmanda isiku vastuste järgi suudab ta uue

opereerimisprogrammi kasutamisega oluliselt vähendada dispetšeri osakaalu, transpordikulusid

ja ajakulu ning suurendada hooldusjuhi ja tehniku kasutegurit ennetava hoolduse tegemisel ja

töötaotlustele reageerimisel. Vastustes on välja toodud kulude vähenemise osakaal konkreetsete

kulude lõikes ning ka see, kui palju olid vastuste esitamise ajaks väidetavalt vähenenud

kolmanda isiku ja tema partnerite kulud kokku. Riigikohus leidis, et kolmanda isiku selgitused

on üldsõnalised ja põhistamata ning suunas ringkonnakohut asja uuel arutamisel küsima

kolmandalt isikult täiendavaid andmeid pakkumuse maksumuse põhjendamiseks, sh selgitama

välja,

kas

mingi

osa

hankelepingu

täitmisega

kaasnevatest

kuludest

kaetakse

ristsubsideerimisega.

17. Asja uuel arutamisel ringkonnakohtus esitas kolmas isik täpsustavad selgitused ja tõendid

(18.11.2020, 09.12.2020 ja 15.12.2020 vastused kohtunõuetele) ühe olulise kulukomponendi

puhul märkimisväärse kokkuhoiu saavutamiseks. Seda lahendust kulude kokkuhoiuks mainis

3-20-924

9(13)

kolmas isik ka hankemenetluses, kuid ei seletanud lahti, kuidas ja mil määral võimaldab sellise

meetme kasutamine kulusid kokku hoida.

17.1. Hooldusjuht OÜ väitel on transpordikulude osakaal tehnohoolduse maksumusest väga

suur, hanke osa 4 puhul (objektid asuvad Põlvas, Võrus ja Valgas) võivad need ületada isegi

50% teenuse omahinnast. Kaebaja väitel aga on transpordikulude osakaal teenuse maksumusest

umbes 10%. Kuna pakkumuste maksumused on erinevad, ei peegelda protsentuaalne osakaal

kulude summaarset suurust, mis sõltub mh sellest, millistes asukohtades asuvad konkreetse

hanke osa objektid. Hooldusjuht OÜ 2019. a majandusaasta aruande järgi oli ettevõttel 9

töötajat (töötasu maksti 7-le) ning teenindati enam kui 300 kinnisvaraobjekti. Seega ei saa

transpordiga seotud ajaline ja sellest tulenevalt ka rahaline kulu ühe objekti kohta olla väga suur

– vastasel juhul tekiks küsimus, kuidas on kolmandal isikul võimalik 9 töötajaga teenindada

enam kui 300 objekti, kui suurem osa nende ajast kuluks sõitmisele. Eeldatavasti optimeerivad

kõik pakkujad võimaluste piires transpordikulusid, ühendades lähestikku asuvatel objektidel

tehtavaid hooldustegevusi.

17.2. [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus,

välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud]

[Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja

jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud]

[Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja

jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud]

[Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja

jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud]

[Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja

jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud]

[Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja

jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud]

[Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja

jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud]

[Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud] [Ärisaladus, välja jäetud].

17.3. Eelneva põhjal järeldub, et transpordikulude osakaal hankelepingu täitmisega seotud

kuludest ning võimalik kokkuhoid nendelt kuludelt ei ole ilmselt sedavõrd suur, nagu väidab

kolmas isik.

18. Ringkonnakohus ei kahtle, et kolmanda isiku kirjeldatud meetmed võimaldavad kuludelt

säästa, kuid sääst ei saa kolmanda isiku esitatud selgituste ja tõendite põhjal olla niivõrd suur,

et selgitada enam kui 100 000 euro suurust vahet paremuselt teiseks jäänud kaebaja

pakkumusega kõigis kolmes vaidlusaluses hanke osas. Usutavad on kaebaja väited, et sarnaseid

meetmeid (nt operatsioonisüsteem) kulude optimeerimiseks kasutavad võimalusel ka teised

teenusepakkujad. Kolmanda isiku selgitused kogumis ei veena ringkonnakohut sellest, et tema

tarvitatavad meetmed võimaldavad saavutada sellises ulatuses kokkuhoidu nagu eeldavad tema

pakkumuste hinnad.

19. RHS § 115 lg 9 alusel peab hankija pakkumuse tagasi lükkama, kui ta tuvastab, et

pakkumuse põhjendamatult madal maksumus on tingitud hankelepingu täitmise kohas kehtivate

keskkonna-,

sotsiaal-

või

tööõiguse

valdkonda

reguleerivate

sätete

eiramisest.

Ringkonnakohtule ei ole teada asjaolusid, mis viitaks nimetatud normide eiramisele. Kaebaja

arvamus, et tööjõumaksude vähendamiseks võib kolmas isik varjata töösuhteid allhankijatelt

teenuse ostmisega, on pelgalt oletus, mille kohta pole ringkonnakohtule tõendeid esitatud.

3-20-924

10(13)

20. Riigikohtu seisukoha järgi pole kolmandal isikul keelatud oma hindu lepingute üleselt

ristsubsideerida. Seejuures tuleb aga hinnata selle mõju konkurentsile. RHS § 3 p-st 3 lähtudes

tuleb hankijal lugeda pakkumuse maksumus põhjendamatult madalaks, kui selle alusel

hankelepingu

sõlmimine

kahjustaks

konkurentsi,

eelkõige

ELTL

art

või

konkurentsiseaduse (KonkS) § 16 rikkumise ehk turgu valitseva seisundi kuritarvitamise korral.

20.1. Põhjendamatult madal maksumus tähendab sisuliselt ebaõiglaselt madala hinna

pakkumist, mida on võimalik teha näiteks turgu valitsevat seisundit omaval ettevõtjal (vt

Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2015 otsus nr 3-15-127, p 16). KonkS § 13 lg 1 järgi omab

turgu valitsevat seisundit ettevõtja või mitu samal kaubaturul tegutsevat ettevõtjat, kelle

positsioon võimaldab tal/neil sellel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult

konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Turgu valitseva seisundi omamist eeldatakse, kui

ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul tegutsevale ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt

40% käibest.

20.2. Vastustaja esitatud statistikast tehnohoolduslepingute alusel RKAS tehtud väljamaksete

kohta 2019. aastal nähtub, et kaebajale tehti 27% väljamaksetest, SOL Baltics OÜ-le ja

kolmandale isikule 15% väljamaksetest, Kinnisvarateenindus OÜ-le 13% väljamaksetest, Stell

Eesti AS-le 10% väljamaksetest ning ülejäänud 20% väljamaksetest jagunes 5 ettevõtja vahel.

Kuigi ringkonnakohtul puuduvad andmed teiste avaliku sektori hankijate ja erasektori kohta, on

kinnisvara valdkonnas avaliku sektori suurima hankija statistika piisavalt esinduslik, et teha

selle põhjal järeldusi tehnohooldusteenuse kaubaturu kohta. Vastustaja esitatud statistikast

nähtub, et tehnohooldusteenuse kaubaturg on võrdlemisi laialt konkurentsile avatud.

Hooldusjuht OÜ (asutatud 2014. a) 2019. a majandusaasta aruande põhjal on tegemist pigem

väikese areneva ettevõttega, kelle peamisteks klientideks on olnud RKAS, Kaitsevägi ja Lääne-

Harju vald. Seega võib kolmandal isikul olla arvestatav turuosa vaid avalikus sektoris

tehnohooldusteenuse pakkumisel. Nende andmete põhjal ei saa kolmandat isikut pidada turgu

valitsevaks ettevõtjaks – on ilmne, et kolmas isik ei saa tehnohooldusteenuse turul tegutseda

arvestaval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest, isegi kui vaadata üksnes

avalikku sektorit. Kolmas isik võib alapakkumusega saavutada mõningase turuosa suurenemise,

kuid konkurentide väljatõrjumisest pole põhjust rääkida. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

praegusel juhul tegemist ilmse konkurentsi kahjustamise katsega.

20.3. Kolmas isik märkis 18.11.2020 vastuses ringkonnakohtule, et vajadusel ta ristsubsideerib

hankelepingu täitmisega kaasnevaid kulusid osaliselt muude teenuselepingute kasumi arvelt.

Oma väite kinnituseks esitas kolmas isik ringkonnakohtule 2019. a majandusaasta aruande,

mille kohaselt oli kolmanda isiku kasum nimetatud aastal 101 160 eurot ning eelmiste

perioodide jaotamata kasum 76 122 eurot, s.o kokku 177 282 eurot. Kolmanda isiku esitatud

kasumiaruandest seisuga 31.10.2020 oli nimetatud kuupäeva seisuga aruandeaasta kasum

76 359 eurot. Kolmanda isiku väitel on tal võimalik senise kogunenud kasumi arvelt

ristsubsideerimisega katta igas hanke vaidlusaluses osas 84 547 euro ulatuses kulusid.

Ringkonnakohus ei pea jätkusuutlikuks ega ka realistlikuks kolmanda isiku plaani kasutada

kogu seni kogunenud kasum praeguses hankes sõlmitavatest lepingutest tulenevate kulude

katteks. Sellise võimaluse usutavust kahandab ka asjaolu, et kolmandal isikul tekkis 2020. a

märtsis maksuvõlg 57 989,35 euro suuruses summas, mille tasumine on suuremas osas ajatatud.

Kuna ringkonnakohtu nõutud kulude arvestust kolmas isik ei esitanud, on jätkuvalt ebaselge,

millises summas kuludega on kolmas isik pakkumuste tegemisel arvestanud. Seega on

võimalus, et kolmas isik suudab kulude kokkuhoiu meetmete kasutamise ning

ristsubsideerimisega hankelepingut täita, pelgalt teoreetiline ning kolmas isik tuleks lepingu

täitmisega toime vaid juhul, kui kulud ei ole kolmanda isiku kalkuleeritust suuremad. Samas ei

ole praeguse hanke puhul kulud täies ulatuses prognoositavad ning seega peaks pakkumine

arvestama mõistlikul määral ka võimaliku kulude suurenemisega, millega kolmanda isiku

3-20-924

11(13)

pakkumused (mis sisaldavad ka reservi) ilmselt piisaval määral ei arvesta. Kolmas isik ei ole

kõrvaldanud kahtlust tema pakkumuse maksumuse põhjendatuses. Asjaolu, et seni on

Hooldusjuht OÜ hankelepinguid täitnud, ei anna piisavat kindlust, et ta seda ka edaspidi teha

suudab, arvestades pakkumuste märkimisväärselt madalat hinda. Seega oleks hankija pidanud

kolmanda isiku pakkumused hanke osades 2, 4 ja 6 tagasi lükkama kui põhjendamatult madala

maksumusega pakkumused (RHS § 115 lg 8). Norm ei jäta hankijale valikuõigust.

21. Eelneva põhjal jätab ringkonnakohus halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid

täiendab halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.

II

22. Hooldusjuht OÜ esitas 09.12.2020 ja 15.12.2020 menetlusdokumentide lisadena täiendavad

tõendid. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde 09.12.2020 menetlusdokumendi kolm

lisa ning 15.12.2020 menetlusdokumendi lisad 2, 4 ja 6 (pakkumuste näidiskalkulatsioonid).

15.12.2020 menetlusdokumendi lisad 1, 3 ja 5 (Hooldusjuht OÜ pakkumused riigihanke osades

2, 4 ja 6) on juba varasemalt kohtule esitatud (Hooldusjuht OÜ 16.06.2020 menetlusdokument)

ning tuleb seega tagastada.

23. Hooldusjuht OÜ on taotlenud osaliselt oma 09.12.2020 ja 15.12.2020 menetlusdokumentide

ning nende lisade osas menetluse kinniseks kuulutamist ning kinniseks kuulutatud osas kaebajal

ja tema esindajal toimikuga tutvumise ning sellest ärakirjade saamise mittevõimaldamist.

24. HKMS § 77 lg-st 1 tulenevalt lähtutakse haldusasja menetluse kinniseks kuulutamisel

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätetest. TsMS § 38 lg 1 p 6 järgi kuulutab kohus

menetluse või selle osa kinniseks, kui see on ilmselt vajalik ärisaladuse või muu sellesarnase

saladuse hoidmiseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole saladuse kaitse huvist suurem.

HKMS § 79 lg 1 p 5 kohaselt võib kohus kinniseks kuulutatud menetluses menetlusosalise

menetlustoimingult eemaldada muu hulgas juhul, kui see on vajalik ärisaladuse hoidmiseks.

HKMS § 88 lg 2 kohaselt on kohtul võimalik piirata menetlusosalise (sh kaebaja) ja tema

esindaja õigust tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid

mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju, kui selleks esineb mõni HKMS § 79 lg-s

1 loetletud alustest.

25. Menetlusosalise õiguste piiramine on HKMS § 79 lg 2 ja § 88 lg 2 kohaselt võimalik vaid

tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla

menetlustoimingu juures või tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumentidest ärakirju. Kui

menetluse käigus tekib kohtul vajadus avaldada menetlusosalisele teise isiku ärisaladust

sisaldavaid dokumente, tuleb kohtul kaaluda, kui vajalik on nende avaldamine menetlusosalise

õiguste kaitseks, ja isiku huvi, et ärisaladus ei saaks teatavaks teisele isikule, eriti aga

konkurendile. Kohus peab võrdselt kaitsma nii kaebaja menetluslikke põhiõigusi kui ka teiste

menetlusosaliste ja isikute põhiõigusi, mh õigust ettevõtlusele (PS § 31), mis hõlmab ka õiguse

ärisaladuse kaitsele. Menetlusosalise eemaldamine ja toimikuga tutvumise loa andmisest

keeldumine otsustatakse määrusega, mille peale on võimalik esitada määruskaebus, kuid enne

määruse jõustumist vastavat teavet ei avaldata (HKMS § 79 lg 5, § 88 lg 5). Praegusel juhul

otsustab ringkonnakohus menetlusosalise eemaldamise kohtuotsusega.

26. Kolmanda isiku esitatud menetlusdokumendid sisaldavad teavet pakkumuse maksumuse

hinnakujunduse ja tegevusprotsesside kohta, mis vastab ebaausa konkurentsi takistamise ja

ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg 2 tingimustele ning on kaitstav ärisaladusena. Ärisaladusena

käsitatavat teavet sisaldavad Hooldusjuht OÜ 09.12.2020 menetlusdokumendi p-d 5–7 ja selle

lisad 1–3 ning 15.12.2020 menetlusdokumendi p-d 5–10 ja toimikusse võetavad lisad 2, 4 ja 6.

Ärisaladusena kaitstavat teavet sisaldavad ka ringkonnakohtu otsuse kirjeldava osa p 12 alap 2

3-20-924

12(13)

ja põhjendava osa p 17.2. Juurdepääsupiirangu seadmisel ei ole kaebajal võimalik nimetatud

teabe ja tõenditega ning ringkonnakohtu otsusega ärisaladust käsitlevas osas tutvuda ega nende

suhtes oma seisukohta kujundada. Ringkonnakohus leiab, et kolmanda isiku huvi ärisaladust

sisaldavate dokumentide kaitsmiseks on ilmselgelt kaalukam kui kaebaja huvi vastavate

dokumentidega tutvuda. Kolmanda isiku ärisaladuse avaldamine kaebajale kahjustaks

nendevahelist konkurentsi. Selleks, et tagada riigihankes konkurentsi efektiivne ärakasutamine,

peab pakkujatel olema võimalik esitada pakkumused ja pakkumust puudutavad selgitused

kartmata, et nende ärisaladused võiksid saada teatavaks teistele ettevõtjatele. Ka riigihangete

seadus (RHS) paneb hankijale kohustuse hoida ettevõtjate ärisaladust (nt RHS § 47 lg 5, § 113

lg 8) ning riigihanke asjas vaidlustust esitades peab pakkuja arvestama võimalusega, et asja

lahendaval kohtul võib olla vajadus tugineda tõenditele, millega tema tutvuda ei saa.

Juurdepääsu piiramist kolmanda isiku esitatud materjalidele ja osaliselt ringkonnakohtu

otsusele tasakaalustab asjaolu, et Riigikohus saab kontrollida ringkonnakohtu järelduste

õigsust.

27. HKMS § 88 lg 3 esimene lause näeb ette, et menetlusosalisel võimaldatakse toimikus

olevate ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega tutvuda maksimaalses ulatuses ning

tutvumisloa andmisest keeldutakse minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse

piiramise eesmärki kahjustamata võimalik. Sätet tuleb mõista nii, et ka iga dokumendi puhul

tuleb kaaluda võimalust esitada see menetlusosalisele, kellele seda dokumenti tervikuna ei saa

esitada, osaliselt, nt mõnede andmete osas kinnikaetuna.

28. Eeltoodut arvestades kuulutab ringkonnakohus HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 6 alusel

ärisaladuse kaitseks käesoleva haldusasja menetluse Hooldusjuht OÜ 09.12.2020

menetlusdokumendi p-de 5–7 ja selle lisade, 15.12.2020 menetlusdokumendi p-de 5–10 ja

lisade 2, 4 ja 6 ning ringkonnakohtu otsuse kirjeldava osa p 12 alap 2 ja põhjendava osa p 17.2

osas kinniseks, eemaldab HKMS § 79 lg 1 p 5 ja lg 6 alusel kaebaja ja tema esindajad (sh

seaduslikud ja volitatud esindajad) nimetatud materjalide uurimiselt ning keelab HKMS § 88

lg-te 2 ja 7 alusel kaebajal ja tema esindajatel vastavas osas tutvuda käesoleva haldusasja

toimikuga ning saada nendest dokumentidest ärakirju. Kaebajal ja tema esindajatel

võimaldatakse tutvuda eelnimetatud menetlusdokumentidega ja ringkonnakohtu otsusega

ulatuses, mis ei sisalda ärisaladust ja millele juurdepääsupiirangut ei seata.

III

29. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

RKAS apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele, jäävad menetluskulud tema kanda.

Hooldusjuht OÜ menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 8 alusel tema enda kanda.

30. P. DUSSMANN EESTI OÜ on alates teisest kohtuastmest kandnud esindajakulusid

järgmiselt: asja esmasel läbivaatamisel ringkonnakohtus 1650 eurot (11 tundi tunnihinnaga 150

eurot (sh käibemaks) – 14.08.2020 taotlus), Riigikohtu menetluses 2675 eurot (17 tundi 50 min

– 06.10.2020 taotlus), asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtus 1275 eurot (8 tundi 30 min, sh

3 tundi 30 min määruskaebuse esitamine ringkonnakohtu 20.11.2020 määrusele – 09.12.2020

taotlus).

Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja menetluskulud täies ulatuses põhjendatud. Asja

esmasel lahendamisel ringkonnakohtus kantud esindajakulu on ülepaisutatud, sh nii

apellatsioonkaebuse analüüsimisega seotud kulu (2 tundi 30 min, 375 eurot) kui ka

apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega seotud kulu (8 tundi, 1200 eurot). Ringkonnakohus

loeb põhjendatud kuluks asja esmasel lahendamisel ringkonnakohtus kokku 1200 eurot.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei saa vajalikud ja põhjendatud kohtumenetluse kulud

3-20-924

13(13)

olla kõrgema astme kohtus üldjuhul suuremad, kui need olid madalamas astmes (vt nt

Riigikohtu lahendeid nr 3-3-1-14-13 (p 19) ja nr 3-3-1-67-14 (p 40.1)). Arvestades, et

vaidlusalused küsimused olid asja esmasel läbivaatamisel ringkonnakohtus ja Riigikohtus

suuresti samad, ning asjaolu, et kaebaja oli ringkonnakohtus ja Riigikohtus erinevates rollides,

ei saanud menetluskulude suurust märkimisväärselt mõjutada, loeb ringkonnakohus kaebaja

kassatsiooniastme põhjendatud kuludeks samuti 1200 eurot. Vaatamata sellele, et Riigikohus

ei võtnud kaebaja 30.11.2020 määruskaebust menetlusse, tuleb ka selle esitamisega seotud kulu

– 525 eurot – mõista välja vastustajalt, kuna tegemist oli iseenesest asjakohaste ja kaebeõigust

mitte kuritarvitavate väidete esitamisega (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 09.12.2020 otsus

asjas nr 3-20-1346, p-d 16 ja 27). Küll aga tuleb asja uue arutamisega seotud kulusid vähendada.

Kuivõrd asja uuel arutamisel ringkonnakohtus oli vaidlusaluste küsimuste ring väga piiratud,

loeb ringkonnakohus põhjendatud kuluks 1000 eurot (sh vastuste ja määruskaebuse esitamisega

seotud kulud). Seega tuleb RKAS-lt P. DUSSMANN EESTI OÜ menetluskulude katteks välja

mõista kokku 3400 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)